EESTI ELU

Uuring näitab toetust teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele

Pixabay

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmisel on rohkem toetajaid kui vastaseid, selgus Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) tellitud Turu-uuringute AS-i küsitlusest. 

Pensioni teise samba vabatahtlikuks muutmist toetas 55 protsenti vastanutest, neist 32 protsenti vastasid kindla  "jah" ja 23 protsenti "pigem jah".  Selle vastu oli 24 protsenti, neist 12 protsenti ütlesid kindla "ei" ja 12 protsenti "pigem ei". Ülejäänud ei osanud oma seisukohta avaldada.

Toetus teise samba vabatahtlikuks muutmisele on ülekaalus kõigi erakondade toetajate seas. Kõige jõulisemalt toetavad seda EKRE ja Isamaa valijad, vastavalt 67 ja 60 protsenti. Kuid pooldajad on ülekaalus ka Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ja Keskerakonna valijate seas, vastavalt 56, 53 ja 51 protsendi ulatuses. Eesti 200 toetajatest on teise samba vabatahtlikuks muutmise pooldajaid 45 ja vastu 34 protsenti, kirjutab ERR-i uudisteportaal. 

Kui võtta aluseks vaid need vastajad, kes on juba liitunud teise pensionisambaga, on nende seas toetus selle vabatahtlikuks muutmisele kõrgem kui ühiskonnas tervikuna. 62 protsenti teise sambaga liitunutest peab selle vabatahtlikuks muutmist vajalikuks. Kolmanda pensionisambaga liitunutest toetab teise samba vabatahtlikuks muutmist 53 protsenti.

43 protsenti neist, kes on liitunud teise sambaga, jätkaks raha kogumist teise sambasse. 44 protsenti kaaluks aga sellest loobumist või loobuks kindlasti. Siiski on kindlaid loobujaid vaid 13 protsenti ning 31 protsenti kaaluks seda võimalust, selgub küsitlusest. 

Amet: bakterite sisaldus ravimudas vajab riiklikku regulatsiooni

Pixabay

Eesti ravimuda analüüsinud terviseamet on seisukohal, et parima kvaliteedi tagamiseks ja terviseohtude minimaliseerimiseks tuleks ravimuda koostisele kehtestada riiklikud piirnormid. 

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialist Olga Gurjanova sõnul puutub inimene ravimuda protseduuri ajal kokku erinevate mineraal- ja orgaaniliste ainetega ning mikroobidega. „Nende ainete mõju inimesele on küll vähene, kuid mikrobioloogilistest teguritest tulenevat riski või siiski pidada keskmiseks,“ ütles Gurjanova.

Näiteks soovitab terviseamet ravimudale kehtestada piirnormid, mis reguleeriksid muuhulgas enterokoki, listeeria- ja shigelloosibakteri sisaldust ravimudas.

Gurjanova sõnul aitaks nõuete kehtestamine ja nende järgimine ära hoida muda võimaliku saastumise ning vältida sellest tulenevad probleeme. Kuigi ravimuda on tervise parandamiseks kasutatud juba sajandeid, soovitab Gurjanova enne protseduuri võtmist konsulteerida arstiga. „Ravimuda on täielikult vastunäidustatud näiteks juhul, kui inimesel on nakkushaigus, verehaigus või verejooks, kompenseerimata organpuudulikkus, pahaloomuline kasvaja, tuberkoloos või müoom.“

Samuti ei tohi ravimuda protseduuri võtta rasedad.  

Terviseamet edastas oma ettepaneku ravimuda koostise reguleerimiseks sotsiaalministeeriumile.

Vanad egiptlased kasutasid mitmesuguste nahahaiguste ja krooniliste liigesepõletike raviks Niiluse muda. Samuti oli muda au sees vanadel kreeklastel ja roomlastel. Keskajal oli muda kasutus väga populaarne Itaalias. 18. sajandil hakati veelgi enam muda kasutama ka teistes riikides, sealhulgas Prantsusmaal ja Venemaal.

Lääne-Euroopa maades leidus rohkem orgaanilist päritolu mineraalturbarabasid ja nende ravikuurortides kasutati peamiselt rabakümblusi ja –mähiseid. Ent Ida-Euroopa maades leidub mitmesugust päritolu mineraalmudasid, mis koostiselt ja füüsikalistelt omadustelt on erinevad mineraalturbast.

