Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühm kohtus täna päästeameti ja Elektrilevi esindajatega, et saada ülevaade lõuna regiooni räsinud tormi tagajärgedest ja selgitada, milliseid puudusi sellega seoses esines.

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma esimehe Anneli Oti sõnul andis torm  hea õppetunni, kuidas tulevastes kriisiolukordades paremini toime tulla. "Sellist tormi pole Kagu-Eestis nähtud aastaid ning kuna valmisolekut polnud, halvas see piirkonna juba esimestel tundidel. Paljudel omavalitsustel on kriisiplaanid  küll olemas, aga kui mobiilside puudub ja infot edastada ei saa, on need kasutud," ütles Anneli Ott. "Kahtlemata andsid ametkonnad ja kohalikud inimesed oma parima, kuid kindlasti on vaja parandada nii reageerimisvõimet kui ka rollide jaotust, et tulevikus selliseid olukordi paremini koordineerida."

"Kagu-Eesti juhtum näitas ilmekalt, et kriisi lahendamiseks puudus keskne koordinaator, kes oleks hinnanud riske ja nende ulatust. Üks ettepanek on see, et seda rolli võiks kanda Päästeamet, kes tagaks inimestele ja omavalitsustele parema valmisoleku sellisteks kriisideks ja koordineeriks asutustevahelist koostööd kriisiolukordade lahendamisel. Vastutus oma ülesannete täitmise eest jääks igale ametkonnale," ütles kohtumisel päästeameti juht Kuno Tammearu.

"Harukordne torm on ühtlasi ka ääretult väärtuslik õppekoht. Elektrilevil on aastakümnete pikkused kogemused ulatuslike tormikahjude likvideerimisel elektrivõrgus. Enne tormi tegime kriisiõppusi, leppisime kohalike omavalitsustega kokku prioriteetseid objekte, kuid saime tõestust, et lahing on parim treening, mis aitab meelde tuletada, et katkematu elektriühendus ei ole kunagi enesestmõistetav," ütles Elektrilevi juhatuse esimees Jaanus Tiisvend. "Mul on hea meel, et me oluliste osapooltega koos täna tormist järeldusi teeme. Taolisteks äärmuslikeks sündmusteks valmisolek tähendab pidevat eesmärgipärast koostööd."

Riigikogu Kagu-Eesti toetusrühma järgmine kohtumine on 11. detsembril majandus- ja kommunikatsiooniministri Taavi Aasaga.

Eesti on Euroopa Liidus üks kõige madalama autovarguste suhtarvuga riike - Eestis varastatakse üle nelja korra vähem autosid kui Euroopas keskmiselt, kirjutab ERR-i uudisteportaal. 

Politsei hinnangul on selleni jõutud tänu korrakaitsjate, kindlustajate ja kogukondade tihedale koostööle. Kui Euroopa Liidus varastati aastatel 2015-2017 keskmiselt 697 000 autot aastas, mis teeb 139 autovargust 100 000 elaniku kohta, siis Eestis varastati samal perioodil keskmiselt 31 autot 100 000 elaniku kohta aastas, selgub Eurostati hiljutisest statistikast.

Suhteliselt kõige suurem oli autovarguste arv Luksemburgis, kus politsei registreeris 328 ärandamist 100 000 elaniku kohta, järgnesid Kreeka 269, Itaalia 257, Rootsi 256, Prantsusmaa 247 ja Tšehhi 238 autovargusega aastas 100 000 elaniku kohta. Kõige madalam oli autovarguste tase Taanis - neli autovargust 100 000 elaniku kohta, edasi tulid Rumeenia 15, Horvaatia 20 ning Eesti ja Slovakkia mõlemad 31 autovargusega aastas 100 000 elaniku kohta.

Euroopa Liidus tervikuna on autovarguste arv viimase kümne aastaga ligi kolmandiku võrra langenud. Kui perioodil 2008-2010 varastati EL-i riikides aastas keskmiselt 983 000 autot, siis 2015-2017 oli sama number 697 000 autovargust.

"Kui Eestis hakkasid kallimad autod, millel on võtmevaba käivitussüsteem, varaste saagiks langema, pidime väga kiirelt ja resoluutselt sellele reageerima," rääkis politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri kriminaalbüroo juht Urmet Tambre. "Me teadsime, et kui jääme hiljaks, ei jõua me neid vargusi lahendada."

Tema sõnul tegeles siis, kui esimesed autovaraste grupeeringud Eestisse tulid ja jõuliselt tegutsema hakkasid, varastega mitukümmend politseinikku, et teha Eesti varaste jaoks võimalikult ebamugavaks kohaks. "Üheskoos tegutsedes jõudsime täna selleni, et saame rääkida niivõrd positiivsetest numbritest. Paljud teised riigid on oma stardipositsiooni maha maganud – see, et meie õigel hetkel asja sisule ja tagamaadele pihta saime, on meie edu võtmeks olnud," rääkis Tambre.

Samuti on varguste takistamisele kaasa aidanud politsei koostöö kindlustusfirmade ja kohalike kogukondadega, lisas Tambre.

Autovarguste arv on Eestis viimase nelja aastaga 45 protsendi võrra langenud. Kui 2015. aastal registreeris politsei 338 sõiduautode vargust, siis eelmisel aastal oli selliseid juhtumeid 185. Umbes 40 protsenti vargustest toimub Harjumaal, 16 protsenti Ida-Virumaal, 14 protsenti Tartu maakonnas ja ligi kümnendik Pärnu maakonnas.