Riigikogu maaelukomisjoni teisipäevasel istungil on tähelepanu keskmes oktoobrikuu lõpus Lõuna-Eestit tabanud tugeva tormi tagajärjed, mille tulemusena oli halvatud sealse piirkonna majapidamistele elutähtsate teenuste kättesaadavus. See tõi kaasa suure kahju eelkõige loomakasvatajatele ja talupidajatele.

Maaelukomisjoni esimehe Tarmo Tamme sõnul peame elektrivarustuskindluse tagamise kõrval looma toimiva süsteemi, et elutähtsate teenuste osutamine oleks tagatud nii põllumajandustootjatele kui ka elanikele, kui katkeb elektrivarustussüsteem. „Varuplaan peab olema tagatud nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse ja elanike endi konkreetse tegevuskavaga, mille eelduseks on vajalike vahendite olemasolu,“ ütles Tamm.

Ta märkis, et läbielatud kriis näitas, et Lõuna-Eesti 65 000 majapidamise elektrita jäämine, sidesüsteemi katkemine, tanklate töö seiskumine, vee- ja kanalisatsiooni töö peatumine on väga tõsine signaal, mille kordumise vältimiseks peame nüüd ja kohe tegutsema.

Maaelukomisjoni aseesimees Urmas Kruuse märkis, et kriisi puhul on vaja tagada eelkõige operatiivne ja adekvaatne informatsioon toimuva kohta. Kriisiolukorraks valmisolek nõuab ka põllumajandustootjatelt endilt toimiva varuplaani loomist, et kriisi korral saaks tootmist jätkata. „Riigi ülesanne kriisiolukorra lahendamisel on tagada toimiv süsteem, et töötaks operatiivne infosüsteem ja abivajajad teaksid, kust nad saaksid abi ja vahendeid, keerulises olukorras toimetulemiseks. Tähtis roll abi osutamisel ja kriisiküsimuste lahendamisel on kohalikel omavalitsustel, kes on hästi kursis kohaliku põllumajandustootmise ja piirkonna elu-oluga,“ ütles Kruuse.

Tema sõnul on elu näidanud, et kriisiolukorras on eelkõige vaja tagada sidesüsteemi toimimine, varugeneraatorite olemasolu, soojendusvahendid, töötavad kütusetanklad, aga ka toit ja vesi ning esmaabivahendid.

Komisjoni istungile on kutsutud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, siseministeeriumi, maaeluministeeriumi, Elektrilevi OÜ, Elering AS-i, Võru linnavalitsuse ning Räpina valla esindajad.

Riigikogus läbis esmaspäeval esimese lugemise seadusemuudatus, mis võimaldab kolmelapselistele peredele täiendavad 1200 eurot maksuvaba tulu aastas.

Muudatused tulumaksuseaduses puudutavad lisaks täiendavat tulumaksuvabastust alates kolmandast lapsest ka sünnitus- või koondamishüvitisi ja toetusi lasterikastele peredele, teatas erakond Isamaa pressiesindaja BNS-ile. Samuti lahendatakse kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlad.

Rahanduskomisjoni esimehe Aivar Koka sõnul panustavad plaanitavad muudatused lasterikaste perede turvatundesse. „Isamaa jaoks on oluline, et pärast muudatust suureneb täiendav maksuvaba tulu lapse eest alates kolmandast lapsest 100 eurot võrra kuus. Lisaks vabastatakse tulumaksust riigieelarvest makstavad toetused lasterikka pere elamistingimuste parendamiseks ja väikeelamu energiatõhususe suurendamiseks,“ ütles Kokk.

Lisaks saab pärast seaduse vastuvõtmist lahenduse aasta lõpus sünnitajate maksustamise küsimus. „Pärast seadusemuudatust luuakse sünnitus- või koondamishüvitise saanutele võimalus lükata osa oma hüvitisest maksustamise mõttes järgmisesse aastasse, et kasutada oma maksuvaba tulu senisel tasemel,“ rääkis Kokk.

Ta rõhutas, et eelnõu kohaselt ei vähene täiendav maksuvaba tulu lapse eest, kui laps saab toitjakaotuspensioni või rahvapensioni toitja kaotuse korral. Eelnõuga võetakse üle ka EL-i direktiiv kolmandate riikidega seotud maksustamise ebakõlade kohta.