Tartu Ülikooli poolt TransferWise’i tellimusel läbiviidud uuringust ilmnes, et 37 protsenti vastanud noortest soovib oma tuleviku siduda IT-ga, neist poisid 53 protsenti ja tüdrukud 21 protsenti.

Uuringust ilmnes, et valiku langetamisel mängivad olulist rolli motivatsioon tulevase töö väärtuslikkuse osas ehk hinnatakse hea palgaga tulevast töökohta IT valdkonnas, kus saab ennast arendada ja teostada. Samuti toodi välja külastusi tehnoloogiaettevõtetesse juba põhikoolis, inspireerivaid eeskujusid ning loovaid õpetajaid.

Lisaks selgus ka, et õpilase sügavama tehnoloogiahuvi korral jäävad gümnaasiumis õpetatavad IT-ained liiga pealiskaudseks ja seetõttu õpitakse iseseisvalt või huviringides juurde. Koolide IT õpetajad on enamasti iseõppijad ning nad tunnevad suurt puudust eelkõige gümnaasiumiastme IT õppematerjalidest.

TransferWise’i arendusjuhi Alvar Lumbergi sõnul kinnitas uuring, et tehnoloogiaettevõtted saavad innustada noori IT karjääri valima. "Karjäärivalikutest räägitakse enamasti keskkoolis, kuid see võib olla juba liiga hilja. 7-8. klassi õpilased hindasid eriti kõrgelt ettevõtete külastusi, kus nad on saanud inspiratsiooni ja vahetu ettekujutuse tehnoloogiaettevõtetest. Peame näitama juba põhikooliõpilastele, et IT ei ole vaid programmeerimine või arvutite remont," rääkis Lumberg.

Uuring käsitles ka IT-d ja laiemalt loodus- ja täppisteaduste (STEM) oskuste õpetamist Eesti koolides, kasutatavaid õppematerjale ning seotust teiste õppeainetega. Tartu Ülikooli uuringujuhi Külli Kori sõnul oli küsitletud koolides üldiselt head võimalused IT õpetamiseks, kuid koolides õpetati ainet erinevates klassides ja erinevas mahus. Näiteks lisaks arvutitele sai neis koolides kasutada ka 3D printereid, virtuaalreaalsuse prille, interaktiivset põranda projektorit, erinevaid robootika vahendeid jmt.

Uuring näitas, et kõige suurem kitsakoht on gümnaasiumiastme IT õpetamise õppematerjalide puudus. Samuti tõid õpetajad välja, et põhikoolis ei motiveerita õpilasi valima gümnaasiumis infotehnoloogia suunda. Selle suuna valivad vaid need, keda huvitas infotehnoloogia juba varem. 

Tartu Ülikool viis TransferWise’i tellimusel läbi uuringu Eesti 9. ja 12 klasside noorte seas. Uuringu eesmärk oli luua ülevaade sellest, mida tehakse Eesti koolides, et motiveerida õpilasi IT-d õppima ning läbi teadliku valiku enda tulevikku IT-ga siduma.

Uuringu käigus koguti küsimustikuga andmeid 740 õpilaselt 9. ja 12. klassist ning 27 IT õpetajat, koolijuhilt või haridustehnoloogilt. Lisaks külastati 6 kooli, kus vaadeldi õppekeskkonda ja viidi läbi intervjuud 17 lõpuklassi õpilase ning 8 IT õpetajaga.

Uuringus osalesid koolid, kus IT-haridusele pööratakse enam tähelepanu ning kelle kogemusest ja headest praktikatest saaksid teised koolid eeskuju võtta.

Kaja Kallas Otsustasime fraktsiooni koosolekul, et alustame siseminister Helme umbusaldusavalduse kokkupanemist ja allkirjade kogumist, sest ei saa lubada jätkuvat kahju, mis siseminister oma tegevusega teeb.

Fraktsiooni juhi Kaja Kallase sõnul antakse umbusaldusavaldus Riigikogu menetlusse järgmisel nädalal. 

Avaldame umbusaldust siseminister Mart Helmele.

Alates valitsuse ametisse astumisest ja paraku ka enne seda on siseminister Mart Helme jõudnud teha kahju Eesti riigi mainele, oma alluvuses olevate ametkondade mainele ning näidanud oma tegevusega, et ei saa aru valitsuseliikme ametikohaga kaasnevast vastutusest. Mart Helme on valitsuse liikme positsioonilt verbaalselt rünnanud ja alavääristanud naisi, sotsiaalvaldkonna eksperte, ajakirjandust ja õigusriigi põhimõtteid.

1. Kui selgusid koduvägivalla kahtlused minister Marti Kuusiku suhtes ning algatati kriminaalasi, siis siseminister teatas valitsuse 2. mail toimunud pressikonverentsil: „No me oleme omalt poolt uurinud neid allikaid ja me oleme selgeks teinud, et me teame isegi nende nimesid tegelikult, mitte politseid kaudu, vaid nö meie kohalikud erakonna liikmed – noh, Rakvere on väike linn – teavad, kes neid kuulujutte levitavad.“ See oli kõikide nende inimeste, kes on oma teadmistega ajakirjanduse või politsei poole pöördunud, ähvardamine. Siseministri poolt on selline tegevus lubamatu. Lähisuhtevägivalla tõkestamine on üks siseministeeriumi haldusala prioriteete. Siseministrina ei saa jätkata inimene, kes perevägivalla teemat naeruvääristab.

