Esmaspäeval, 18. novembril sai inspektsioon tähelepanelikult kodanikult vihje Võru Kagukeskuse meeste tualettruumi paigaldatud valvekaamera kohta.

Esialgselt laekunud info kohaselt oli kaamera paigaldatud noorte vandaalitsemise ja pahategude peatamiseks ning seadeldis ei olevat ühendatud ehk siis tegemist oli maketiga tualeti seinal. Hiljem siiski selgus, et tegu on töötava kaameraga, mis ei pidavat filmima eraeluliselt isiklikku tegevust. Inspektsiooni käsutusse jõudnud foto aga näitab kaameraobjektiivi suunda pissuaarile. Lisaks selgus, et sama operaator on kaamera üles pannud ka Rakvere Kroonikeskuse tualettruumi.

Andmekaitse Inspektsioon alustas 20.novembril omaalgatusliku järelevalvemenetlusega, et selgitada välja kõik vajalikud asjaolud ja tegevuse seaduslikkus. „Raske on ette näha olukordi, kus kaamera olemasolu tualettruumi sees on põhjendatud,“ kõneles järelevalvemenetluse algatanud vaneminspektor Maria Muljarova, kelle sõnul eeldab põhjendatus kaamera kasutaja põhjalikku analüüsi selle kohta, kuidas andmetöötleja huvid kaaluvad isikuandmete kasutamisel üle inimese põhiõigusi ja vabadusi.

Varasemalt on inspektsioon menetlenud Mustamäe Spa OÜ–s videovalveseadete kasutamise õigsust meeste riietusruumis. Ettevõte leidis, et riietusruumi on vaja kaamerat selleks, et avastada vargusi riidekappidest. Inspektsioon leidis, et sellist riski on aga kindlasti võimalik maandada muude meetmetega. Tänaseks on menetlus lõpetatud, kuna Mustamäe Spa OÜ poolt on edastatud fotod, millega omanik kinnitas, et kaamerad on eemaldatud.

Kaamerate valesti paigaldamine on Eestis üsna levinud probleem. Väga palju eksitakse läbipaistvuse nõuete täitmisel ja inimeste privaatsuse tagamisel. Läbipaistvuse põhimõte eeldab, et kogu isikuandmete töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad, arusaadavad ning selgelt sõnastatud. Privaatsuse tagamine tähendab sisuliselt, et vältida tuleb nii palju kui võimalik riivet filmimise alasse jäävate inimeste õigustele.

Eesti Apteekide Ühenduse (EAÜ) eestvedamisel vaktsineeriti tänavu gripi vastu apteekides üle 14 000 inimese ehk ligi 5000 inimest rohkem kui möödunud aastal.

„See, et nii paljud inimesed kasutasid võimalust end apteegis vaktsineerida, näitab apteekide algatuse vajalikkust ja positiivset mõju rahvatervisele. See innustab Eesti Apteekide Ühendust jätkama apteegis vaktsineerimise edendamist ka tulevikus,“ kinnitas EAÜ juhatuse liige, proviisor Timo Danilov.

„Mille poolest erines tänavune gripi vastu vaktsineerimise projekt möödunud aastast? Kui mullu tuli teha laiaulatuslikku teavitustööd selle kohta, et apteekides saab gripivaktsiini teha, siis sel aastal ei tulnud see enam kellelegi üllatusena, inimesed on selle mugava võimaluse täiesti omaks võtnud. Pigem tuli küsimusi, millal ühe või teise linna apteegis vaktsineerida saab, miks kõikides Eesti apteekides seda ei tehta või miks vaktsineerimist apteegis pikema aja vältel ei saa teostada,“ rääkis Danilov.

Gripi vastu sai apteekides tänavu vaktsineerida kuu aja vältel Tallinnas, Tartus, Jõhvis, Kuressaares, Võrus, Rakveres ja Pärnus, kokku 23 apteegis. Vaktsineerimist viisid läbi tervishoiuteenuse osutajad. Kaasatud olid kõik suuremad apteegiketid: Apotheka, Benu, Südameapteek ja Euroapteek.

Apteegis vaktsineerimise võimaluse loomist ajendas kurb statistika grippi haigestunute ja surmade kohta. Samuti fakt, et Eesti elanikkonna vaktsineerituse tase on Euroopa üks madalamaid. Eestis haigestus 2018/2019 hooajal grippi Terviseameti hinnanguliste arvestuste järgi 45 000–55 000 inimest. 42,3 protsenti kõigist hospitaliseerimist vajanud patsientidest olid alla 15-aastased lapsed ja noorukid. Gripist tingitud tüsistuste tõttu suri möödunud gripihooajal 57 haigestunut, ülemöödunud hooajal aga 94 haigestunut.