Noored soovivad teenida keskmiselt 1530-eurost netopalka, selgus Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee tööturu-uuringust, milles osales üle 9000 töötaja ja tööotsija. 

Kui aasta tagasi soovisid 16–24-aastased noored teenida keskmiselt 1428 eurot kätte, siis sel kevadel oli nende palgasoov 1530 eurot. Noorte palgaootus on kerkinud aastaga rohkem kui teistel vanuserühmadel: 24–34-aastaste töövõtjate palgasoov kasvas aastaga 5,8 protsenti, 35–44-aastaste oma 5,1 protsenti ja 45–54-aastaste palgasoov 3,2 protsenti. 

55–64-aastaste keskmine palgaootus on isegi mõnevõrra tagasihoidlikum kui aasta tagasi – 1492 eurot. Aasta tagasi soovisid selles vanuses töötajad teenida keskmiselt 1598 eurot kätte. Kõige suurem on palgaootus 35–44-aastaste töötajate vanuserühmas, kus soovitakse keskmiselt 1821 eurot kätte teenida. Selles vanuserühmas on ka rohkem juhte ja valdkonnajuhte.

Noorte mediaanpalgaootus, millest pooled soovivad rohkem ja pooled vähem teenida, kasvas aastaga 200 eurot – 1200 eurolt 1400 euroni.

Ootuspäraselt suurendab palgasoovi kõrgem haridustase. Bakalaureusekraadiga noored soovivad teenida 1711 eurot kätte, keskharidusega noored 1558 eurot ja põhiharidusega 1255 eurot. Sama kehtib ka teistes vanuserühmades – kõrgem haridustase tähendab ka suuremat palgasoovi.

Käärid noorte palgaootuse ja tegelikkuse vahel on üsna suured – uuringus osalenud noored teenisid keskmiselt 978 eurot kätte, mida on 552 eurot soovitust vähem. Võrreldes möödunud aastaga on ootuse ja tegelikkuse vahe veidi suurenenud, aasta tagasi oli noorte tegeliku töötasu ja palgaootuse vahe 507 eurot.

Kõige paremini vastab tegelik töötasu palgaootusele 25–34-aastaste ja 35–44-aastaste vanuserühmades. Võrreldes aastataguse ajaga on vahe palgaootuse ja tegeliku töötasu vahel vähenenud. Selle põhjus on veidi kiirem töötasu kasv nendes vanuserühmades.

Meeste ja naiste võrdluses on noorte ootustes suured erinevused – kui noormehed sooviksid teenida keskmiselt 1850-eurost netopalka, siis 16–24-aastaste naiste keskmine palgaootus on 1403 eurot. Meeste ja naiste palgaootus erineb ka teistes vanusrühmades. Kõige suurem on vahe 35–44-aastaste seas, kus meeste keskmine palgasoov ületab naiste oma rohkem kui 600 euro võrra.

Palgainfo Agentuur küsitleb koostöös Eesti suurima tööportaaliga CVKeskus.ee tööandjaid ning töötajaid ja tööotsijaid kaks korda aastas – kevadel ja sügisel. Sel kevadel osales uuringus 523 tööandjat ning 9289 töötajat ja tööotsijat. Agentuuri uuringud on osalejate arvult kõige suuremad tööturu- ja palgauuringud Eestis.

Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) saabus soojamajanduse taotlusvoorude tähtajaks kokku 52 taotlust kogusummas 12,93 miljonit eurot, rahastuse saanud projektid selguvad detsembris.

"Suur huvi taotlusvoorude vastu näitab, et üle Eesti on endiselt olemas piisavalt amortiseerunud soojustorustikke ja katlaid, kust igapäevaselt rohkesti energiat õhku haihtub. Kuid õnneks on soojusettevõtetel ja kohalikel omavalitsustel soov ning tahe selles osas muutusi ette võtta," ütles KIK-i energeetika valdkonnajuht Eduard Sizov pressiteates.

"Toetuse abiga saame suurendada energia kasutamise efektiivsust ning vähendada tootmissüsteemist pärinevate saasteainete heitkoguseid," lisas ta.

Soojustorustiku renoveerimiseks ja selleks täiendavate ühenduste loomiseks saabus kokku 34 taotlust kogusummas 6,45 miljonit eurot. Vooru eelarve on 5 miljonit eurot.

Kaugküttekatelde renoveerimiseks laekus 18 taotlust kogusummas 6,48 miljonit eurot. Selle vooru eelarve on 4 miljonit eurot. Taotlema olid oodatud soojusettevõtjad, kohalike omavalitsuse üksused või kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvad äriühingud.

Toetust jagatakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest ning projekte toetatakse efektiivse soojusenergia tootmise ja ülekande meetmest, mille töötas välja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Endiselt on KIK-is Euroopa Liidu struktuurivahenditest avatud taotlusvoorud kohalikele omavalitsustele soojamajanduse arengukavade koostamiseks ning hoone omanikust juriidilistele isikutele, soojusettevõtjatele ja korteriühistutele lokaalküttele üleminekuks.

Samuti saavad korteriühistud küsida toetust riigisisesest keskkonnaprogrammist kütteseadme väljavahetamiseks või kaugküttepiirkonnaga liitumiseks.  

KIK on riigile kuuluv sihtasutus, mis rahastab keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, süsinikdioksiidi kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks ning korraldab ressursisäästlike ideede konkurssi Negavatt.