Eestis hakati mandri lääneranniku ja saarestiku meremuda laiaulatuslikult kasutama ülemöödunud sajandi algaastail. Ravipraktikasse leidis muda tee rahvameditsiinist, kus seda palju varem kasutati mitmesuguste naha- ja liigesehaiguste raviks. Esimesed ravimuda ja kümbluse asutused rajas Artur von Buxhoevden 1824. aastal Saaremaale. Aasta hiljem hakati mudaravi pakkuma ka Haapsalus ning 1838. aastal Pärnus.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

37 protsenti noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga

Pixabay

Tartu Ülikooli poolt TransferWise’i tellimusel läbiviidud uuringust ilmnes, et 37 protsenti vastanud noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga, neist poisid 53 protsenti ja tüdrukud 21 protsenti.

Uuringust ilmnes, et valiku langetamisel mängivad olulist rolli motivatsioon tulevase töö väärtuslikkuse osas ehk hinnatakse hea palgaga tulevast töökohta IT valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada. Samuti toodi välja külastusi tehnoloogiaettevõtetesse juba põhikoolis, inspireerivaid eeskujusid ning loovaid õpetajaid.

Lisaks selgus ka, et õpilase sügavama tehnoloogiahuvi korral jäävad gümnaasiumis õpetatavad IT-ained liiga pealiskaudseks ja seetõttu õpitakse iseseisvalt või huviringides juurde. Koolide IT õpetajad on enamasti iseõppijad ning nad tunnevad suurt puudust eelkõige gümnaasiumiastme IT õppematerjalidest.

TransferWise’i arendusjuhi Alvar Lumbergi sõnul kinnitas uuring, et tehnoloogiaettevõtted saavad innustada noori IT karjääri valima. "Karjäärivalikutest räägitakse enamasti keskkoolis, kuid see võib olla juba liiga hilja. 7-8. klassi õpilased hindasid eriti kõrgelt ettevõtete külastusi, kus nad on saanud inspiratsiooni ja vahetu ettekujutuse tehnoloogiaettevõtetest. Peame näitama juba põhikooliõpilastele, et IT ei ole vaid programmeerimine või arvutite remont," rääkis Lumberg.

Uuring käsitles ka IT-d ja laiemalt loodus- ja täppisteaduste (STEM) oskuste õpetamist Eesti koolides, kasutatavaid õppematerjale ning seotust teiste õppeainetega. Tartu Ülikooli uuringujuhi Külli Kori sõnul oli küsitletud koolides üldiselt head võimalused IT õpetamiseks, kuid koolides õpetati ainet erinevates klassides ja erinevas mahus. Näiteks lisaks arvutitele sai neis koolides kasutada ka 3D printereid, virtuaalreaalsuse prille, interaktiivset põranda projektorit, erinevaid robootika vahendeid jmt.

Uuring näitas, et kõige suurem kitsakoht on gümnaasiumiastme IT õpetamise õppematerjalide puudus. Samuti tõid õpetajad välja, et põhikoolis ei motiveerita õpilasi valima gümnaasiumis infotehnoloogia suunda. Selle suuna valivad vaid need, keda huvitas infotehnoloogia juba varem. 

Tartu Ülikool viis TransferWise’i tellimusel läbi uuringu Eesti 9. ja 12 klasside noorte seas. Uuringu eesmärk oli luua ülevaade sellest, mida tehakse Eesti koolides, et motiveerida õpilasi IT-d õppima ning läbi teadliku valiku enda tulevikku IT-ga siduma.

Uuringu käigus koguti küsimustikuga andmeid 740 õpilaselt 9. ja 12. klassist ning 27 IT õpetajat, koolijuhilt või haridustehnoloogilt. Lisaks külastati 6 kooli, kus vaadeldi õppekeskkonda ja viidi läbi intervjuud 17 lõpuklassi õpilase ning 8 IT õpetajaga.

Uuringus osalesid koolid, kus IT-haridusele pööratakse enam tähelepanu ning kelle kogemusest ja headest praktikatest saaksid teised koolid eeskuju võtta.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD