Afganistanis visiidil viibivad peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kohtusid Afganistani presidendi Ashraf Ghanī, NATO väljaõppe- ja nõustamismissiooni ülema kindral Austin S. Milleri ning Afanistanis teenivate Eesti kaitseväelastega.

Peaminister Jüri Ratas ja kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem kohtusid Afganistani presidendi Ashraf Ghanī, NATO juhitava väljaõppe- ja nõustamismissiooni ülema, Ameerika Ühendriikide kindrali Austin S. Milleri ning NATO kõrgeima tsiviilesindaja Nicholas Kayga.

"Kõik kohtumised olid väga töised ja sisulised," ütles Ratas BNS-ile. Peaministri sõnul täns Afganistani riigipea NATO missioonil osalevaid Eesti kaitseväelasi. "President tundis suurt huvi Eesti haridussüsteemi ning digitaalühiskonna vastu ning ta soovis meie kogemusi kasutada oma ühiskonna arendamisel."

Ratase sõnul mainis Afganistani riigipea kohtumisel, et riigis valitsevast keerulisest olukorrast hoolimata on Afganistanis paranenud nii ligipääs tervishoiule kui ka haridusele ning viimast eriti tütarlaste osas. Ka tõi Ghanī kohtumisel positiivsete arengutena esile, et Afganistanis on vähenenud imikute suremus, kasvanud on inimeste keskmine eluiga ning samuti on kasvanud naiste roll ühiskonnas. 

Ratas lisas, et NATO missiooni juhtkond hindab kõrgelt Eesti võitlejate panust, professionaalust ja pühendumist.

Ratas ja kindralmajor Herem kohtusid ka Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelastega. "Väga tore oli kohtuda Afganistanis teenivate Eesti kaitseväelaste ja politseinikuga," sõnas Ratas. Peaminister ja kaitseväe juhataja tänasid eestlasi teenistuse eest ning andsid neile kingituseks käekellad.

Eesti kaitseväelased jäävad Ratase sõnul Afganistani "nii kauaks kui vaja". 

„Tunnustan Eesti kaitseväelaste ja politseiametnike professionaalsust ning vaprust. Kuulsime kahe päeva jooksul toimunud kohtumistel Eesti võitlejate oskuste ja pühendumuse osas vaid kiidusõnu, seda nii praegu siin teenivate kui ka varasematel aastatel Afganistanis oma panuse andnud kaitseväelaste ja politseinike kohta,” sõnas Ratas Eesti kontingendiga kohtudes, edastas valitsuse pressiesindaja.

Ratas tunnustas ka Eesti sõdurite lähedasi ja perekondi. „Hindan kõrgelt kaitseväelaste perede ja lähedaste toetust, mis võimaldab neil naistel ja meestel kodust kaugel meie kõigi julgeolekusse panustada“ lausus peaminister.

„Aidates afgaanidel ise enda eest seista, toetame siinsete inimeste elu turvalisemaks ja paremaks muutumist. See pole oluline vaid Afganistani oleviku ja tuleviku tarbeks, vaid kogu regiooni ning maailma jaoks,“ lausus Ratas.

Ratas tõi esile väga head koostööd Ühendkuningriigiga nii Afganistanis kui ka Briti vägede osalust NATO lahingugrupis Eestis. Eesti jalaväerühm tegutseb Kabulis Ühendkuningriigi juhitud Kabuli julgeolekujõudude koosseisus.

Afganistanis teenib Resolute Support missioonil 42 Eesti kaitseväelast ning üks politsei- ja piirivalveameti esindaja. Neist 39 paiknevad Kabulis ja neljaliikmeline demineerimismeeskond tegutseb Afganistani põhjaosas Mazar-i-Sharifi linnas. Kabulis teeniv Eesti jalaväe rühm kuulub Ühendkuningriigi kompanii koosseisu, kuhu lisaks Eestile kuulub veel seitse riiki. 

Kokku on Eestil rahvusvahelistel missioonidel 110 kaitseväelast.

NATO väed tegutsevad alates 2015. aastast Afganistanis toetus- ja väljaõppemissiooni raames. Missioonil osaleb praegu üle 17 000 kaitseväelase 39-st NATO liitlas- ja partnerriigist. Otseses lahingutegevuses islamiliikumisega Taliban missioonile panustavate riikide väed ei osale.

Afganistan on Eesti arengukoostöö sihtriik, keda Eesti on toetanud alates 2009. aastast 11,3 miljoni euroga.

„Digitaalse ühiskonna ülesehitamine algab lubavast õigusruumist ning õigusloomes tuleb kehtestada selged põhimõtted, millest digimajanduse ja e-riigi ehitamisel kinni pidada,“ ütles president Kersti Kaljulaid Berliinis Saksamaa Liitvabariigi kantslerile Angela Merkelile.

„Loomulikult toob üleminek digitaalsetele teenustele endaga kaasa ka riske, kuid digitaliseerimise eelised on suuremad kui riskid. Eesti avalik ja erasektor jagavad hea meelega oma kogemusi ning tehnoloogilisi lahendusi turvalise e-riigi ülesehitamiseks,“ lisas Vabariigi President. Pikemalt räägiti veel digitaalse identiteedi olulisusest ning kuidas seda saaks Saksamaal juurutada.

Koos arutati ka seda, milline võiks olla Saksamaa EL eesistumise fookus digitaalses valdkonnas. „Euroopa Liidust võiks saada digitaliseerimise eestvedaja, kui suudame astuda selleks vajalikud sammud: näiteks anda oma kodanikele digitaalsed isikutunnistused. Meil on juba olemas eeliseid õigusruumi näol,“ lausus Eesti riigipea.

President Kaljulaid oli ühepäevasel töövisiidil Saksamaal. Päeval rääkis ta Saksa tervishoiuministeeriumi kõrgematele ametnikele Eesti e-tervishoiust ning arutas viise, kuidas luua üle-Euroopaline avatud e-tervishoiusüsteem, mis vastaks erinevatele vajadustele ja oleks samas ühtlaselt turvaline.

Vabariigi President kohtus ka Bundestagi presidendi Wolfgang Schäublega, kellega arutas Euroopa tulevikku — sealhulgas kaitsekoostööd, Brexitit ja Euroopa Liidu järgmise eelarveperioodi rahastust.