EESTI ELU

Uuring näitab kõrget toetust teise samba vabatahtlikuks muutmisele

Pixabay

Teise samba vabatahtlikuks muutmist toetab 68 ning vastu on 21 protsenti pensionikogujatest, selgub uuringust.

Turu-uuringute AS viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel septembri alguses läbi küsitluse pensionireformi teemal, mille raames plaanitakse pensioni teine sammas muuta vabatahtlikuks, edastas MTÜ. Küsitlusele vastas üle 900 inimese, kes on liitunud teise sambaga, kuid ei saa sealt veel väljamakseid.

Pensionikogujatelt uuriti nii üldiseid hoiakuid pensionireformi suhtes, kuid ka seda, mida nad plaanivad teha siis, kui sambast on võimalik raha välja võtta.

Küsitlusest selgub, et teise sambaga liitunutest toetab selle vabatahtlikuks muutmist 68 ning vastu on 21 protsenti.

Pensionireformi toetajad olid uurigu andmetel ülekaalus pea kõigis sotsiaal-demograafilistes gruppides. Samuti on reformi pooldajad ülekaalus peaaegu kõikide erakondade toetajate seas, vaid Reformierakonna toetajate seas on pooldajaid ja vastaseid võrdselt 46 protsenti.

Lisaks sooviti küsitluses teada saada, kui paljud olid teise sambaga liitudes teadlikud sellest, et kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni kindlustusosak muutub väiksemaks. Seda teadis 15 protsenti küsitletutest, 81 protsenti ei teadnud ning kolm protsenti ei osanud küsimusele vastata.

Uuringu läbiviijad nendivad, et seega pole valdav osa inimestest kogumispensioniga liitudes olnud väga hästi teavitatud sellest, kuidas teine sammas mõjutab tulevikus nende pensioni.

Küsitluse viis läbi Turu-uuringute AS veebikeskkonnas 6.-10. septembrini ning kokku küsitleti 909 18-aastast ja vanemat Eesti elanikku, kes on liitunud teise pensionisambaga, kuid ei saa sealt veel väljamakseid.

Ummik riigi tähtsaimal maanteel

OHT > Kolmapäeva, 18. septembri keskpäeva paiku tekkis ummik riigi tähtsaimal, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Tartu lähistel kohas, kust saab keerata Põlvasse või Unipiha teele.
 
Paistis, et politsei ei saanud piisava ladususega hakkama suurveokite kaalumisega ning tekitas maanteel ummiku ja liiklusohtlikke olukordi. Esialgu pole plekimõlkimistest midagi kuulda olnud.
 
Meenub, et aastaid tagasi võtsid usinad Järvamaa mundrimehed ette reidi „Kõik puhuvad!” samal maanteel Paide lähistel Mäol. Loomulikult tekkis ummik ja tööle jäi hiljaks tol ajal tartlasest peaminister. Teadaolevalt ei ole Mäol enam suurkontrolle tehtud. Nüüd siis prooviti seda teha Uhti lähistel asuva ristmiku juures.

Politsei: oktoober on ebaseaduslike relvade loovutamise kuu

Pilt on illustratiivne FOTO: Aigar NagelOktoobris korraldab politsei elanikelt relvade kogumise kampaania, mille eesmärk on teavitada inimesi relvade omamisega seotud kohustustest, vähendada registreerimata relvade hulka ja suurendada seeläbi ühiskonna turvalisust. Varasemalt korraldatud kampaaniate abil on politseile üle antud sadu ebaseaduslikke tulirelvi, nende osi ning laskemoona.

Politsei- ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Riita Proosa sõnul on oktoobrikuus eestimaalastel taas võimalik karistust kartmata oma kodust, maamajast või mujalt leitud omanikuta ja registreerimata ebaseaduslikud relvad politseile üle anda. "Oma töös näeme sageli, et inimesed leiavad vanade majade renoveerimisel ja suuremahuliste ehitustööde käigus nii eramute lagede seest, pööningult kui ka seinte vahelt oma esivanemate või lähisugulaste tulirelvi. Osa inimestest annab leidrelvast politseile kohe teada, ent on ka neid, kes teadmatusest või karistust kartes peremeheta jäänud relvad laka peale tolmu alla jätavad," ütles Proosa.

Ta lisas, et oktoobrikuus startiv üleriigiline kampaania ongi mõeldud kogukonna teadlikkuse tõstmiseks ning inimeste kodudes, maamajades või mujal hoitavate ebaseaduslike relvade loovutamiseks. "Üleskutse on mõeldud eelkõige küll ebaseaduslike tulirelvade loovutamiseks, kuid politsei ootab vihjeid ka kõikide teiste relvade, näiteks gaasi-, pneumo- ja külmrelvade ning kõikvõimalike tulirelva osade ja laskemoona kohta," ütles Proosa.

Politseiametnik meenutas, et tulirelvade ja nende oluliste osade ning laskemoona seaduslikuks valdamiseks peab omanikul olema politsei väljastatav relvaluba või kollektsioneerimisluba. "Relvaloata tulirelva omamine on seadusega karistatav," toonitas Proosa. Ta nentis, et ekslikult on inimeste hulgas levinud arusaam, et kui nende valduses olev tulirelv ei ole töökorras, laskekõlblik või on roostes, ei pea seda politseis registreerima ning relvaluba taotlema. "Nii see aga tegelikkuses ei ole ning fakt on, et laskekõlbmatu on tulirelv vaid siis, kui selle on jäädavalt laskekõlbmatuks tunnistanud kehtestatud reeglite järgi vastava tegevusloaga isik ja kinnitanud pädev asutus oma dokumendiga," selgitas Proosa ning lisas, et oktoobrikuu annabki kõigile võimaluse põhjendamatut hirmu tundmata kodus leiduvad terved või katkised ebaseaduslikud ja peremeheta jäänud relvad politseile üle anda.

Vanemkomissari kinnitusel võivad oktoobrikuus politsei poole südamerahus pöörduda ka kõik need inimesed, kel varasemast ajast kodus mõni emotsionaalse väärtusega esivanemate registreerimata relv. "Sellistest perereliikviatest tuleks niisamuti politseile teada anda ning edastada soov relva registreerimiseks või mälestusesemena jäädavalt laskekõlbmatuks muutmiseks. Politsei kontrollib relvade tehnilist seisukorda ja aitab võimalusel tsiviilkäibesse lubatud tulirelva seaduslikult registreerida," kommenteeris ta ning lisas, et sel juhul peavad olema täidetud kõik seadusest tulenevad nõuded.

Relvade üleriigilise loovutamise kampaania algab 1. oktoobril ning kestab kuu lõpuni. Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitab politsei esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril. Seejärel tuleb politseiametnik ise tulirelvale järele ja toimetab selle ohutult politseisse hoiule.

Viimati viidi sarnane üleriigiline kampaania läbi kümme aastat tagasi ning toona jõudis politseisse hoiule 55 relva, 1301 padrunit ja seitse relvarauda. Peamiselt oli tegu jahi- ja vintpüssidega, ent hoiule anti ka sõjaaegseid relvi, nende osi ning laskemoona. Huvitavamateks loovutatud relvadeks oli näiteks püstol Mauser, mida valmistati masstootmises kuni 1939. aastani ning püss Arsenal, mida toodeti Eesti tehases kuni aastani 1941. Suurem osa relvi, millest inimesed politseile teada andsid, olid kehvas seisukorras, kasutuskõlbmatud ning katkised.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD