Juulist keelati tubakast erinevad maitse- ja lõhnaained e-sigarettide vedelikes, kuid Eesti suurim e-sigareti müüja Nicorex müüb maitsestatud vedelikke jätkuvalt edasi. 

“Alates 1. juulist on keelatud müüa maitsestatud e-sigarettide valmissegusid, kuid vedeliku kaheks komponendiks jagamisel ehk maitsestamata vedeliku ja maitsestajate eraldi müük keelatud ei ole,” kinnitab Nicorex Baltic OÜ juhatuse liige Sven Kotke. Ta lisab, et ainult Nicorexil on kontrollitud, sh testitud e-vedelike maitsestajad, mis on mõeldud just e-sigarettides kasutamiseks.

Sven Kotke sõnul on oodata, et konkurendid asuvad nende lahendust ehk komponentide eraldi müümist kopeerima. “Kuna konkurendid ei tooda vedelikke ise, peavad nad tõenäoliselt kasutama toidumaitsestajaid. Need ei ole testitud ega mõeldud kuumutamiseks ja aurustamiseks, mispärast on toidumaitsestajad maitsevedelikes kasutatuna tervisele potentsiaalselt ohtlikud,” hoiatab Kotke.

Nii, nagu ka eelmiste jõustunud piirangute korral, kui keelati üle 10ml suuruste e-vedelike pudelite müük ja nikotiini kanguse ülempiiriks seati 20mg, on Nicorex erinevalt konkurentidest ka nüüd sortimenti suurendanud ja toonud juurde uusi maitseid. “Tavapärase nelja nikotiini kanguse asemel on nüüd sortimendis 11 kangust,” selgitab Kotke ja lisab, et erineva nikotiini kangusega vedelikud aitavad paremini suitsetamisest loobuda, kus järk-järgult langetatud nikotiini tasemega jõutaks lõpuks ka e-sigaretist loobumiseni. 

1. juulist keelati tubakast erinevate maitse- ja lõhnaainete kasutamine e-sigarettide vedelikes. Samuti pole alates juulist lubatud osta e-sigarette ja nende vedelikke e-poest. Uute regulatsioonide jõustumise valguses võttis Nicorex Baltic OÜ äriliselt uue suuna, keskendudes edaspidi enam tubakast loobuda soovijate nõustamisele. “Muutsime ka oma veebilehte, mis on täna suunatud eelkõige inimesele, kes soovib tubakast ja e-sigaretist loobuda,” lisab Kotke. 

Enam kui 2500 töövõtja seas korraldatud uuringu tulemusel selgusid kõrgkoolid ja õppekavad, mis aitavad leida hea töökoha kõige kiiremini. Lisaks selgus ka tudengite palgaootuste pingerida kõrgkoolide lõikes.

Eesti suurim tööportaal CVKeskus.ee viis kõrgkoolide uuringu läbi teistkordselt, et selgitada välja missuguste koolide vilistlased tunnevad end tänasel tööturul kõige enesekindlamalt. Koolide pingerida näitab missuguste teadmiste ja oskuste järele on Eesti tööturul suurim nõudlus ehk missuguse kooli vilistlased leiavad endale kiirelt sobiva töökoha.

Eelmise aasta võitja, TalTechi Eesti Infotehnoloogia Kolledž, säilitas koha küll esiviisikus, kuid loovutas esikoha Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile. Teise koha koolide pingereas haaras taaskord Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Nii Tartu- kui Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolide vilistlastest tervelt enam kui 93% kinnitasid, et nad leidsid endale sobiva töö hiljemalt paari kuu jooksul pärast kooli lõpetamist.

Tervishoiu kõrgkoolidele järgnesid Estonian Business School ja Tallinna Tehnikakõrgkool, kelle vilistlastest tervelt 88% ei pidanud samuti sobiva töökoha leidmist pikalt ootama. Esikümnesse mahtusid veel lisaks TalTechi Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool (TalTech), Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.

„Tervelt 79% kõrgkooli lõpetajatest leidsid endale sobiva töö hiljemalt paari kuu jooksul pärast kooli lõpetamist. Teisalt tuleb lisada, et suurem osa neist (59%) töötas vähemalt osalise koormusega juba õppimise ajal, mis kinnitab seda, kui oluline on hea töökoha leidmisel lisaks teadmistele haara ka praktilist kogemust,“ kommenteeris uuringut CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt.

Henry Auväärt lisas, et iga kümnes lõpetaja avastab aga üllatuslikult pärast kõrgkooli lõppu, et tööandjad ei olegi avasüli neid ootamas ja omandatud haridus ei ole andnud oodatud eelist. „Nimelt tervelt kümnendik vastajatest tõi välja, et neil läks pärast kõrgkooli lõpetamist töökoha leidmisega kauem kui aasta või et nad on endiselt töökohta otsimas. Seepärast tuleb erialavalik langetada teadlikult ja analüüsida, missuguste oskuste järele kasvab nõudlus järgmiste aastate lõikes. Läbimõtlematult langetatud kõrgkoolivalik pikendab lihtsalt lapsepõlve ega aita teha esimest olulist sammu tööturul.“

Kõrgeimat palka prognoosivad endale Estonian Business School’i tudengid

Küsitlusele vastanuist 25%-l oli kõrgharidus veel omandamisel, mis andis võimaluse uurida ka tudengite palgaprognoose oma esimesele täistöökohale pärast kõrghariduse saamist. Kõige kõrgema palgaootusega plaanivad tööturule siseneda Estonian Business School’i tudengid, kes sooviksid teenida keskmiselt vähemalt 2227 euro suurust brutotöötasu. Palgaootuste esikolmikusse mahtusid veel Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengid, kes soovivad tööturule siseneda 2008-eurose brutopalgaga ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor tudengid kes on 1833-eurose brutopalga ootusega.

Kuigi tervishoiu valdkonna kõrgkoolide lõpetajad leiavad töökoha kiirelt, joonistus uuringust välja, et mainitud valdkonna tudengite palgaootus püsib Eesti keskmise palga piirimail. Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli tudengid prognoosivad endale 1446-eurost brutopalka ja Tartu Tervishoiu Kõrgkooli tudengid 1380-eurost brutopalka.

Mida õppida, et tööd oleks?

Vastajate arvates on lihtsam head töökohta leida, kui õppida arhitektuuri- ja inseneriteadusi, farmaatsiat, õhusõiduki juhtimist, õendust, õigust, tervist ja heaolu, haridust, psühholoogiat, disaini, infotehnoloogiat või ärindust, ettevõtlust ja juhtimist.

Märksa keerulisem on uuringus osalejate meelest leida töökoht kunstide (sh muusika, teatri- ja tantsukunsti), riigi- ja poliitikateaduste, loodusteaduste, töötlemise ja tootmise, majandusarvestuse ja maksunduse, sotsiaalteaduste, ajakirjanduse ja teabe või keeleõppe õppekava läbinutel.

Samuti selgus uuringust, et nii Tartu Ülikooli kui ka Tallinna Ülikooli tudengid on oma vastustes identsed. Mõlema kõrgkooli vilistlastest 71% leidsid töö mõne kuu jooksul ning ka lõpetajate keskmine palgaootus on täpselt sama – brutopalk 1524 eurot.