EESTI ELU

Abivahendi ostmine või üürimine - mis on soodsam ja mõistlikum?

Võrumaa Teataja 12 August 2019 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.

Abivahendi ostmine või üürimine - mis on soodsam ja mõistlikum?">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Ootamatu trauma, soov minna abivahendiga reisile või pikaajalised tervisemured tekitavad vajaduse õigete abivahendite järele. Aga millal tuleks eelistada abivahendi üürimist ja millal tasub see välja osta?

Invaru abivahendikeskuse klienditeenindusjuhi Kadri Tiido sõnul tuleb abivajajate ja nende lähedastega üsna tihti arutada, millal on mõtekas abivahend üürida ja millal see välja osta. Näiteks praegusel suveperioodil meelitavad ilusad ilmad õue liikuma ja seetõttu tuntakse huvi ajutiste abivahendite vastu. Nende väljaostmise asemel tasuks pigem üürimise kasuks otsustada.

“Kui abivahendit vajatakse esimest korda, tekibki tihti segadus ja küsimus, mida teha. Eestlastele meeldib üldiselt millegipärast pigem see, kui asjad on nende omad - seda ka abivahendite puhul,” räägib Tiido. “Abivahendite puhul peame aga jälgima natuke teisi aspekte - tervisliku seisundi muutumist paremuse või halvemuse poole, laste puhul nende kasvamist ning ajaperioodi, mille vältel on abivahendit vaja. Samuti seab omad raamid riigipoolne soodustus abivahendite soetamiseks.”

Järgnevalt selgitab Tiido lähemalt, millal oleks mõistlik abivahend osta ja millal pigem üürida.

Milline on välismaalt tellitud paki tegelik teekond Eestisse?

Võrumaa Teataja 12 August 2019 Comments ()

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Milline on välismaalt tellitud paki tegelik teekond Eestisse?">

Edasi lugemiseks palun logige sisse

Välismaalt pakke tellides tekib paljudel küsimusi, et näiteks miks pakk kiiremini kohale ei jõua ja miks ei panda see autole, mis otse sihtkohta sõidaks, vaid liigutatakse pakki erinevate keskuste vahel. DPD Eesti toob ühe paki näitel välja, milline on tegelik saadetise teekond Eestisse.

DPD Eesti tegevjuht Remo Kirss selgitas, et kuna tänapäeval pakuvad praktiliselt kõik pakiveoteenust osutavad ettevõtted ka oma saadetise interneti vahendusel jälgimise teenust, siis tekitab see kohati klientides isegi rohkem küsimusi.

„Inimesed näevad näiteks, et nende pakk on kuskil asjasse mitte puutuva riigi sorteerimiskeskuses või depoos ja sellist tekib ka loomulik küsimus, et miks pole tema pakk autos tema poole sõitmas ning istub lihtsalt kuskil laos,“ märkis Kirss. „Reaalsus on aga see, et kogu tohutu süsteemi kõige efektiivsemalt toimimas hoidmiseks on teekonnal paiknevad sorteerimiskeskused lihtsalt hädavajalikud ja tegelikult on seda aega, kui inimese saadetis kuskil lihtsalt seisab, ülimalt vähe.“

Meediaettevõtted: kojukanne peaks jätkuma vähemalt viis aastat

BNS 12 August 2019 Comments ()

Eesti Meediaettevõtete Liidu tegevdirektori Mart Raudsaare sõnul oleks kirjastajate analüüsi põhjal vajalik perioodika kojukande jätkumine praegusel viisil veel vähemalt viis aastat, sest vaatamata jätkuvale digitaliseerumisele soovib märkimisväärne hulk tellijaid selle aja jooksul veel paberväljaandeid.

"Lahendus ei saa olla perioodika saatmine postiautomaatidesse ja paraku ei ole hetkel veel laual ka teisi piisavalt häid tehnoloogilisi alternatiive," märkis Raudsaar pöördumises väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministrile Kert Kingole.

"On teada, et aasta lõpul peab AS Eesti Post osalema universaalse postiteenuse konkursil ja taotlema uut perioodi. Meie oleme viimasel kohtumisel AS Eesti Postiga kuulnud sõnumit, et ilma märkimisväärse hinnatõusuta ei ole AS Eesti Post järgnevatel aastatel praegusel viisil kojukannet suuteline jätkama, seda vaatamata eelmisel aastal riigilt saadud täiendavale dotatsioonile kojukandeks maapiirkondades," lisas Raudsaar.

Meediaettevõtete liit on valmis kojukande süsteemi kokkukukkumis vältimiseks omapoolseks panuseks ja kompromissideks, kui nendega kaasnevad pikemaajalised garantiid.

"Arvestades järgmise aasta eelarvete koostamise loogikat ning meie varasemat kogemust AS Eesti Posti hinnakujundusega, peaksime vähemalt järgmise aasta osas jõudma mingisuguse tulemini hiljemalt septembrikuu jooksul," märkis meediaettevõtete liidu tegevdirektor.

Dotatsiooni tõstmiseni viis eelmisel aastal kolmepoolne kohtumine, kus osalesid toonane infotehnoloogiaminister ja ministeeriumi esindajad, AS Eesti Posti nõukogu esindajad ja tegevjuhtkond ning kirjastajad. "Leppisime siis kokku, et selline formaat võiks ka tulevikus jätkuda korra aastas," lisas Raudsaar.

Ametiühingud on varem pöördunud Kingo, rahandusminister Martin Helme ja peaminister Jüri Ratase poole seoses asjaoluga, et valitsus otsustas Eesti Postist võtta dividende, kuid töötajatele makstakse miinimumpalga lähedast töötasu.

Valitsus otsustas tänavu Eesti Postist võtta 1,6 miljonit eurot dividende. Seejuures suurendas riik mullu maakojukande dotatsiooni 500 000 euro võrra ning nüüd on dotatsiooni suuruseks 1,8 miljonit eurot aastas. Riikliku logistikafirma hinnangul on seda vähe.

Universaalse postiteenuse ja sellega kaasnevad perioodika teenused tõid eelmisel aastal Eesti Postile kahjumit 4,9 miljonit eurot ning järgmise viie aasta jooksul ulatub kahjum hinnanguliselt kokku üle 40 miljoni euroni.