Millal ja kuidas anda lapsele taskuraha?

Varem või hiljem peab iga laps õppima, kuidas ise rahaga ümber käia. Kuidas seda tarkust lapsega jagada? Hea moodus rahaasjade korraldamist õpetada on anda lapsele korrapäraselt taskuraha. Mis vanusest ja kuidas seda teha?

Rahaasjade Teabekeskuse taskuraha uuringu järgi saab koguni 80% Eesti lastest taskuraha. Regulaarselt hakatakse lastele taskuraha andma alates seitsmendast eluaastast, kuid ainult 20%-s Eesti peredes selgitatakse enne seda põhjalikult, kuidas rahaga vastutustundlikult ümber käia.

Toome välja 5 enam levinud küsimust ja soovitust.

1. Mis vanusest lapsele taskuraha anda?

Taskuraha andmine sõltub lapse küpsusest ja vanemate väärtushinnangutest. Paljud hakkavad regulaarselt taskuraha andma, kui laps saab seitsmeaastaseks. Kindlasti ei ole hea siduda taskuraha kodutööde tegemisega, mille eest peab laps vastutama niikuinii. Küll aga võib taskuraha olla seotud keerukamate tööülesannete täitmisega.

2. Kui palju peaks taskuraha andma?

Taskuraha suurus võiks välja kujuneda katsetades. Alustage väiksematest summadest, mille kasutamise üle saab laps ise otsustada. Järk-järgult summat suurendades saab lapsele õpetada ka raha kogumist. Võimaluse korral tuleks määrata regulaarne taskuraha. See aitab lapsel õppida eesmärkide seadmist ja kogumist ning suurendab samal ajal tema iseseisvust.

3. Kas eelistada sularaha või pangakaarti?

Pangakaart on üldiselt turvalisem kui sularaha. Peale selle, et pangakaart õpetab rahaga ümberkäimist, on see lapsele märk, et vanemad usaldavad teda. Kontoväljavõtet jälgides tekib lapsel parem ülevaade, millele raha kulub. Lisaks saavad vanemad lapse rahaasjadel interneti- või mobiilipangas silma peal hoida ja vajaduse korral kaardi limiite muuta.

4. Mida tasub teada pangakaardi kohta?

Lapsele saab pangakaarti teha üldjuhul alates 6. eluaastast. Lapsele on esimene pangakaart tasuta ja puudub ka kuutasu. Kaardiga on võimalik kasutada viipemakset ja teha oste internetis, kuid neid funktsioone saab lapsevanem soovi korral piirata. Kui annate lapsele pangakaardi, rääkige talle ka selle turvalisusest (mida teha kaotamise korral, kuidas sisestada PIN-koodi).

5. Kuidas lapsele rahatarkust jagada?

Alustada võiks lapse kaasamisest pere-eelarve tegemisse. Näiteks võib näidata, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, vaba aja veetmisele ja laenukohustuste tasumisele. Lisaks tuleks selgitada, et kogu sissetulekut ei tasu ära kulutada, vaid osa tuleb ootamatusteks kõrvale panna. Koos lapsega võiks koostada ostunimekirja ja arutleda, millised on mõistlikud valikud kaupluses. Nii saab õpetada ka seda, kuidas eristada vajadusi soovidest, ja selgitada, et aeg-ajalt tuleb teatud asjadest suuremate unistuste või soovide nimel loobuda.

President Kersti Kaljulaid ööbib augusti viimasel nädalal Põlva- ja Võrumaal töötades peamiselt hotellis Räpina, kabinetti aga ta tiheda graafiku tõttu ei vajagi, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

„Kabinetis võib riigipea ka Tallinnas olla, Põlva- ja Võrumaal viibides tahab ta aga oma aega kasutada võimalikult paljude inimestega kohtumiseks. See on ka kohaliku rahva ootus,” selgitas Postimehele presidendi kantselei avalike suhete nõunik Taavi Linnamäe.

Ühe öö veedab Kersti Kaljulaid ja tema meeskond siiski ka Võrus, sest Räpina Aianduskooli õppurid olid kohaliku hotelli juba varakult broneerinud. „Enam pole need ajad, kui hotell tehti riigipea tuleku puhuks tühjaks. Aga usun, et võrulased üksnes võidavad sellest,” lisas Linnamäe.

Võimalust presidendi jutule saada ei välistanud nõunik ka mõnel muul ajal, kuid pikemaks vestluseks ei pruugi igal pool paraku aega jaguda. Kõige sobivam aeg selleks on Linnamäe sõnutsi kohtumistel Põlva- ja Võrumaa sädeinimestega.

Lisaks rattaretkele ja vestlusringile Räpina sadamas osaleb president 26. augustil Räpina Aianduskooli avaaktusel, külastab lasteaeda Vikerkaar ja Räpina Paberivabrikut ning peab töökohtumise vallavolikogu liikmetega.

27. augustisse jääb Räpina haigla külastus, Saatse Seto Muuseum, Saatse jalakäijate piiripunkt, Saatse kirik ning kohtumine Setomaa valla juhtidega. Leevil LEPO külapoe ees saab teoks arutelu ettevõtlusest ja ettevõtlikkusest. Tagasiteel Räpinasse külastab president Haameri talu. Päeva lõpus kohtub riigipea Räpina kaitseliitlastega.

28. augustil vaatab Kersti Kaljulaid Põlgastes oma silmaga, kuidas Ommela OÜ-s valmivad riidest korduvkasutatavad mähkmed. Seejärel külastab ta Põlva Agro OÜ-d, AS-i Cista, kohtub lõõtsameister Heino Tartese, Kanepi valla juhtide ning Kanepi seeniortantsurühmaga Päripidi. Kolmapäevale paneb punkti OÜ Siidrikoda külastus. 29. augusti päevakavas on Hobbiton Home OÜ, Asuva Aed, Ahja Moodulahi, Ahja raamatukogu, Põlva haigla, arutelu maakonnakeskuste juhtidega, kohtumine Võru valla juhtide ning tervisespordi noortega.

Töönädala lõppu jäävad Valio Eesti AS, Saagu Parem MTÜ, Sisuko OÜ, Tilsi Perekodu, Obinitsa Seto Muuseumitare ja Piusa koopad. Tagasi vaadatakse ka Vene vägede lahkumisele 25 aasta eest.

Uuesti saabub riigipea Kagu-Eestisse 14. septembril, sest vahepealsel ajal viibib ta Poolas ja Sloveenias. Septembri kolmandal täisnädalal võtab president Võru keskväljakul vastu ka välisriikide saadikute volikirjad.