EESTI ELU

PUUST JA PUNASEKS: Just nii saad reisides suuri mobiiliarveid vältida

Amsterdam-

Tänu kaks aastat tagasi jõustunud rändlusteenuste regulatsioonile saab Euroopa Liidus reisides helistada ja sõnumeid saata samadel tingimustel kui Eestis viibides. Väljaspool ja kaugemale reisides võib aga hooletu netikasutus osutuda hoopis kallimaks.

Euroopa Liidus reisides kehtib põhimõte “rändle nagu kodus” – mistahes liikmesriigis ja väljaspool kodu viibides ei pea maksma helistamise ega internetikasutuse eest lisatasusid. Seega on roaming- ehk rändlusteenuse puhul välisriigi mobiilioperaatori teenuseid kasutades maht sama või veidi väiksem kui Eestis, kuid enamasti juba olemasolevas paketis sees.

“Suurem osa Eesti mobiilioperaatorite pakettidest sisaldavad juba eos kõnesid, sõnumeid ja internetti kõigis Euroopa Liidu riikides. Kui paketi internetimahust siiski väheks jääb, saab mõistliku hinnaga lisamahtu juurde tellida,” rääkis Tele2 turundusdirektor Ines Estrin.

Estrini sõnul ei ole süsteem sama aga mitte kõigis Euroopa riikides. “Kui Soomes, Tšehhis või Portugalis viibides helistad ja kasutad mobiilset internetti sarnaselt Eestile, siis sama hinnakiri ei kehti näiteks Šveitsis ja Monacos. Rändlusteenus on seal kordades kallim, sest need riigid ei kuulu Euroopa majanduspiirkonda,” lisas ta.

Rändlusteenuse erinevaid hinnakirjasid tuleb silmas pidada ka mujal väljaspool Euroopa Liitu – näiteks üle piiri Venemaale reisides. Olles Vietnamis või Dominikaani Vabariigis, võib üks gigabait andmemahtu aga maksta lausa mitusada eurot.

“Suurte arvete ära hoidmiseks võiks enne reisi enda kõnesid ja andmemahu vajadust ning telefonikasutusega seotud kulusid hoolikalt ette planeerida. Pikemaks reisiks valmistudes tasub kindlasti tutvuda ka erinevate pakkumistega ning lähtuvalt sellest  võib-olla isegi operaatorit vahetada,” sõnas Estrin.

Turundusdirektori sõnul saab väljaspool Euroopa Liitu reisides tellida reisineti paketi, mis aitab kulusid kontrolli all hoida ning enda netikasutust paremini planeerida. “Liigse internetikasutuse eest hoiatab aga automaatne mahuteavitus. Sel viisil antakse kasutajale sõnumi teel teada, et näiteks 80 või 100 protsenti tema internetimahust on kasutatud,” rääkis Estrin.

Eesti mobiilsideoperaatorite paketi- ja hinnavõrdlus (eurot 1 GB kohta) eestlaste populaarsemates sihtkohtades

 

Tele2 Reisinett A

10 päeva

Elisa nädalapilet

7 päeva

Telia nädalapakett

7 päeva

Türgi

19 €

24 €

30 €

USA

19 €

24 €

25 €

Gruusia

19 €

24 €

30 €

Tai

19 €

500 MB - 30 €

30 €

Araabia Ühendemiraadid

300 MB – 19 €

24 €

30 €

Venemaa

19 €

24 €

25 €

Austraalia

19 €

500 MB - 30 €

30 €

Egiptus

600 MB - 19 €

24 €

512 MB - 39 €

Allikad: Estravel ja Momondo.

Andmed pärinevad operaatorite veebilehtedelt. Paketivõrdlus 31.07.2019 seisuga.

Valitsusel täitus sada päeva

FOTO: Aigar Nagel

Eesti Keskerakonna, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Isamaa erakonna valitsusel möödus tööle asumisest sada päeva.

"Valitsuse osapooltele sisse- ja kokku elamiseks mõeldud aeg pakkus rohkelt väljakutseid. Valdav osa neist taandus asjalikele aruteludele ja edasiviivatele otsustele. Kahjuks leidsid suuremat kõlapinda mõned avaldused, mis tegid halba meile ja Eestile. Samas näitasid kõik väljakutsed, et käes on sotsiaalse poliitika aeg. See tähendab, et valitsuse iga otsuse eesmärk peab olema tasakaalus ühiskond," ütles peaminister Jüri Ratas.