2. Peaministri asetäitjana on ta kahjustanud Eesti liitlassuhteid, julgeolekut ja rahvuslikke huvisid kasutades ministriks vannutamise puhul valge ülemvõimu märke ning kutsudes Eestisse ja võttes vastu Marine Le Peni, kelle seisukohad Venemaa suunal ei ühti Eesti senise välispoliitikaga. Nende sammude tagajärjel on Eesti välismeedias tembeldatud fašistlikuks maaks. See on toonud kaasa mainekahju, mida isegi valitsuskoalitsiooni teised ministrid tunnistavad. Nii näiteks ütles kaitseminister Jüri Luik 16.05 ETV-s: „See Le Peni visiit Eestisse oli erakordselt kahetsusväärne. Ma olen täiesti nõus, et eriti asjaolu, et valituse liikmed võtsid ta vastu - see viis selle visiidi kõrgemale tasemele. Ma olen selles mõttes raskes olukorras, et ma pean homme minema Tapale, tervitama Prantsuse vägede uut kontingenti, kes saabub Eestisse, ja paratamatult kogu Prantsuse meedia on seda Le Peni visiiti täis. Nii et mainekahju on Eestile siin ilmselgelt olemas, sellest ei saa üle ega ümber“. Kuigi kogu välismeedia seda märgi tegemist kajastab, siis Mart Helme teatas Riigikogu infotunnis. „Ei mõista, ei tunnista, ei vabanda, ei lase liberaalidel ette kirjutada endale, mida tohib ja mida ei tohi.”. Ometi vabandas EKRE esindaja Marine Le Peni ees selle märgi kasutamise tõttu. Mart Helme on ka valitsuses olles jätkanud erakonna esimehena paremäärmusliku retoorika soosimist oma erakonnakaaslaste poolt. Selline retoorika on kahjustamas rahvusvaheliselt Eesti mainet ja meie liitlassuhteid.

3. 02.05 toimunud pressikonverentsil nimetas siseminister Eesti Vabariigi presidenti „emotsionaalselt ülesköetud naiseks“ ning solvas oma kommentaaridega nii presidenti kui ka naisi üldisemalt. 19.05 toimunud raadiosaates ütles Mart Helme Kert Kingo ametisse määramist põhjendades: „… sellesama Marti Kuusiku afääri raames ju pistsid lõugama kõikvõimalikud feministid ja mittefeministid ja süüdistama meie erakonda selles, et me ei mõista kategooriliselt hukka naiste vastast vägivalda. Et me oleme naistevastase vägivalla toetajad. (...) aga siis me mõtlesime, et noh, hästi, me mängime teile siis ninanipsu ja näitame, et me paneme naisterahva Marti Kuusiku asemel ministriks. Ja kaagutage siis.”

Mart Helme on valitsuse liikmena muutmas tavaliseks naisi alavääristavat sõnakasutust.

4. 14.05 teatas Mart Helme, et tal oli rahapesu teemaline nõupidamine, kus talle väidetavalt öeldi, et “Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatide ja Isamaa koalitsioonid on lasknud sadu miljardeid rublasid, dollareid, eurosid pesta läbi Eesti pankade. (….) see asi on ikka väga-väga hull.” Peaminister Jüri Ratas ütles Riias antud pressikonverentsil: “Ka mina olen saanud erinevaid ülevaateid nii politsei- ja piirivalveameti käest kui ka finantsinspektsiooni käest. Mul ei ole mitte ühtegi näidet, ega mitte ühtegi kahtlust, et Eesti üks, teine või kolmas erakond oleks kuidagi sellega seotud. Need väited ei vasta tõele“. Seega on Mart Helme teadvalt valitsuse liikmena valetanud.

5. Mart Helme on võtnud ette ajakirjanike süstemaatilise ründamise. Viimati teatas Mart Helme ETV saates „Esimene stuudio“, et ERR-i Ameerika korrespondent „Maria-Ann Rohemäe on meid petnud ja meile kaks ja pool aastat valetanud“.  Kui Riigikogu liikmed selle kohta küsisid, siis ei olnud siseminister ka Riigikogu infotunnis valmis oma sõnade eest vabandama või neid tagasi võtma.

Eesti maine kahjustamise, Eesti julgeoleku ohustamise, erinevate ühiskonna gruppide järjepidava solvamise, viha õhutamise ja suure avalikkuse surve tõttu oleks siseminister ise pidanud tagasi astuma. Varasemalt on see olnud Eesti poliitilise kultuuri osa. Kuivõrd seda ei ole juhtunud, siis tuleb siseminister Mart Helmele avaldada umbusaldust. Eesti Vabariigi ministriks ei sobi inimene, kes valetab, alavääristab naisi, ähvardab oma ametiseisundit ära kasutades nii ajakirjanikke kui potentsiaalseid tunnistajaid kriminaalmenetluses ning kelle käitumine ja väljaütlemised kahjustavad Eesti liitlassuhteid ning julgeolekut ja kes ilmselgelt ei mõista ministriks olemisega kaasnevat vastutust.