Lõuna-Eesti kartulikasvatajatele on tänavused ilmad olnud nii soodsad, et mitu talunikku loodab saada sel aastal rekordsaaki, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees. 

Praegu võiks taevataat põllumeeste palvel aga vihmakraani kinni keerata, et saaks keskenduda koristamisele ja suur kartulisaak põllult ka ära tuua. «Kartulikasvatuseks on seni olnud väga soodsad tingimused,» rääkis Põlvamaal Räpina vallas kartuleid kasvatav Elmet Koddala. «Sel aastal tuleb mul rekordiline saak, mis ei pruugi hoidlatesse äragi mahtuda. Kui eelmisel aastal oli saak 20 tonni hektari kohta, siis tänavu on see ligi 60 tonni, seega mullusest ligi kolm korda suurem.»

Muinasmaa talus 30 hektari peal kartuleid kasvatava Koddala sõnul said kartulid niiskust õigel ajal: muld oli istutamise ajal niiske ning taimed hakkasid hästi kasvama, mugulate moodustamise ja õitsemise ajal tuli samuti õigel ajal vihma. Ka on kartulikasvatust soosinud soojad ilmad. «Teise sordi praakkartulit sellel aastal praktiliselt pole,» lisas põllumees, kelle sõnul võib pigem tekkida oht, et mugulad kasvavad üle.

Sellist kartulit turg aga enam ei taha ning see läheb tööstustele. «Ma pole oma silmaga nii suurt saaki varem näinud,» rääkis Koddala, kes on kartulikasvatusega tegelenud 15 aastat.

Talus kasvatatavad põhisordid on «Concordia», «Laura», «Gala» ja «Esmee». «Kui ka koristamine sellel aastal hästi läheb, saab tänavuse saagiga kompenseerida eelmise aasta kehva saaki.»

Enne kui saak pole salves, ei saa Koddala sõnade kohaselt siiski midagi kindlat öelda. Kui sügis tuleb liigniiske, võib tema sõnul korduda üleeelmise aasta tulemus, mil saaki ei saadudki paljudes kohtades põllult kätte. «Sarnaselt viljakasvatajate murele segavad ka meid praegu vihmad. Põllud on kohati küllaltki pehmed ja masinad kipuvad kinni jääma,» lisas Koddala, kes loodab, et asjad lähevad sügise poole paremaks. «Vananaistesuvi peaks ikkagi tulema, tuleb lihtsalt tehnika korras hoida ja olla õigel ajal hoolas.»

Ka Võru vallas Tagakülas kartulikasvatusega tegelev Ants Muld loodab head saaki. «Kui kartuli põllult kätte saame, pole saagiga probleeme,» rääkis Muld, kelle sõnul on koristamiseks maa praegu liiga märg. «Esmaspäeval saime koristada, kuid nüüd lubab jälle kolm päeva vihma. Kui vesi on vagude vahel, võib kartul mädanema hakata.»

«Loodetavasti ei lähe olukord väga hulluks, ega koristusilmad jää tulemata,» rääkis Võru vallas 50 hektaril kartuleid kasvatav Muld. Tema peamised sordid on «Gala» ja «Laura». «Igal aastal on septembris tulnud kuiva ilma laine, siis peab ennast lihtsalt liigutama ja tempo peale panema.»

Kui eelmisel aastal oli tavapärasest kolmandiku võrra halvem saak, siis tänavu võib Mulla sõnul öelda, et saak on normaalne. Rekordit ei julge mees praegu siiski lubada. «Kui eelmisel aastal oli varajase kartuli saaginumber alla 20 tonni hektarilt, siis tänavu saime 30–35,» rääkis Muld. «Praegune koristus aga näitab, et hektarilt peaks saama 40 tonni.» 

Haigekassa tasus esimesel poolaastal 12,5 miljonit eurot ligi 99 000 lapse hambahaiguste ennetamise ja ravi eest ning 3,3 miljonit eurot üle 14 000 lapse ortodontia teenuse eest.

Hambaarsti külastatavus suurenes laste hulgas võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahe protsendi võrra. Ortodontia teenust kasutanud laste arv vähenes aga kuue protsendi ehk ligi 900 lapse võrra.

Kõige usinamad hambaarsti juures käijad olid esimesel poolaastal seitsme- kuni üheksa-aastased lapsed. Kõige vähem jõudis hambaarsti juurde kahe- kuni kolmeaastaseid lapsi. Haigekassa esmatasandi teenuste osakonna juhi Külli Friedemanni sõnul võiks selles vanuses laste hõlmatus olla tunduvalt kõrgem. „Hambaarstid soovitavad lapsega kontrolli tulla juba aastavanusena, sest siis harjub laps varakult hambaravikabinetiga ja sellega, et hambaarst tema suus toimetab,“ selgitas ta.

Vähem käisid hambaarsti juures ka 15–17-aastased noored, kuid järsku hambaarsti külastatavuse tõusu on märgata 18-aastaste hulgas.

Friedemanni sõnul on selle taga soov enne 19-aastaseks saamist oma hambad tasuta korda teha. „Laste õigete hügieeniharjumuste ja ennetavate kontrollide abil on võimalik vältida olukordi, kus täiskasvanueas kulub hambaravile oluline osa säästudest. Selleks on haigekassa lepingupartnerite juures kuni 19-aastastele lastele ja noortele hambaravi tasuta ning osaliselt on hüvitatav ka ortodontia,“ selgitas Friedemann.

Ta lisas, et alati tuleks üle kontrollida, kas valitud hambaarstil on leping haigekassaga. Praegu on lepingu sõlminud 334 hambaravikliinikut üle Eesti.

Haigekassa üheks prioriteediks on hambahaiguste ennetuses laste hõlmatuse suurendamine. „Teadlikkuse tõstmiseks suuhügieeni ja hambaarsti külastamise vajalikkuse osas korraldab haigekassa regulaarselt suutervise kampaaniaid. Samuti on haigekassa ligi 10 aastat koostöös Eesti Hambaarstide Liiduga viinud ellu laste hammaste tervise parandamisele suunatud projekte, mille käigus koolitatakse eelkõige lapsi ja lapsevanemaid laste suutervise eest õigesti hoolt kandma,“ rääkis Friedemann.