Keskkonnaagentuuri äsja ilmunud ülevaate „Looduskaitse arvudes – 2018“ kohaselt on Eestis 2018. aasta lõpu seisuga 3812 kaitstavat loodusobjekti kogupindalaga 1 578 823 hektarit.

See moodustab 22 protsenti Eesti pindalast, kui arvestada maismaale lisaks ka Eesti territoriaalmeri koos suurjärvedega Peipsi- ja Lämmijärve ning Võrtsjärvega. Maismaast on looduskaitse all 18,8 protsenti, territoriaalmerest 27 protsenti ja suurjärvedest 44 protsenti. 

Alates 2018. a novembrist on Eestis kuus rahvusparki. Senise Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Soomaa ja Karula kõrvale lisandus Alutaguse rahvuspark. Arvuliselt suurenes eelmisel aastal ka looduskaitse- ja maastikukaitsealade hulk. Pindala kasvas rahvusparkidel ja looduskaitsealadel vastavalt 44 331 ja 9212 hektari võrra. Teiste objektitüüpide pindala 2018. aastal vähenes.

„Kuigi arvudest võib jääda mulje, et looduskaitsealune pind on Eestis aastaga oluliselt kasvanud, on tegelikud  muutused looduskaitse statistikas olnud väikesed,“ selgitab Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Reigo Roasto. „Enamik muutustest olid tingitud olemasolevate kaitsealuste objektide kaitsekorra ja kaitse-eesmärkide muutmistest ning piiride täpsustusest. Ka värskelt loodud Alutaguse rahvuspark koosneb juba varem kaitse all olnud aladest.“

2018. aasta lõpu seisuga on meil looduskaitsealasid 172, maastikukaitsealasid 153, kaitsealuseid parke ja puistuid 541, hoiualasid 325, püsielupaiku 1461, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavaid loodusobjekte 23 ja kaitstavaid looduse üksikobjekte 1095.

Kohalikest omavalitsustest on kõige suurem kaitstava territooriumi osakaal Ruhnu vallas, kus see on 66,1 protsenti, järgnevad Kihnu 64,8, Kuusalu 52,2 ja Viimsi vald 51,1 protsendiga. Kaitstavat territooriumi ei esine üldse Kohtla-Järve linnas. Õige vähe ehk 0,1 protsenti on kaitstavaid objekte Sillamäe linnas, Maardu linnas ja Narva linnas. Narva linna piiridesse ei ole arvestatud Narva jõge ja sellel paiknevaid looduskaitselisi alasid.

Keskkonnaagentuur koostab igal aastal statistilise ülevaate looduskaitse objektide kohta. Selles antakse tekstiline ja arvuline koond kaitsealustest objektidest ja nende paiknemisest maakondade kaupa. 2018.a koondis on parema ülevaate saamiseks arvud visualiseeritud teemakaartidel ja lisandunud on ülevaade kohalike omavalitsuste kohta. Kaardiloo „Looduskaitse arvudes – 2018“ leiab aadressilt https://arcg.is/TPmnX

Ülevaade põhineb iga-aastaselt statistikaametile esitatud säästva arengu statistiliste näitajatel.

Värbamisagentuuri Brandem analüüsi kohaselt jättis Eestis eelmisel aastal töövestlusele tulemata 26 protsenti kõigist kandidaatidest, keda töövestlusele kutsuti - kokku käib jutt ligi 50 000 inimesest. 

2018. aastal kandideeris Eestis uuele töökohale üle 340 000 inimese, kellest rohkem kui pooled said tööandjatelt ka kutse tulla töövestlusele. Brandemi ja Palgainfo Agentuuri läbi viidud Eesti suurimast tööturu-uuringust selgus, et töövestlusest loobus 26 protseti kõigist vestlusele kutsutud kandidaatidest.

Brandemi tegevjuhi Marie Evarti sõnul kurdavad ka paljud tööandjad, et kutsutud kandidaadid loobuvad töövestlusele tulemast. „Olukorras, kus kandidaadil on valida mitme erineva tööpakkumise vahel, on tööandjal vaja teha jõupingutusi, et alates töökuulutuse avaldamisest kuni värbamisprotsessi lõpuni oleks värbamissõnumid selged ja kandidaadi jaoks atraktiivsed. Kui kandidaadile midagi ei meeldi, on järgmine tööandja tavaliselt vaid telefonikõne kauguse," lisas Evart.

Töövestlusest loobujate osakaal oli sarnane nii tööga hõivatute kui töötute hulgas. Ametirühmade kaupa loobuvad töövestlusest kõige rohkem valdkonna- ja projektijuhid, kõige vähem aga oskus- ja käsitöölised ning seadme ja masinaoperaatorid - vastavalt 38 ja 25 protsenti. 

Peamise põhjusena, miks inimesed töövestlusele minemata jätavad, on tööpakkumise vastu huvi kadumine ning konkureerivalt tööandjalt pakkumise saamine, nii märkis vastavalt 46 ja 28 protsenti. 21 protsenti kandidaatidest jätab töövestlusele minemata, kuna tööandja ei avalda enne vestlust piisavalt infot palga kohta, ja 14 protsenti seetõttu, et ei saanud piisavalt infot töötingimuste kohta.

„Töövestlusele kohale tulemine sõltub paljudest pisiasjadest. Alates sellest, kuivõrd sobivat kandidaati vestlusele kutsutakse, kui kiiresti inimesega ühendust võetakse, kas enne vestlust peab tegema lisaülesandeid või läbima mõne testi kuni selleni välja, millise emotsiooni tööandja esimese telefonivestluse ajal luua suudab. Kui Eestis keskmiselt ei tule viiendik kandidaate vestlusele seetõttu, et vestlusele kutsuja jätab kehva mulje, siis on see tööandjatele väga hea uudis – lihtsate vahenditega saab suurendada sobivate kandidaatide hulka,” lisas Marie Evart.

Brandem Baltic OÜ on tööandja turundus- ja värbamisagentuur.