EESTI ELU

Jalgratas vajab enne hooaja algust sõidukorda seadmist

Kevadiste ilmade saabumisega peavad sõidukijuhid olema tavapärasest veel tähelepanelikumad ning teadvustama, et teel liiklevad taas kaherattaliste juhid, kellega tuleb teed jagada.

Oma ohutuse nimel saavad palju ära teha jalgratturid ise: sõites korras rattaga, tehes end liikluses nähtavaks ning täites liiklusreegleid.

Jalgrattaga sõitmine on meeldiv liiklemisviis, mis pakub füüsilist koormust, võimaldab viibida värskes õhus ja on oluliselt keskkonnasäästlikum kui mootorsõidukiga liiklemine. Kui aga pärast pikka talve ratas esimest korda välja ajada, tuleb ratas sõidukorda seada:

  • kontrollida rehvirõhku;
  • veenduda pidurite korrasolekus;
  • teostada tehniline kontroll – kui ise ei oska seda teha, siis on võimalik viia ratas rattapoodi, kus spetsialistid ratta korda teevad.
  • Meeles tasub pidada, et seaduse järgi peab jalgrattal olema:
  • ees valge ja taga punane tuli;
  • vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur;
  • halva nähtavusega (udu, vihm) ning pimeda ajal ees valge ja taga punane tuli;
  • ohuolukordadeks signaalkell;
  • väga heas korras pidurid.

Enne rattaga sõitma minemist meenutame, et:

  • oluline on end liikluses nähtavaks teha, et sõidukijuhtidel oleks rattureid võimalikult lihtne märgata – näiteks kanda erksamaid riideid;
  • ka jalgratturid peavad oma manöövritest varakult käemärguannetega märku andma, et kaasliiklejad oskaksid nendega arvestada;
  • ka jalgrattur on juht ning ta peab järgima liiklusmärkide järgi toimuvat liikluskorraldust;
  • kergliiklus- või kõnniteel sõites peab rattur alati arvestama seal liikuvate jalakäijatega ning neist möödudes olema eriti tähelepanelik ja valima jalakäija kiiruse.

E-ostlemise suure kasvuga tõuseb ka pettuste osakaal

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Väät

E-ostlemine kasvab Eestis jõudsalt, 35-40 protsenti aastas. Samas mahus kasvab ka piiriülene ostlemine, nii moodustavad tehtud e-ostudest kuni 45 protsenti ostud välisriikidest.

Piiriülese kauplemise kasvuga paralleelselt langeb aga aina enam ostjaid pahatahtlike pettuste lõksu.

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuhi Tõnu Vääti sõnul on viimastel kuudel jõudnud e-liitu mitmel korral infot välismaistes e-keskkondades levitavates petuskeemidest. „Kõige enam on probleeme oksjonikeskkondadega väljaspool Eestit, kust on soetatud kasutatud asju – päikesepaneele, kasutatud autosid, väiketehnikat – mille tegelik seisukord, läbisõit, varustus ei vasta pakkumises kirjeldatule,“ kirjeldab Väät.

Lisaks tegutseb piiri taga hulgaliselt e-poode, mis müüvad tuntud brändide tooteid teistest pakkujatest märkimisväärselt odavamalt.

Riigieksamite perioodi avab eesti keele riigieksam

Täna algava riigieksamite perioodi avab eesti keele eksam, millele on registreerunud 6970 gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse lõpetajat. Homme toimub eesti keel teise keelena eksam, kuhu on end kirja pannud 2427 eksamitegijat. 

Eesti keele riigieksam on kaheosaline ning sellega mõõdetakse lugemis- ja kirjutamisoskust. Eksamitöös on neli varianti, millest õpilane valib ühe. Lugemisosa ülesanded tuginevad tekstidele, mis esindavad ilukirjandust, publitsistikat ja populaarteadust. Kirjutamisosas tuleb eksaminandil luua 400-sõnaline arutlev kirjand ning see pealkirjastada. Eesti keele riigieksam algab kell 10.00 ja lõppeb 16.00. Täpsem info eksami sisu kohta avaldatakse Innove kodulehel hiljemalt kl 16.

Teisipäeval, 23. aprillil toimub eesti keele teise keelena riigieksami kirjalik osa, eksami suuline osa viiakse läbi 24. ja 25. aprillil. Eksam mõõdab keeleoskust B2-tasemel ja koosneb viiest osaoskusest – kirjutamine, kuulamine, lugemine, keele struktuur ja rääkimine. Eksami kirjalik osa algab kell 10.00 ja lõpeb ligikaudu 14.30.

Eksamiperioodi alguse puhul tervitab raadios eksamitegijaid haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ministri pöördumist saab kuulata täna, 22. aprillil kell 10 Vikerraadios ja 23. aprillil kell 10 Raadio 4-s.

Riigieksamite periood jätkub 6. mail  toimuva inglise keele eksamiga ning lõppeb 24. mail matemaatika eksamiga. Võõrkeele riigieksameid asendavad prantsuse, saksa ja vene keele rahvusvahelised eksamid toimuvad aprillist juunini. Riigieksameid teeb tänavu kokku 10 179 õpilast, kellest 8352 on gümnaasiumiõpilased, 663 gümnaasiumi varem lõpetanud ning 1164 kutseõppeasutuste õpilased.

Riigieksamite tulemused avalikustatakse hiljemalt 20. juunil infosüsteemis EIS https://eis.ekk.edu.ee  ja riigiportaalis www.eesti.ee


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD