EESTI ELU

Lähipäevad pakuvad kuni 27 kraadi sooja

Lähipäevadel on oodata kuni 27 kraadi sooja, samas on tulemas ka äikest, prognoosib ilmateenistus. 

Esmaspäeval on vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub ida- ja kagutuul 2-8 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Saartel võib kohati hoovihma sadada. Puhub ida- ja kagutuul 2-8, põhjarannikul puhanguti 11 m/s. Sooja on 22-27, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi. 

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega olulise sajuta ilm. Puhub kagu- ja idatuul 1-7, põhjarannikul puhanguti 10 m/s. Sooja on 11-16 kraadi. Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Üksikutes kohtades sajab hoovihma. Puhub kagu- ja idatuul 2-7, põhjarannikul puhanguti kuni 10 m/s. Sooja on 22-27, meretuulega rannikul kuni 15 kraadi.

Kolmapäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Üksikutes kohtades sajab hoovihma. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 10-15 kraadi. Päeva on vahelduva pilvisusega ilm. Mitmel pool sajab hoovihma, on äikest. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 19-24, Lõuna-Eestis kuni 27, rannikul kohati kuni 13 kraadi. 

Euroopa Parlamendi valimistel on hääletanud ligi 54 000 valijat

Foto on illustratiivne

Euroopa Parlamendi valimistel on kahe päevaga hääletanud kokku 53 780 valijat.

Reedel kella 20 seisuga oli maakonnakeskustes hääletanud 9305 inimest, interneti teel oli hääle andnud 44 475 valijat, edastas valimiskomisjon.

Tallinna jaoskondades on valimas käinud 5060 ja Tartus 2284 inimest. Kõige aktiivsem on olnud hääletamine Tallinnas Solarise keskuses asuvas jaoskonnas, kus on hääletanud 963 inimest.

Viis aastat tagasi peetud Euroopa Parlamendi valimistel oli samal ajal maakonnakeskustes hääletanud 6485 inimest ning e-hääli oli antud kella 20 antud 29 623. Paari kuu eest toimunud riigikogu valimistel oli teise päeva õhtuks hääle andnud 68 227 valijat – 11 076 jaoskonnas ja 57 151 interneti teel.

Välismaal on paberhääletamine lõppenud. Esialgsetel andmetel käis esindustes 680 valijat, kõige enam oli neid Helsingis (192), Brüsselis (121) ja Stockholmis (54).

Maakonnakeskuses on võimalik hääletada 19. mai kella 20 sõltumata valija registrijärgsest elukohast. Elektrooniliselt saab hääletada ööpäevaringselt kuni 22. maini. Soovi korral võib interneti teel antud häält muuta, hääletades nimetatud ajavahemikul uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel valimisjaoskonnas. Valimispäeval, 26. mail häält muuta ei saa.

Eelhääletamine kõigis 444 valimisjaoskonnas toimub 20.-22. maini. Igas omavalitsuses on vähemalt üks jaoskond, mis väljaspool elukohta hääletamist korraldab. Valimispäeval saab hääletada ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

Valima minnes tuleb kaasa võtta fotoga isikut tõendav dokument, näiteks ID-kaart, pass või juhiluba. Valijakaarti kaasa võtma ei pea.

Euroopa Parlamendi valimistel saavad hääletada Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad ning hääletamiseks soovi avaldanud teiste Euroopa Liidu riikide kodanikud. Üle kogu Eesti on üks ringkond, mis tähendab, et valida saab kõigi 66 kandidaadi vahel.

Marina Kaljurand nimetab valitsuse välispoliitikat käpardlikuks

Marina Kaljurand Võrus 06.09.2018 FOTO: Aigar Nagel

Sotsiaaldemokraatide Euroopa Parlamendi valimiste esinumbri Marina Kaljurandi hinnangul on uue valitsuse käpardlik välispoliiitika aidanud paradoksaalsel kombel rõhutada, kui oluline on Euroopa Liit Eesti jaoks.

„Aprillis ametisse astunud valitsus on olnud erakordselt käpardlik ka suhtlemises välismaailmaga. Võrreldes viie nädala taguse ajaga, mil me oma valimisprogrammi kinnitasime, on saanud veelgi selgemaks, kui õige on meie lähenemine Euroopa Liidule ja meie suhtumine Euroopa Liitu. Eesti elu peegeldub vastu Euroopa Liidus ja Euroopa Liit mõjutab Eestit,“ märkis reede õhtul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna volikogu ees esinenud Kaljurand.

Tema sõnul oli Marine Le Peni hiljutisel Tallinnas käigul paljastav mõju, mis näitas selgelt, mida Euroopa paremäärmuslus endast kujutab. „Le Pen toetab Putini Venemaad ja Krimmi okupeerimist. Ta ei toeta NATO-t, milles ta näeb vaid terrorismivastast organisatsiooni. Ta ei tea, et meie kaitseväelased on käinud koos prantslastega missioonidel,“ rääkis Kaljurand. „Jaak Madisoni jaoks võis see visiit olla diplomaatia triumf. Eesti jaoks oli see katastroof. Ma loodan, et inimesed saavad nüüd paremini aru, et see, mis toimub Eestis mõjutab Euroopat ja see, kellega koostööd tehakse, mõjutab Eestit.“

Kaljulaidi sõnul kõnetavad sotsiaaldemokraadid neid, kes tahavad liita, luua ja head teha. „Meie läheme Euroopasse Euroopat koos hoidma, ühendama ja ehitama. Mida ühtsem on Euroopa, seda tugevam on Eesti,“ sõnas Kaljurand.

Ühtlasi kutsus ta kõiki enda ja teiste sotsiaaldemokraatide pooldajaid valimistel oma häält andma, et praegused toetusnumbrid realiseeruksid  26. mai õhtuks valimistulemuseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD