Käesoleva aasta kevadeks koostasid 79-st omavalitsusest 53 oma 2019. aasta eelarve kohta lühiülevaate. See aitab kohalikul kogukonnal paremini mõista, kust tulevad omavalitsuse peamised tulud ning millele need kulutatakse.

Riigihalduse ministri Jaak Aabi sõnul peab rahandusministeerium tähtsaks, et omavalitsuse eelarve ja selle koostamise põhimõtted oleksid kohalikule kogukonnale kergesti mõistetavad. „Suurt rõõmu valmistab, et võrreldes eelmiste aastatega on lühiülevaate koostamise aktiivsus oluliselt kasvanud,“ tundis riigihalduse minister Jaak Aab heameelt. Kui 2016. aastal koostas lühiülevaate 19% omavalitsustest, siis käesoleval aastal juba 67%. „See on selge märk, et omavalitsused mõistavad enda kasvavat rolli kohaliku kogukonna teadlikkuse kasvatamisel ja avaliku raha kasutamise läbipaistvuse suurendamisel,“ ütles minister Aab.

Vabaühenduste palvel koostas rahandusministeerium 2016. aastal omavalitsustele soovitused, kuidas koostada kohalikust eelarvest kodanikule arusaadav ja lühike ülevaade. See on üks osa avatud valitsemise partnerluse tegevuskavast, suurendamaks avaliku raha kasutamise läbipaistvust ja arusaadavust kogukondlikul tasandil.

Aprillis küsis rahandusministeerium omavalitsustelt tagasisidet eelarve lühiülevaate koostamise kohta. Tulemuste analüüsist selgus, et kõige aktiivsemad maakonnad on Hiiumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa ja Raplamaa, kus eelarve lühiülevaate koostas 100% omavalitsustest.

Käesoleva, 2019. eelarve kohta tegid lühiülevaate: Keila linn, Loksa linn, Anija vald, Harku vald, Kiili vald, Kose vald, Kuusalu vald, Rae vald, Saku vald, Saue vald, Hiiumaa vald, Kohtla-Järve linn, Narva-Jõesuu linn, Narva linn, Sillamäe linn, Alutaguse vald, Jõhvi vald, Lüganuse vald, Toila vald, Põltsamaa vald, Paide linn, Järva vald, Türi vald, Lääne-Nigula vald, Haljala vald, Kadrina vald, Tapa vald, Vinni vald, Viru-Nigula vald, Väike-Maarja vald, Kanepi vald, Räpina vald, Pärnu linn, Häädemeeste vald, Lääneranna vald, Põhja-Pärnumaa vald, Tori vald, Kehtna vald, Kohila vald, Märjamaa vald, Rapla vald, Ruhnu vald, Tartu linn, Kastre vald, Luunja vald, Nõo vald, Peipsiääre vald, Tõrva vald, Viljandi linn, Viljandi vald, Võru linn, Antsla vald, Võru vald.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa bioloogilise mitmekesisuse säilimisele ja põllumajanduskultuuride saagikusele.

Samuti aitab toetus osaliselt hüvitada mesilaste pidamisega seotud kulusid. Toetust makstakse riigieelarves ettenähtud vahenditest. 2019. aastal on eelarve suuruseks 600 000 eurot.

Ühe mesilaspere kohta makstava toetuse suurus sõltub sellest, kui paljudele mesilasperedele tänavu toetust taotletakse. Ühikumäära kehtestab PRIA hiljemalt 1. detsembriks ja toetused makstakse taotlejatele välja hiljemalt 31. detsembriks 2019. Taotluse saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA kaudu. Toetuse taotlemiseks peab mesinik olema PRIA klient, lisaks peab ta olema registreeritud ka loomapidajana. Mesilasperede arvu teavitust põllumajandusloomade registrisse saab esitada ajavahemikul 1. mai – 15. mai 2019 ja seda on võimalik teha vana e-PRIA kaudu.

Kui teavitus on registrisse esitatud, on mesinikul võimalik tema peetavate mesilasperede eest toetust taotleda, esitades selleks taotluse uue e-PRIA kaudu. Toetust antakse mesilasperede kohta, keda mesinik pidas põllumajandusloomade registri andmetel 1. mai seisuga 2019. Toetuse saamiseks peab taotlejal olema vähemalt üks mesilaspere ja ta peab pidama taotlusel märgitud arvul mesilasperesid kuni 15. juunini.