EESTI ELU

Europarlamendi valimistel on populaarseim kandidaat Marina Kaljurand

Marina Kaljurand Võrus 06.09.2018 FOTO: Aigar Nagel

Postimehe tellitud ja Kantar Emori läbi viidud uuringust selgub, et kõige populaarsem kandidaat on sotsiaaldemokraatide nimekirjas kandideeriv Marina Kaljurand, kellele annaks oma hääle 12,5 protsenti küsitletutest.

Sotsiaaldemokraatide kandidaatide toetus kokku annab erakonnale toetuseks 15,5 protsenti, samas kui SDE üldine reiting on viimastel andmetel 11 protsenti.

Kantar Emori turundusstrateegiate juht Aivar Voog tõdes samuti, et selles uuringus hakkavad riigikogu reitingutega võrreldes silma suured erinevused, mis vihjab sellele, et Euroopa valimised on oluliselt enam isiku ja palju vähem erakonna valimised.

«Ka kandidaadi positsioon erakonna nimekirjas ei mängi nii suurt rolli kui riigikogu valimistel, seega võib viimane kandidaat saada palju enam hääli kui nimekirja teine või kolmas. Olulisem on isiku enda sobivus esindama Eestit Euroopa Parlamendis,» ütles ta.

Sotside euronimekirja tugeva positsiooni taga on Voogi sõnul just põhiliselt Kaljurannale antavad hääled, teiste erakonna kandidaatide osakaal selles on marginaalne. «Esiviisikust on erakondadeülesed kandidaadid Marina Kaljurand ja Raimond Kaljulaid, keda toetavad eri parteide valijad,» nentis Voog. «SDE toetajaid on Kaljuranna potentsiaalsete valijate seas alla 50 protsendi. Võrdluseks – Andrus Ansipit, Yana Toomi ja Urmas Paeti valiksid põhiliselt vaid nende endi erakonna toetajad.»

Tervikuna saab kõige rohkem toetust siiski Reformierakonna europarlamendi valimiste nimekiri. Seda toetaks 23 protsenti küsitletuist, kusjuures nende hulgas, kes plaanivad kindlasti Euroopa Parlamendi valimistel hääletama minna, on oravate nimekirja toetus 27,5 protsenti. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et tavapärane erakondade toetusuuring näitas sel kuul Reformierakonna toetuseks 32 protsenti. Seega jääb Reformierakonna reiting europarlamendi valimiste kontekstis oma niiöelda toetuspotentsiaalile oluliselt alla.

Oravate populaarseim kandidaat on oodatult esinumber Andrus Ansip 11 protsendi suuruse toetusega. Urmas Paeti toetab 7,7 protsenti vastanuist, kuid hinnatud kandidaatide esikümnesse ei mahu Reformierakonna teine number, endine peaminister Taavi Rõivas.

Küll aga on suure toetusega äsja Keskerakonnast välja astunud ning üksikkandidaadina europarlamenti pürgiv Raimond Kaljulaid. Teda on valmis toetama 10 protsenti küsitletutest, kusjuures muukeelsete valijate seas kogub ta praegu 18,4-protsendilise toetuse. Tema endise koduerakonna Keskerakonna nimekirja kandidaadid kokku said toetuseks 18 protsenti ning nende populaarseim kandidaat on mõistagi praegune Euroopa parlamendi saadik Yana Toom 10-protsendilise toetusega. Muust rahvusest valijate hulgast kavatseb Toomi valida 41 protsenti küsitlusele vastanuist.

Keskerakond on üks väheseid erakondi, kelle toetus europarlamendi valimiste kontekstis on samas suurusjärgus nagu ka tavapärane toetusreiting (aprillis 17 protsenti). Ka Isamaa europarlamendi kandidaatide toetus kokku jääb samasse suurusjärku erakonna üldise reitinguga, mis oli sel kuul üheksa protsenti. Oluliselt jääb oma tavalisele reitingule alla EKRE. Aprillis toetas neid 15 protsenti valijaist, europarlamendi valimistel on EKRE nimekirja valmis toetama vaid 11 protsenti küsitletutest.

Algav nädal toob kuni 19 kraadi sooja

Foto on illustratiivne  Võrumaa Teataja

Eeloleva nädala esimene pool tõotab tulla üsna suvine, sest nii teisipäeval kui ka kolmapäeval on paiguti oodata kuni 19 soojakraadi.

Ilmateenistuse teatel on ööl vastu esmaspäeva vähese pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 1-6 m/s. Õhutemperatuur on 0 kuni +5 kraadi. Esmaspäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 1-6 m/s. Sooja on 14-18, rannikul kohati 9 kraadi.

Teisipäeva öösel on selge ja sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 1-7 m/s. Sooja on 2-7 kraadi. Teisipäeva päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub valdavalt läänekaaretuul 2-8 m/s. Sooja on 15-19, rannikul kohati 9 kraadi.

Kolmapäeva öösel on selge sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 1-6 m/s. Sooja on 1-6 kraadi. Kolmapäeva päeval on vahelduva pilvisusega sajuta ilm. Puhub lõunakaaretuul 1-7 m/s. Sooja on 15-19, rannikul kohati 10 kraadi.

Kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID tuleks pikendada enne 30. aprilli

FOTO: Aigar Nagel

Varasemalt Eesti dokumente tootnud ettevõtte tegevuse lõpetamise tõttu võib katkeda kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kaugteel pikendamise teenus, seetõttu soovitab politsei kolmeaastase kehtivusega digi-ID omanikel pikendada see enne 30. aprilli.   

Varasemalt Eesti ID-kaarti tootnud Trüb Baltic AS teavitas politsei- ja piirivalveametit, et lõpetab tänavu kevadel Eestis tegevuse. Selle tõttu võib katkeda digi-ID kehtivusaja pikendamise teenus, mis praegu lubab kolmeaastase kehtivusajaga kaarti kahe aasta võrra kaugteel pikendada.

Teenuse katkemine puudutab inimesi, kellel on kehtiv digi-ID, mis anti välja enne 2018. aasta 1. maid. Selle kaardi kehtivusaega saab praegu pikendada kahe aasta võrra kasutades DigiDoc4 haldusvahendit. Alates 1. maist 2018 välja antud kaartide kehtivusaeg on viis aastat ning nende kaartide kasutajaid muudatus ei puuduta. Samuti ei mõjuta teenuse katkemine muid ID-kaardiga seotud tegevusi. 

Politsei- ja piirivalveameti identiteedi ja staatuste büroo juhi Margit Ratniku sõnul on Trüb Baltic AS lepingujärgselt kohustatud digi-ID kehtivuse pikendamisega jätkama kuni kaartide aegumiseni. „Jätkame dokumenditootjaga läbirääkimisi, et kaugteel dokumendi kehtivuse pikendamine oleks võimalik ka edaspidi. Siiski soovitame inimestel, kes digi-IDd pikendada soovivad, teha see ära enne 30. aprilli,“ ütles Ratnik.

Kolmeaastase kehtivusajaga digi-ID kasutajaid on Eestis ja e-residentide seas praegu umbes 15 000. Kehtivusaega saab kaugteel pikendada alates 2018. aasta 1. novembrist.

Digitaalne isikutunnistus ehk digi-ID on ID-kaardiga sarnane kiipkaart, millega elektroonilises keskkonnas oma isikut tuvastada ja digitaalset allkirja anda. Kaardil ei ole kasutaja fotot ning see ei saa kasutada isikut tõendava dokumendina füüsilises maailmas.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD