EESTI ELU

Märtsis registreeriti 1108 sündi

Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna andmetel registreeriti märtsis perekonnaseisuasutustes kokku 1108 sündi, neist 548 tütarlast ja 560 poisslast.

Kaksikuid registreeriti 17 paari, neist kaheksa paari poisse, neli paari tüdrukuid ja viis segapaari. Tallinnas registreeriti 392 sündi, Harjumaal 129, Hiiumaal 7, Ida-Virumaal 66, Jõgevamaal 18, Järvamaal 19, Läänemaal 12, Lääne-Virumaal 53, Põlvamaal 23, Pärnumaal 62, Raplamaal 27, Saaremaal 33, Tartumaal 178, Valgamaal 26, Viljandimaal 39 ja Võrumaal 24 lapse sünd.

Märtsis olid populaarsemad eesnimed tüdrukutele Sofia (9), Emilia, Marta (8), Alisa, Iris, Laura ja Mia (6). Poistele pandi enim nimeks Mattias (9), Hugo, Kristjan, Kristofer, Oliver, Oskar (7), Aron, Gregor, Johannes ja Marten (6).

Eelmisel kuul sõlmiti 340 abielu, neist 30 notarite ja 10 vaimulike poolt. Lahutati 218 abielu, neist 40 notarite poolt. Märtsis registreeriti 1249 surma.

Uus nimi anti 150 inimesele, neist eesnimi 38, perekonnanimi 98 ning ees- ja perekonnanimi 14 inimesele. Nimevahetajate hulgas oli 107 naist ja 43 meest.

Eelmisel aastal samal ajal registreeriti 1150 sündi, 1538 surma, 248 abielu, 203 abielulahutust ja 148 inimesele anti uus nimi.

Tootjad: jookidesse lisatud suhkrute hulk on vähenenud

Pixabay

Eesti toidu- ja joogitootjad tutvustasid neljapäeval hea tahte lepet, millega tootjad kinnitavad suhkrute vähendamist toodetes.

Aastaks 2020. alandavad tootjad jookidesse lisatud suhkrute hulka kümme protsenti ning 2025. aastaks 15 protsenti võrrelduna 2015. aastaga. Sellega täidavad tootjad nii Maailma Terviseorganisatsiooni kui ka Euroopa Komisjoni seatud eesmärgid, teatas toiduliidu esindaja BNS-ile.

Tootjad tegelevad pidevalt olemasolevate ja uute toodete arendamisega ning otsivad suhkrusisalduse vähendamise võimalusi jookides ja joodavates piimatoodetes. „Me räägime eelkõige lisatud suhkrute vähendamisest,“ sõnas toiduliidu juht Sirje Potisepp. "Naturaalsed mahlad ja piimatooted – neis on suhkrud juba looduslikult olemas ja seda keegi välja võtma ei hakka."

"Tootjatena oleme tarbijast sammukese ees, sest harjumine uue maitsega võtab inimestel aega. Kui uute toodete puhul on võimalik panna tootesse oluliselt vähem suhkrut, siis traditsiooniliste toodete puhul saab suhkru kogust vähendada tasapisi, et tarbija toodet ei hülgaks,“ sõnas Potisepp.

A. Le Coq turundusjuht Katrin Vernik jagas oma kogemust seotult limonaadiga, mis on nende portfellis üks pikkade traditsioonidega toode, milles on samuti suhkru kogust vähendatud. „Tarbijad armastavad olemasoleva toote maitset ning tootjalt nõuab selle kallale minek suurt julgust," rääkis Vernik. Tema sõnul on uute toodete puhul olukord lihtsam, aga ka siin tuleb luua lisandväärtust, et tarbija aktsepteeriks, et toode on vähem magus.

Lisaks pakutakse tarbijatele erinevaid pakendisuurusi, mis aitavad kaasa, et korraga tarbitava suhkru kogus oleks mõõdukam. Tootearenduses on võetud selge suund ennekõike vähendatud suhkrusisaldusega või isegi suhkruvabade toodete turule toomisse. Ka pakendite märgistuselt leiab selge info, kui suur on lisatud suhkrute hulk tootes.

TalTechi lõhna- ja maitseteadlane Kristel Vene lausus, et inimese maitseretseptorid uuenevad 2-3 nädala tagant ning 85 protsenti tajutavast maitsetest on tegelikult lõhn. „Teadlastena teame täpselt, mida teha, et toit maitsev oleks, aga nüüd räägitakse ka sellest, kuidas seda tervislikumaks muuta,“ ütles Vene.

Suhkur on organismile vajalik ja tasakaalustatud toitumise osa. Tootjad kutsuvad rahva tervise poliitika suunajaid üles toetama enam inimeste toitumisalase teadlikkuse tõstmist ja liikumisharjumuse tekitamist. Suhkru liigtarbimine on vaid osa suuremast probleemist – tarbitav ja kulutatav energiahulk peavad olema tasakaalus.

Tootjad esitlesid ka lisatud suhkrute vähendamiseks sõlmitud hea tahte lepet, millega praeguseks on koos toiduliiduga ühinenud 11 ettevõtet. Leppe leiab toiduliidu kodulehelt.

„Oleme avatud ja ootame leppega liituma ka teisi ettevõtteid, samuti riigiasutusi ja organisatsioone, et ühiselt aidata kaasa Eesti inimeste tasakaalustatud toitumisele,“ sõnas Sirje Potisepp.

Mullu maksis haigekassa 186 000 inimesele töövõimetushüvitisi

Pixabay

2018. aastal tasus haigekassa 186 000 inimesele töövõimetushüvitisi kokku 158 miljoni euro eest, kõige rohkem viibisid inimesed haigus- ja sünnituslehel.

Haigekassa hüvitas mullu ligi 286 000 haiguslehte, millele kulus rohkem kui 74 miljonit eurot. Haiguslehtede keskmine pikkus oli veidi üle 13 päeva. Kõige rohkem haiguslehti hüvitati märtsis ja detsembris ning vähem juunist septembrini. Seda näitajat mõjutab eelkõige viirushaiguste levik.

Haigekassa juhatuse liikme Pille Banhardi sõnul maksis haigekassa kõige rohkem haigushüvitisi hingamiselundite haiguste ehk külmetuse ja gripi pujul, samuti pahaloomuliste kasvajate ning lihasluukonna- ning sidekoehaiguste ravi ajaks väljastatud haiguslehtede eest.

Möödunud aastal tasus haigekassa sünnitushüvitiste eest 53,6 miljoni eurot. „2018. aastal oli sünnituslehel ligi 11 000 naist ja sünnituslehtede arv kasvas neli protsenti võrreldes 2017. aastaga. Kõige rohkem on suurenenud sünnituslehtede arv 30–39-aastaste naiste seas, kasvades aastaga pea 500 sünnituslehe võrra,“ rääkis Banhard.

Hoolduslehtede alusel maksti hüvitisteks 24 miljonit eurot. 97 protsenti hoolduslehtedest võeti alla 12-aastase lapse põetamiseks. Hoolduslehti väljastati kõige enam hingamiselundite haiguste ning nakkushaiguste korral.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD