Hambaarsti juures automaatselt hambaravi arvest maha arvestatav mitterahaline täiskasvanute hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde ning vähendanud sissetulekust tingitud ebavõrdsust hambaravi kättesaadavuses. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist.

2017. aastal jõustus uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Kasutusele võeti mitterahaline hüvitis, mis arvestatakse arsti juures arvest automaatselt maha, erinevalt varasemast, kuni 2009. aastani makstud rahalisest hüvitisest, mida inimene pidi tagantjärele haigekassast taotlema.

„Suu ja hammaste tervis mõjutab tervet keha. Hambahaiguste ennetamiseks on eriti oluline, et inimesed jõuaksid vähemalt kord aastas hambaarsti juurde. See oli ka peamine eesmärk hambaravihüvitise taastamisel,“ ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Kaija Kasekamp. „Uue hambaravi hüvitamise süsteemi jõustumisest on kasvanud nii hambaarstivisiitide arv kui aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Oluliselt on vähenenud nende inimeste arv, kes on vaatamata ravi vajadusele jätnud arstile minemata rahapuudusel. Vähenenud on ka ebavõrdsus hambaravi kättesaadavuses, kuna hüvitis on aidanud arsti juurde neid, kes on selleks abi kõige enam vajanud.“

Olulisemad hambaravi kättesaadavust iseloomustavad numbrid analüüsist:

2018. aasta elanikkonna küsitluse andmeil on kasvanud nende inimeste arv, kes külastavad hambaarsti vähemalt kord aastas või sagedamini. 2018. aastal külastas hambaarsti 62% (2016. aastal 42%, 2015. aastal 37% ) täiskasvanutest.

Vähenenud on nende inimeste osakaal, kes on majanduslikel põhjustel jätnud hambaarsti juures käimata (2018. aastal 32%, 2016. aastal 45%, 2015. aastal 46%).

2018. aastal kulus hüvitise 12 miljoni euro suurusest eelarvest 59% pensionäride ja osalise või puuduva töövõimega inimeste hambaravi hüvitamiseks, 35% kulus 40 eurost hüvitist saavale täiskasvanute sihtrühmale ning rasedate, alla aastaste laste emade ning suurenenud teenuse vajadusega inimeste hambaravi hüvitamiseks 6%.

Kui 2015. aastal jättis 11,1% täiskasvanutest hambaarstil käimata, kuna see oli kas liiga kallis, liiga kaugel või oli arsti juurde liiga pikk järjekord, siis 2018. aastaks oli hambaravi kättesaadavus inimeste hinnangul paranenud. Vaatamata ravi vajadusele jättis hambaarstil käimata 6,5% täiskasvanutest (ELis keskmiselt 2,9%).

Hambaravita jäämise peamine põhjus on inimeste hinnangul selle kõrge hind (5,5%). Hambaravi ooteajad (0,9%) ja kaugus patsiendist (0,1%) oluliseks takistuseks teenuse kättesaadavuses ei ole.

„Mitterahalise hüvitise kehtestamine on olnud samm õiges suunas. Edasiste sammudena tuleks kaaluda lahendusi, mis vähendaks veelgi inimeste omaosalust hambaravis ning ebavõrdsust teenuse kättesaadavuses,“ lisas Kasekamp.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2019-2023 võeti eesmärk analüüsida hambaravihüvitise süsteemi toimimist. Analüüsi põhjal teeb sotsiaalminister valitsusele ettepanekud hüvitise süsteemi muutmiseks.

Hambaravihüvitise rakendumise analüüs: https://bit.ly/36zigrz