Võru vana naftabaasi uuringud on kinnitanud, et alal on nii masuudi- kui ka bensiinireostus ning see on jõudnud ka pindmisse põhjavette, kirjutab Lõuna-Eesti Postimees.

«Reostus eksisteerib nii pinnases kui ka maa-alal asuvates kütusemahutites,» rääkis uuringuid tegeva AS-i Kobras geoloog Tanel Mäger. «Praegu on vara öelda, kas reostus on kogu maa-ala ulatuses või selle mõnes osas.»

Tema sõnul on välitööd poole peal. «Seniste tööde põhjal saab nii visuaalselt kui ka lõhna järgi öelda, et territoorium pole kindlasti puhas,» lisas ta.

Uuringud on ajendatud kaitseväe soovist rajada Kuperjanovi jalaväepataljonile suurem parkla koos varjualustega. Esialgu soovisid riigikaitsjad rajada selle linnaku kõrvale. See põrkus aga Taara elamurajooni inimeste vastuseisule, kuna leiti, et rajatis tuleks elumajadele liiga lähedale. Seda arvamust asus toetama ka linnavõim, mispeale tuli riigikaitsjatel plaane revideerida. «Peame arvestama linnaelanike soovidega,» tõdes kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute osakonna juhataja Kusti Salm.

Reostusuuringu ja reostuse likvideerimise tegevuskava koostab AS Kobras, tööde tähtaeg on 16. september. «Välise vaatluse põhjal võib öelda, et mõni koht on ikkagi üsna kole,» hindas Mäger.

Tema sõnul on see ka loogiline, sest alale on kütuseid veetud ja seal ümber laaditud ligi 50 aastat. «Ohutusnõudeid nõukogude ajal ju peaaegu ei olnudki,» lisas ta. «Kui midagi maha läks, siis nii see ka jäi.»

Kunagise kütusebaasi maid reostavad geoloogi sõnul masuut ja bensiin. «Territooriumil olid nii heledate kui ka tumedate kütuste mahalaadimise ja ladustamise kohad,» rääkis ta. «Piirkonniti on seega reostus erinev: kus hoiti heledaid kütuseid, on pinnase väljakaevamisel tunda bensiinilõhna, mõnes teises kohas aga masuudilõhna.»

Vaatluse põhjal on pinnasereostus Mägeri sõnul seotud ka ülemise põhjaveekihiga. «Seal on liivane pinnas ning vihmavesi on reostust aastakümneid maa alla uhtunud. Et liiv juhib suhteliselt hästi vett, on reostus jõudnud ka paari meetri sügavusele ülemisse põhjaveekihti ja selle allagi. Põhjavesi seob reostust hästi, reostus on sinna lahustunud.»

Kuigi Mäger tõdes, et välja puuritud pinnas nii-öelda lõhnab, pole nina ega silm reostuse suuruse hindamisel siiski lõpuni usaldusväärsed. «Täpsed vastused, millisel määral on saaste üle normi piiride, annab labor.»

Võru linnavalitsuse avalike suhete spetsialisti Marianne Meti sõnul uuritakse praegu, kas ja millises ulatuses on pinnas reostunud ning kas ja kuidas on seda on vaja puhastada. Samuti tehakse selgeks, kui palju on jääkprodukte mahutites. «Suur probleem on maa sees paiknev mitme tuhande tonnise kubatuuriga betoonist masuudireservuaar, mis kujutab varem või hiljem küllaltki suurt ohtu keskkonnale,» kinnitas ka Mett.

Põllumajandusamet tuvastas Plantex AS-i toodetud õunapuu sordil "Tiina" ja pirnipuu sordil "Pepi" ohtliku taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletiku, tegu on teise bakterhaiguse leiuga Eestis. 

Leid pärineb Rakvere Bauhofi kauplusest. Praegu toimub kahjustaja päritolu ja võimaliku leviku väljaselgitamine ning tõrjemeetmete rakendamine, saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele, teatas põllumajandusamet.

Kõigil, kes on tänavu ostnud Plantexi turustatud õunapuu või pirnipuu sortide istikuid ning märkavad nendel haiguse tunnuseid, palub põllumajandusamet võtta ühendust Plantexiga ning seejärel saab tagastada haigustunnustega istikud lähimasse Juhani puukooli istikuärisse.

Plantex AS-i taimede edasimüüjad on lisaks Juhani puukooli istikuäridele Bauhof AS, K-Rauta ja Decora kauplused, samuti Võrus asuv kauplus Roheline Aed.

Viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora) on roosõieliste puude ja põõsaste bakterhaigus, mille peamisteks peremeestaimedeks on õuna-, pirni-, viir- ja tuhkpuu, ebaküdoonia, pihlakas, toompihlakas, astelpihlakas, küdoonia, tuliastel, Davidi fotiinia ja villpööris.

Haiguse kahjustus sarnaneb põletuskahjustusega, taimede lehed, õied ja viljad muutuvad pruuniks või mustaks, kuid ei varise. Iseloomulik on ka haigestunud taimeosadest bakterlima eritumine, eriti niiske ilmaga, samuti haigestunud võrsetipu põlvjalt allapoole paindumine. Viljapuu-bakterpõletikuga saastunud ja saastumiskahtlased taimed kuuluvad hävitamisele.

Tegemist on bakterhaiguse teistkordse leiuga Eestis. 2012. aastal tuvastati haigus esimest korda, tänu tõrjemeetmete rakendamisele õnnestus Eestis haiguskolded likvideerida ja säilis viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond.

See on Euroopa Komisjoni poolt selleks tunnistatud piirkond, kus ohtlik taimekahjustaja ei ole kohastunud ega esine, kuid kus on oht selle levimiseks soodsate ökoloogiliste tingimuste või teatud põllu- ja metsakultuuride tõttu. Sarnast staatust omavad ka meie naaberriigid Soome, Läti ja osaliselt Leedu, mujal Euroopas on haigus laialt levinud.

Maaeluministeerium tagab viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise toetuse maksmise vastavalt kehtestatud korrale. Toetus võimaldab hüvitada tekkinud kulud isikule, kes on nõuetekohaselt rakendanud kohustuslikke tõrjemeetmeid ohtliku taimekahjustaja hävitamiseks.

Lisateavet viljapuu-bakterpõletiku kohta saab põllumajandusameti kodulehelt.