Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole vaja esitada kordustõendit. Muu hulgas antakse vanaduspensioniealistele inimestele võimalus osta uriini imavaid abivahendeid edaspidi ilma tõendita.

„Abivahendite hea kättesaadavus on paljude inimeste väärika ja iseseisva toimetuleku oluline eeldus,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Soovime abivahendite korralduses vähendada eelkõige bürokraatiat ja dubleerimist. Inimese jaoks on tähtis, et ta saaks vajaliku abivahendi kiiresti kätte, ilma, et selle juures iga kord tegeleda liigse paberimajandusega. Vanaduspensioniealiste vajadus teatud abivahendite järele on üldjuhul east tingitud ja püsiv, mistõttu muutub kogu abivahendite ostmise protsess ka neile oluliselt lihtsamaks.“

Muudatuste jõustumisel ei vaja vanaduspensioniealised inimesed edaspidi enam mähkmete, sidemete, imavate aluslinade jms ostmisel tõendit – see kehtib ka abivahendi esmakordsel soetamisel. Igal aastal tekib umbes 6900 vanaduspensioniealisel inimesel vajadus taoliste abivahendite järele.

Lisaks laiendatakse nende abivahendite loetelu, mille puhul ei ole inimesel edaspidi vaja abivahendi taotlemisel esitada kordustõendit. Muudatus puudutab näiteks puusaproteese, tualetitoole, potikõrgendusi, sukajalgatõmbajaid, ratastoole, eriistmeid, seljatugesid jpm. „Muudatustega vähendame väljaantavate tõendite hulka ja seeläbi ka perearstide, eriarstide, õdede, tegevusterapeutide, füsioterapeutide ja rehabilitatsioonimeeskondade töökoormust,“ ütles minister Kiik.

Muudatused on plaanitud jõustuma 1. septembrist 2019.

Võrumaa juustutootja Meelis Mõttus plaanib Itaalia partneriga rajada Vastse-Roosa sajandivanusesse veskihoonesse sinihallitusjuustude laagerduskeldri, kus Itaalia eksklusiivsetele käsitööjuustudele enne Riia turule viimist kuni 10 kuud viimast maitselihvi antaks, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

Eestis juustutootmise vastu tunneb huvi Itaalia alpikülas eksklusiivseid juustusid valmistav La Poiana ühistu. Kevadel Eestis käinud La Poiana ühistu president Massimo Monetti hindas Vastse-Roosta veskihoone olud juustu laagerdamiseks heaks. Nüüd vaatab Mõttus lootusrikkalt Eesti ja Läti poole, kus Prantsusmaa piiri lähedases Castelmagno külas valmistatavaid juustusid võiks tulevikus müüa.

«Praegu teevad nad kolme sorti hallitusjuustu: lehma-, kitse- ja lambapiimast. Meie hakkaksime siin nendele juustudele tegema lõpplaagerdust enne Riia turule viimist – juustud on siin kaks kuni kümme kuud,» selgitas Mõttus.

Praegu on La Poianas valmistatavad juustud müügil Monacos, Piemontes ja Vastse-Roosa Metsavenna poes, kus nende päralt on eraldi külmlett. Lisaks kolmele sinihallitusjuustule leiab sealt ka näiteks trühvlijuustu, tuhajuustu, veinitootmisjääkides laagerdunud juustu – kokku 13 eri nimetust.

«Teoreetiline võimalus, et sa saad kuskilt ketipoest sellist juustu, puudub,» ütles Mõttus. «Need on kõik tehtud pastöriseerimata piimast.»