Rahandusministeeriumi teatel tööga hõivatud inimeste arv Eestis kasvab ja tööpuudus püsib jätkuvalt madal.

"Hõive kasv jäi siiski tänavu teises kvartalis varasemast aeglasemaks, kuna tööga on juba hõivatud teiste riikidega võrreldes väga suur osa inimesi," ütles rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Erki Lõhmuste pressiteate vahendusel. 

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel oli 2019. aasta teises kvartalis tööga hõivatud 667 700 inimest, mis on 1100 inimese võrra ehk 0,2 protsenti suurem kui aasta tagasi.

Tööpuudus püsis jätkuvalt madalal 5,1 protsendi juures, mis on kooskõlas töötukassas registreeritud töötute arvuga. Maksuameti andmed näitavad veidi kiiremat hõivatud inimeste arvu kasvu ehk 1,7 protsenti.

Analüütiku sõnul tuleneb erinevus viimasel paaril aastal märkimisväärselt suurenenud lühiajaliselt väljastpoolt Euroopa Liitu Eestisse tööle asunud inimeste hulgast, kes ei ole hõlmatud statistikaameti tööjõu-uuringuga ning seetõttu hõive statistikas ei kajastu.

Nii tööjõu-uuringu kui ka maksuameti andmetel teises kvartalis hõivatute arvu kasv aeglustus. "Hõive kasvu piirab rahvusvahelises võrdluses väga kõrgele jõudnud tööturul osalemine. Aeglustumine on kooskõlas ka üleilmse ebakindluse tõttu aeglasemalt kasvava majandusega ning ettevõtjate vähenenud optimismiga lähitulevikuks, mis vähendab nõudlust täiendava tööjõu järele," märkis Lõhmuste. 

Maksuameti andmetel panustasid teises kvartalis hõive kasvu enim info ja side, haldus ja abitegevuste ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse ettevõtted. Kui eelmisel aastal suurenes hõivatute arv ehituses 6–7 protsendi võrra, siis tänavu teises kvartalis 1,2 protsendi võrra. Hõive langus oli suurim mäetööstuses, kus langenud tootmismahtude tõttu vähendatakse ka töötajate arvu.

Selle aasta teises pooles võib Lõhmuste hinnangul oodata tööturu hea olukorra jätkumist, kuid hõive kasv jääb tõenäoliselt tagasihoidlikuks sarnaselt teisele kvartalile.  

Riigi infosüsteemi amet (RIA) hoiatab petukirjade eest, milles kurjategijad paluvad muuta palga maksmiseks kasutatavaid pangarekvisiite.

Mitu ettevõtet on RIA-le teada andnud, et nende personalitöötajad on saanud justkui kolleegi isiklikult e-postilt kirja, milles kolleeg palub muuta palga väljamaksmiseks oma arvelduskonto numbrit.

RIA kommunikatsioonijuht Helen Uldrich ütles BNS-ile, et ametile teadaolevalt pole keegi selle skeemiga kahju kannatanud.

"Kahjusaajate kohta meil praegu infot ei ole, aga teame, et kirjad on läbi läinud ja õnneks pole veel ülekandeid tehtud. Kas keegi on kuskil õnge läinud, seda ei tea, sest need on üsna värsked asjad," ütles Uldrich.

"Kui ettevõtte meilivahetus ei ole kaitstud DMARC protokolliga ega ole kasutatud teisi turvalisust tõstvaid vahendeid, võivad sellised kirjad tulla hõlpsasti läbi ka ettevõtte enda aadressidelt ja näida veelgi usutavamad," teatas amet sotsiaalmeedias.

RIA soovitab kolleegilt, äripartnerilt või teenuseosutajalt kirja saamisel teha alati topeltkontroll ja küsida üle, kas tegemist on õige asjaga.

Ettevõtetel soovitab amet vaadata üle sisemised protseduurid ja tagada, et pangakontode muudatused oleksid alati autentsed.