Neljapäeval võtab valitsus seni tehtu kokku, et alustatut jätkata. "Meie valitsusel on nii nägemus kui ka koostöösoov, et tagada Eestile parim olevik, tulevik ja maine," kinnitas Ratas.

Saja esimese päeva jooksul on tehtud hulganisti edasiviivaid otsuseid ja alustatud asjalikke arutelusid. "Näiteks oleme otsustanud käivitada üle-eestilise digiregistratuuri, elektrifitseerida raudtee ja suurendada elektrirongide arvu, panustada tõsisemalt lähisuhtevägivalla ennetamisse ja teinud palju muud. Samal ajal võtsime ette terve rea küsimusi, mille lahendamine vajab ulatuslikke uuendusi ja eeldab suuremahulisi investeeringuid. Nende seas on pensionid, riigikulud ja näiteks kliima," ütles peaminister.

Saja päeva tegevuste lõplik ülevaade valmib reedeks ning selle leiab valitsuse kodulehelt rubriigist "eesmärgid ja tegevused": https://www.valitsus.ee/et/eesmargid-ja-tegevused .

Sadu ID-kaarte on tabanud uus müstiline rike

FOTO: Aigar Nagel

Sadu Eesti ID-kaarte on sel aastal tabanud uus ja ekspertidele seni selgusetuks jäänud probleem, mille tagajärjel need mõne poe või tankla kliendikaardina kasutades lukustuvad ja muutuvad ühegi tuvastatava põhjuseta e-kanalites kasutuskõlbmatuteks, kirjutab Postimees. 

"Uut ID-kaarti tanklas sooduse saamiseks kasutades läheb kaart rikki ning muu ei aita, kui tuleb uus kaart teha," rääkis Postimehele üks toimiva ID-kaardita jäänud inimene.

Ta pöördus murega politsei teeninduskeskusesse, kus oldi olukorraga tuttav ning kõlas ka lause, et ta polnud esimene, kellel selline mure on.

"Meie peres juba kaks kaarti nii rikki läinud ning ei julgegi enam ID-kaarti tanklates ega ka mujal kasutada. Uue ID-kaardi tegemine võtab umbes kol, nädalat, panka sisse ei saa, arvete maksmiseks tuleb raha kellelegi teisele kanda. Kas poleks lihtsam inimesi hoiatada, et nad endale tanklates eraldi kliendi- või sooduskaardi teeks, mitte ei kasuta selleks ID-kaarti," oli pöörduja kuri.

Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) eID valdkonna juht Margus Arm tunnistas Postimehele, et sel aastal on lukustunud ehk muutunud elektrooniliselt kasutuskõlbmatuks 164 ID-kaarti, mida kasutati kas kliendikaardina või erinevates e-teenustes. Uut tüüpi ID-kaarte oli nende seas 78, seega ei ole asi nende füüsilises tootjas vaid ID-kaardi tarkvaras.

"Oleme lukustunud kaardiomanikelt küsinud, milliseid teenuseid nad kasutasid, ning saanud muud vajalikku tehnilist infot kaartide kasutamise kohta, kuid siiski ei ole meil veel õnnestunud välja selgitada lukustamise põhjust. See võib peituda väga erinevates asjaoludes ja nende kokkulangemises, näiteks ID-kaardi lugejas, kasutaja arvutis, tarkvaras, uuendamata operatsioonisüsteemis, e-teenuse pakkujas või muus. Otsime probleemile lahendust," rääkis Margus Arm.

RIA teatel oleks suureks abiks, kui kasutajad selliste juhtumite korral ametiga kohe ühendust võtavad. "Mida rohkem infot kogume, seda kiiremini saame probleemi lahendatud," ütles Arm.

Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) on kõik lukustunud kaardid tasuta välja vahetanud.

Tänavu on PPA väljastanud üle 200 000 ID-kaardi. Kokku on elektroonilises kasutuses rohkem kui 800 000 ID-kaarti ning praegu kasutuses olevaid ID-kaarte on 1,3 miljonit.

Margus Arm märkis, et kindlasti ei ole need enam klui 100 juhtumit põhjus, miks peaks loobuma ID-kaardi kui kliendi- või sooduskaardi kasutusest.

ID-kaarti on võimalik kasutada kliendi- või sooduskaardina ka ilma kiibilt andmeid lugemata, näiteks ribakoodi abil isikukoodi lugedes.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD