Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul läheb sotsiaalministeerium uudsete tubakatoodetega võitlemisel vastuollu Riigikogu poliitilise tahte ja Euroopa Liidu (EL) õigusega.

Koja hinnangul on sotsiaalministeerium tubakatoodete direktiivi ülevõtmisega hilinenud kolm aastat. Jättes uudsed tubakatooted Eestis korrektselt reguleerimata, on ministeerium koja sõnutsi soodustanud piirikaubanduse tekkimist ja selle kasvu antud toodete osas.

"Et veelkord takistada uudsete tubakatoodete direktiiviga kooskõlas olevat regulatsiooni vastuvõtmist Eestis esitas ministeerium 14. juunil 2019 Euroopa Komisjonile kuumutatavate tubakatoodete kohta alusetu ja ebakorrektse teavituse. Lätis ja Leedus ning suuremas osas EL-i riikides on kuumutatavad tubakatooted kättesaadavad juba 2-3 aastat. Ka USA andis peale põhjalikku kontrolli kuumutatud toodetele müügiloa", märkis koda.

"Eesti Kaubandus-Tööstuskoja jaoks on arusaamatu, millistel motiividel on Eesti läinud sisuliselt direktiivi üle võtmisega venitama, küsides Euroopa Liidu hinnangut lahendusele, mis eirab Riigikogu poliitilist tahet, direktiivis sätestatud põhimõtteid ning komisjoni poolt juba varem liikmesriikidele, näiteks Austriale antud seisukohti," ütles koja peadirektor Mait Palts.

Palts lisas, et Eesti ametnikud ei usalda Ameerika Ühendriikide veterinaar- ja toiduameti (FDA) põhjalikke uurimusi kuumutatud toote kohta ega ka meie lähinaabrite Leedu ja Läti kogemust, et peaaegu kõik uudsete tubakatoodete tarbijad on endised põlevate tubakatoodete tarbijad, mitte ühiskonnagrupid, kellele see toode pole mõeldud.

"Vaatamata põhjendamatule ebausule ei saa riik minna vastuollu tubakadirektiiviga," märkis Palts. "Riigimehelikult käitudes tuleks alusetu ja ebaseaduslik teavitus tagasi kutsuda. Sellega säästetakse nii Euroopa Komisjoni kui ka teisi liikmesriike tarbetu teemaga tegelemisest, sest uudsetele tubakatoodetele täiendavate piirangute kehtestamine ei ole mitte liikmesriigi, vaid Euroopa Komisjoni pädevuses."

"Kuumutatavad tubakatooted ei ole riskivabad, kuid nad on suitsetajale parem alternatiiv kui põlevad tubakatooted," ütles Philip Morrise Eesti esindaja Maris Leemets.

Leemets märkis, et Eesti ametnikud peavad mõistma, et võideldes alternatiivsete tubakatoodete vastu ei saa Eesti suitsetaja valida vähemkahjulikku toodet.

"Vaatamata asjaolule, et eelmise töö- ja terviseministri allkirjaga dokument 28. jaanuarist 2019 kinnitab Eesti soovi lähtuda nii Eesti kui Euroopa seadusandlusest, esitas sotsiaalministeerium 14. juunil 2019 Euroopa Komisjonile TRIS teavituse 2019/280/EE, millega teavitas Euroopa Komisjoni kuumutatavate tubakatoodete kategooria loomisest ning nendele eristuva maitse- ja lõhnaainete keelu kehtestamisest," ütles Leemets.

Praegusel juhul näeb tubakadirektiiv otseselt ette uudsete suitsuvabade toodete ehk kuumutatud tubakatoodete reguleerimise kohustuse ning samast direktiivist tulenevalt puudub liikmesriigil õigus kehtestada neile toodetele maitse- ja lõhnainete keeld. Seda seisukohta on 21. märtsil 2019 kinnitanud ka Euroopa Komisjoni eksperdid, märkis koda.

Tööinspektsiooni teatel on alla 15-aastaste noorte huvi minna tööle ning tööandjate valmisolek tööd pakkuda mullusega võrreldes märkimisväärselt kasvanud.

8. juuli seisuga on tööinspektsioonile laekunud 990 teadet 3500 alla 15-aastase lapse töötamise kohta. Mullu samal ajal oli teada antud 2708 lapse töötamise kohta. Noortele pakub tööd ligi 550 ettevõtet, teatas tööinspektsioon.

Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu ütles pressiteates, et kahe aasta tagune seadusemuudatus mõjutas oluliselt laste ja noorte aktiivsust tööturul.

"Juba kaks aastat pole vaja alla 15-aastase palkamiseks küsida tööinspektsiooni luba. Noore kohta tuleb vaid sisestada andmed tööregistrisse kümme päeva enne tööleasumist. Samuti võivad 13-14-aastased töötada seitse tundi päevas," märkis ta.

"Eelmisel aastal kasvatas see noorte huvi töötada ning tööandjate huvi neile tööd pakkuda. Sel aastal on töötavaid noori veelgi juurde tulnud," lisas Miidla-Vanatalu.

Miidla-Vanatalu rõhutas, et ka tööle asumisel vastutab lapse heaolu eest alati lapsevanem. „Kõikide alaealiste, sealhulgas 16- ja 17-aastaste tööle lubamiseks on tarvis lapsevanema nõusolekut. Vanem peab tutvuma lapse tulevase töö tingimustega, näiteks mitu tundi noor päevas töötab, mis kellaaegadel, millised on tööülesanded ja nii edasi," ütles ta.

Ta lisas, et kui pakutav töö on sobiv, siis annab vanem nõusoleku ning alles seejärel sõlmitakse noorega tööleping. Kui vanema nõusolek puudub, siis on tööleping tühine.

Tööinspektsioon kontrollib tööregistrisse sisestatu põhjal, kas pakutav töö on noorele sobiv. Kahtluste tekkimisel töö sobivuse osas võtab jurist tööandjaga ühendust, et leida võimalus töökohta või –tingimusi noorele sobivaks kohandada. Kui kümne tööpäeva jooksul pole tööandjaga ühendust võetud, saab eeldada, et inspektor on nõusoleku andnud ja lapse võib tööle lubada.

Tööinspektsioon saadab alla 15-aastase lapse tööandjale selgitava märgukirja, millega lapse töötamise puhul peab seadusest tulenevalt arvestama. Tegemist pole ettekirjutusega, vaid suunava- ja abistava materjaliga tööandjale, et aidata teha õigeid valikuid.