Laupäeval toimub XXVII laulupeo rongkäik ja avakontsert ning selle puhul heiskavad Eesti lipu heiskavad kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Peaminister Jüri Ratas kutsus ka kõiki eestimaalasi sel päeval sinimustvalgeid Eesti lippe heiskama.

Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. Üldjuhtideks olid Johann Voldemar Jannsen ja Aleksander Kunileid, peol astusid üle 822 lauljat ja 56 puhkpillimängijat. Laulupeol kõlas ka Eesti hümn “Mu isamaa, mu õnn ja rõõm”. Esimene üldlaulupidu õnnestus täiesti ning sellest kujunes edaspidi Eesti suurim pidu.

Sel aastal möödus 150 aastat esimesest üldlaulupeost. Selle olulise traditsiooni äramärkimiseks kehtesta valitsus ühekordse lipupäeva 6. juuliks.

Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8, ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.

Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, Eesti Kooriühing ja Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andsid reedel Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta ühe tippsündmusena üheskoos president Kersti Kaljulaidiga üle esimest korda laulu- ja tantsupidude ajaloos pikaajalise pühendumise eest välja laulu- ja tantsupidude kodarrahad.

Kodarraha on aumärk, mis on kõrgeim austusavaldus pühendumise eest laulu- ja tantsupidude väärtuste hoidmisel ja edasikandmisel.

Kaljulaidi sõnul on meie rahva suured peod meile alati andnud julgust ja jõudu ning eneseusku, mis on kasvanud üksteise toel ning aidanud meil sammuda suure sihi poole, vaba Eesti riigi poole. Riigipea tänas roosiaeda kogunenud kodarrahade saajaid, kes on kandnud laulu- ja tantsupidude vaimu läbi aegade ning kelle juhatamisel oleme ennast erinevatel aegadel suureks loonud.

Noore helilooja ja dirigendi Rasmus Puuri sõnul on noore põlvkonnana vähemalt sama suur au seda kodarraha saajatele üle anda, kui neil seda saada, sest sissetallatud radadel on meil kergem käia ning omakorda järgnevatele põlvkondadele teed rajada. „Ühegi kodarraha saaja panust ei ole võimalik üle hinnata ning ma väga loodan, et ka uued põlvkonnad on ühel ilusal päeval selle väärilised,“ rääkis Puur.

Laulu- ja tantsupeo kodarraha pälvisid: Aarne Saluveer, Aet Maatee, Age Raa, Alli Põrk, Alo Ritsing, Andres Avarand, Angela Arraste, Anneli Mäeots, Ants Soots, Ants Üleoja, Ello Odraks, Ene Jakobson, Ene Vohu, Ene Üleoja, Enn Oja, Erika Kõllo, Erika Põlendik, Ester Mägi, Hando Runnel, Heldur Saade, Helje Põvvat, Helle Mare Kõmmus, Henn Tiivel, Hirvo Surva, Igor Tõnurist, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Jaan Laidmets, Jaan Ots, Kaie Kiilaspää, Kalev Järvela, Karl Õiger, Külli Tüli, Leelo Tungal, Leho Muldre, Lennart Jõela, Liia Palmse, Liidia Konsa, Lille-Astra Arraste, Linda Pihu, Lydia Rahula, Maido Saar, Maie Orav, Maire Udras, Marju Viitmaa, Meeli Müller, Merike Toro, Natalja Kuzina, Olav Ehala, Olev Oja, Raul Talmar, Rein Rannap, Silvia Mellik, Tiia Järg, Tiia-Ester Loitme, Tõnis Kõrvits, Undel Kokk, Urve Kilk, Vaike Uibopuu, Valdur Talts, Vello Loogna, Ülle Feršel, Ülo Luht.

Kodarraha on ajalooliselt olnud Eesti eripärane ehtetüüp, mida mujal maailmas ei tunta ja mis levis 19. sajandil peamiselt Lääne-Eestis ja Pärnumaal aga ka Lõuna-Eestis. Kodaratega rahad kasvasid välja kannaga rahadest, kui neid hakati ažuurse raamistusega suuremaks paisutama: ažuurne, rattakodaraid meenutav serv, mis omakorda ümbritsetud võruga. Kui raha ümber asetati kaks võru, mille mõlema vahed täideti kodaratega, siis nimetati seda kahe kodaraga rahaks. Sõõr, ratas ja kodarad (kõike kokku on nimetatud ka ilmaratas) on vana pühaduse ja õnne sümbol. Ilmaratta motiiv on sageli maagiliste märkide ja amulettide valmistamisel aluseks.