Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ei plaani uus koalitsioon maksutõuse ning kaalub pigem määrade vähendamist või erisusi.

"Maksupoliitika osas kehtib põhiosas maksurahu.," ütles Ratas Keskerakonna volikogu ees peetud Isamaa ja EKRE-ga moodustatavat valitsusliitu tutvustavas kõnes.

Tema sõnul pole loodav koalitsioon kokku leppinud ühtegi maksutõusu, pigem kaalub võimuliit maksuerisusi ning aktsiisilangetusi, kui need aitavad piirikaubandust ohjeldada.

Koalitsioonis lubavad kolm erakonda, et jätkavad laevade Eesti lipu alla toomise projektiga, loome vajalikud maksuerisused ning
pakuvad valiteetsemaid kaldasektoriteenuseid. Ühtlasi plaanib võimuliit töötada välja arengusuunad Eesti kui mereriigi staatuse tõstmiseks ning analüüsida riikliku merenduse reformi vajalikkust.

Analüüsida plaanivad Keskerakond, Isamaa ja EKRE ka  maamaksuvabastuse laiendamise võimalusi liitsihtotstarbega maal elavatele koduomanikele ning erinevaid võimalusi – sealhulgas maksupoliitilisi muudatusi, riiklikke investeeringuid, regionaalseid programme ja muud taolist –, tagamaks "tasakaalustatud areng kogu Eesti territooriumil".

Vähendada lubab võimuliit elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid ning analüüsida võimalusi laiendada tarbijate ringi, kes saavad kasutada elektri- ja gaasiaktsiisi soodusmäärasid.

Koalitsioon analüüsib ka osaajaga töötajate sotsiaalmaksukoormuse vähendamise võimalusi ning e-raamatutele ja online-ajakirjandusele madalama käibemaksumäära kehtestamist.

Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet toob loodava valitsuskoalitsiooni juures välja asjaolu, et Euroopa Liidu ja Euroopa Komisjoni suhtes olulistel kohtadel hakkavad olema euroskeptilised EKRE ministrid.

"Keskerakonna, EKRE ja Isamaa sündiva valitsuse osas hinnangute andmisel on jäänud tagaplaanile see, et kõige intensiivsemalt Euroopa Liidu teiste riikide ja Euroopa Komisjoniga suhtlema pidavaid ministeeriume hakkavad juhtima EL-i suhtes skeptilisest EKRE-st pärit ministrid, kellest osadel napib poliitilist kogemust," teatas Paet BNS-ile.

"Nimelt saavad lähiajal hoo sisse läbirääkimised EL-i uue eelarveraamistiku osas aastateks 2021–2027 ning need mõjutavad otseselt ka Eestit. Suur roll on siin tulevasel rahandusministril, kes suhtub paraku kehvasti Eesti enda rahandusministeeriumi prognoosidesse, aga ka põllumajandus- ja keskkonnaministril," selgitas Paet ning lisas, et ka siseminister peab tegema tihedat koostööd oma EL-i kolleegidega.

"Sama kehtib loomulikult ka väliskaubandusministri kohta, sest näiteks vabakaubanduslepingud on Euroopa Liidu ühispädevuses," märgib Paet. "Niisiis EKRE kätte on Keskerakond ja Isamaa usaldanud suure osa Eesti ja ülejäänud EL-i sisulisest koostööst ning läbirääkimistest Eesti osa üle tulevases EL-i eelarves."

"Seega vastutus on suur ning valed sammud võivad Eestile ka rahaliselt kalliks minna," nendib Paet. "Igatahes ei tohi igapäevast koostööd ja suhtlemisvõimekust teiste EL-i riikidega ning Euroopa Komisjoniga alahinnata. Alustuseks peaks tulevane rahandusminister hakkama aga tõsiselt võtma rahandusministeeriumi tööd ja kompetentsi."