EESTI ELU

Bingo loto loosimisel võideti jackpot 462 334 eurot

Telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi kolmapäeval välja Bingo loto jackpot summas 462 334 eurot, teatas Eesti Loto.

Kahe mänguväljaga, viieks järjestikuseks loosimiseks ostetud võidupilet on ostetud internetist.

Viimati võideti Bingo loto jackpot 31. augustil, kui mängumuudatusega seoses loositi peavõit välja kohustuslikus korras. Tookordse võidu summas 380 137 eurot sai tapalanna, kes ostis pileti Tapa Grossi poest.

Selle aasta esimese kaheksa kuuga maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 6,7 miljoni euro. Võitudena maksis Eesti Loto samal perioodil välja 15 miljoni eurot, sealhulgas ligi 3,5 miljoni euro eest kiirloteriide võite.

Tartu autonäitusel Motoshow esitletakse Škoda ideeautot ja autoremonditehase busse

27.-29. septembril toimub Tartu Näituste messipaviljonides ja väljakul Eesti suurim automess Motoshow, mis toob kokku sõidu-, tarbe- ja matkaautod ning autokeemia ja lisavarustusega tegelevad ettevõtted. Esmakordselt Tartu automesside ajaloos on publiku ees ideeauto.
 
Tänavusel Motoshow’l on uute sõidukite poole pealt esindatud 41 automarki, näidatakse sõiduautosid, väike- ja reisibusse, veokeid ning matkaautosid. Uusi mudeleid, mida pole Eestis laiemale publikule veel esitletud, on kohal 20 ringis. Kuigi Tartu automessidel on selja taga 24 aastat ajalugu, leidub veel autotootjaid, mille uusi mudeleid pole seal veel eksponeeritud. Sel korral on esimest korda esindatud Briti päritolu luksusautode tootja Bentley, mis tähistab tänavu 100. aastapäeva.
 
Uudisena leiab messi mudelivalikust ka ideeauto. “Kui uudismudelid jõuavad salongidesse vahetult enne näitust või kohe peale messi, siis esmakordselt Motoshow ajaloo jooksul esitleb Škoda külastajatele ideeautot, mis massidesse sellisel kujul ei jõuagi,” rääkis messi projektijuht Henrik Urbel. VISION RS nime kandev ideeauto on Škoda nägemus tuleviku keskkonnasõbralikust kompaktautost, näiteks on auto interjööris kasutatud vegan materjale.
 
Septembri alguses möödus 70 aastat Tartu Autode Remondi Katsetehase asutamisest, mida tähistatakse messil suure juubelinäitusega. Kollektsioonidest üle Eesti jõuavad Motoshow’le bussid ja furgoonautod, mida rahvakeeli tuntakse ka kui Tartu puubusse. Ühtekokku on näitusel 10 sõidukit, mille seas nii originaalina säilinud kui ka põhjaliku restaureerimise läbinud masinad. “Näitus ei paku pelgalt silmailu, vaid käivitub suisa eriline bussiliin. Marsruudil Tartu Raekoja plats – messikeskus liigub Motoshow lahtiolekuaegadel TA-6-1 buss, mille sõidugraafikut näeb messi veebilehel,” tutvustas Urbel. Messile pääs on piletiga, bussisõit aga kõigile tasuta. Kuna tegemist on vanatehnikaga, paluvad korraldajad mõistvat suhtumist, kui peaks esinema tõrkeid.
 
Aastaid tagasi ellu kutsutud proovisõidualast on saanud Motoshow lahutamatu osa. Korraldaja sõnutsi on sel korral esindatud ühtekokku 19 marki ning tervelt 60 erinevat sõidukit. “Sellist võimalust ühe sündmuse raames niivõrd suurt hulka erinevaid autosid proovida ei avane just iga päev. Loodan, et messikülastajad varuvad piisavalt aega, et lisaks väljapanekutega tutvumisele ka huvipakkuva autoga sõitma minna,” ütles korraldaja ning lisas, et proovisõidule saab registreeruda messil kohapeal.
 
Spetsiaalselt Motoshow tarvis püstitatud paviljoni koonduvad sel korral ümberehitatud autod. Hooaja üht suurimat tuunitud autode näitust läbi viiv MTÜ Estonian Car Club Tuning lubab kohale tuua uusi autosid, kuid ka aastaid avalikkuse eest varjul hoitud legende. Lisaks toimub ka autoheli võistlus, kuhu tuuakse demomasinaid ka piiritagant.
 
Igal aastal tutvustatakse messil mõnda autospordiala, sel korral on esindatud veoauto- ja rahvakross ning off-road autod. Esindusliku väjapanekuga on kohal kardispordi entusiastid, kes esitlevad võistluskarte alates kõige pisemast cadet-klassist kuni võimsaima KZ2 klassini välja. Retrohõngu lisab Minski kart ning uudistada saab ka Baltikumi ainukest käsijuhtimisega karti.

Valitsus kiitis heaks erakorralise pensionitõusu 7 euro võrra kuus

Pixabay

Valitsus kiitis teisipäevasel erakorralisel istungil heaks riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, millega tõuseb pension tuleval aastal pärast indekseerimist erakorraliselt seitsme euro võrra kuus. 

Pensioni baasosa tõuseb 2020. aasta 1. aprillil pärast indekseerimist täiendavalt seitsme euro võrra ja pensionitõusu suuruseks koos indekseerimisega kujuneb prognoosi kohaselt 45 eurot, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Seega kulub tuleval aastal erakorraliseks pensionitõusuks 20,8 miljonit eurot. 

Pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, järelejäänud töövõimetuspensionäride ning toitjakaotuspensionäride pensione.

Solidaarsuskomponendi tõstmine aitab suhteliselt rohkem madalamat pensioni saavaid mittetöötavaid pensionäre. Pensioni baasosa tõstmine puudutab 2020. aastal ligi 330 000 inimest ja vähendab pensionäride suhtelise vaesuse määra 0,6 protsendipunkti võrra.

"Pensionite erakorralise tõstmisega aitame kaasa ühe enim vaesuse poolt ohustatud ühiskonnagrupi, pensionäride, majandusliku olukorra parandamisele. Pean oluliseks, et erakorraline tõus kasvatab pensione kiiremas tempos ka järgnevatel aastatel, iga-aastase indekseerimise järel," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.

Peaminister Jüri Ratase sõnul peab valitsuskoalitsioon oluliseks jätkata pensionite tõstmisega ka järgmistel aastatel. Ta lubas, et valitsus naaseb nende arutelude ja selleks vahendite leidmise juurde kevadel riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste käigus. 

Eesti vanemaealiste ehk 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõrgeim. 2017. aastal elas suhtelises vaesuses 47,5 protsenti vanemaealistest.

Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionidele ühed väiksemad Euroopas. 2018. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast 41 protsenti, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus. Mullu oli keskmine vanaduspension 446,5 eurot, mis moodustas 41 protsenti keskmisest netokuupalgast, mis oli 1100 eurot.

Iga kalendriaasta 1. aprillil indekseeritakse riiklikke pensioneid indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust.

Tulevalt rahandusministeeriumi suvisest majandusprognoosist indekseeritakse pensioneid 2020. aastal selliselt, et need tõusevad keskmiselt ligi 8 protsenti, mille tulemusel suureneb keskmine vanaduspension 38 euro võrra. Pensionite tõstmiseks 45 euro võrra tuleb suurendada pensionite baasosa vastavalt 7 euro võrra. 

Valitsuse tegevusprogramm seab eesmärgiks erakorralise pensionitõusu, et tõsta eakate toimetulekut ja heaolu ning edendada ühiskonna sidusust.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD