Sotsiaalminister Tanel Kiil leiab, et viieaastane üleminekuaeg apteegireformil on olnud piisav. 

Järgmise aasta aprillis jõuab lõpule apteegireform, mille tulemusena lahutatakse ravimite jae- ja hulgimüük ning enamusosalus kõigis apteekides hakkab kuuluma sõltumatutele proviisoritele. 

„Apteegireformi ülesanne on tuua apteegid tagasi tervishoiusüsteemi teenima rahvatervise eesmärke. Oluline on, et apteegiteenus ja ravimid oleks seejuures kättesaadavad kõikjal Eestis,“ ütles Kiik. „Soovime, et apteegid oleksid tugevaks osaks tervishoiusüsteemist nagu seda on perearstid, haiglad ja tervisekeskused. Nii saavad proviisorid lähtuda eelkõige patsientide tervisest ja heaolust, laskmata end mõjutada ravimite hulgimüüjate ärihuvidest.“

Ministri sõnul on riigikogu antud viieaastane üleminekuaeg apteegireformiks olnud piisav ja kõikide apteegituru osaliste kohustus on apteegid tähtajaks seadusega vastavusse viia. „Juba täna on Eestis proviisorite omanduses ligikaudu kolmandik apteekidest ning proviisorid on kinnitanud jätkuvat huvi ja valmisolekut apteekide pidamiseks. Ootame kõigilt osapooltelt aktiivset tegutsemist, sest nüüd on  viimane aeg viia seaduse nõuetega vastavusse ka seni veel ravimite hulgimüüjatele ja teistele mitteproviisoritele kuuluvad apteegid,“ ütles Kiik.

Järgnevatel nädalatel tuleb liikluses osalejatel olla tavapärasest tähelepanelikum ja üksteisega arvestavam, sest peagi lähenev kooliaasta algus toob tänavatele lapsed, kes alles õpivad ohutult liiklema, tuletab politsei meelde. 

Seepärast tasub oma teekonda alustades varuda pisut enam aega ja kannatust. Linnades liigeldes tasub eriti tähelepanelik olla ülekäiguradade ja koolide juures.

Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametniku Sirle Loigo sõnul on paljudele lastele üksi linnas liiklemine uus ja harjumatu. Seetõttu peaksid autojuhid valima rahulikuma sõidukiiruse, et pidurdusteekond oleks võimalikult väike ning reageerimisaeg piisav.

Kooliaasta esimestel päevadel näeb üle Eesti tavapärasest rohkem politseinikke liiklust rahustamas. „Liikluskoormuse suurenedes muutuvad inimesed pisut närvilisemaks ning tähelepanu võib hajuda. Inimestel pole kunagi piisavalt aega ning siis kiputakse kiirustama. Kõik see suurendab õnnetusse sattumise riski,“ ütles Loigo.

Autojuhina tasub meeles pidada, et turvaline teekond algab eelkõige ajaplaneerimisest ja tähelepanelikkusest. „Asjatuid pingeid ja kiirustamist saab vältida kui oma teekonda piisava ajavaruga planeerida. Turvaliselt sihtkohta jõudmiseks on oluline hoida silmad teel ja mitte telefonis,“ soovitas Loigo.

Käesoleva aasta esimese seitsme kuuga on juhtunud 169 jalakäija osalusega liiklusõnnetust, milles on vigastada saanud 46 alaealist ja hukkunud üks laps.