Statistikaameti andmete kohaselt oli tänavu esimeses kvartalis tööjõus osalemise määr 70,7 protenti, tööhõive määr 65,7 protsenti ning töötuse määr 7,1 protsenti; seejuures oli töötuid 48 700, mis on 13 500 võrra rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

"Positiivne on aga see, et võrreldes eelnenud kolme kvartaliga töötute arv siiski langes. Möödunud aasta neljanda kvartaliga võrreldes oli töötuid 1500 inimese võrra vähem," märkis statistikaameti analüütik Katriin Põlluäär pressiteates. 

Eesti keskmisest enam kui kaks korda kõrgem oli töötuse määr Kirde-Eestis ning kõige madalam Kesk- ja Lõuna-Eestis. Ligi pooled töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat, vähemalt aasta olid tööta 13 200 inimest.

Vanuses 15–74 töötas täisajaga 551 500 ning osaajaga 89 200 inimest. "Meeste tööhõive määr on veidi kõrgem kui naistel. Samas osaajaga töötavaid naisi on oluliselt rohkem kui mehi. Võrreldes 2020. aasta neljanda kvartaliga on osaajaga töötamine muutunud populaarsemaks," lisas Põlluäär.

Vaeghõivatuid ehk osaajaga töötajaid, kes soovivad töötada rohkem ja on valmis lisatööd kahe nädala jooksul vastu võtma, oli 8500. Mitteaktiivseid inimesi oli tööturul 286 400. Peamised mitteaktiivsuse põhjused olid pensioniiga, õpingud ja haigused või vigastused.

Töötuse määr näitab, kui suur osa majanduslikult aktiivsest rahvastikust ehk tööjõust on töötud. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas.

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest.