EESTI ELU

Põllumajandusamet: turgudel peaks rikkumisi karmimalt karistama

Põllumajandusameti kokku kutsutud ümarlaual tõdeti, et turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja müümisel tuleks rikkumisi seniselt karmimalt karistada. 

Ümarlaual osalesid maaeluministeeriumi, veterinaar- ja toiduameti, Eesti Aiandusliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Põllumajandusuuringute Keskuse esindajad. 

Arutlusele tulid erinevad probleemkohad: mis on peamised rikkumised, kuidas minimeerida turgudel ja avalikes müügikohtades värske puu- ja köögivilja päritolu võltsimist, tagada kodumaisele tootjale õiglased konkurentsitingimused ning leida veelgi rohkem riigi ja sektori koostöökohti.

Osalejad tõdesid seejuures, et praegused väärteokaristused ei ole piisavad. Trahvid rikkumiste eest peavad olema, ja piisavalt suured, et petmine ära ei tasuks. Turgudel jääb saamata ka riigi tulu. Dokumendid, mida saab igaüks vastavalt soovile ise vormistada, ei ole abivahend järelevalveks, teatas põllumajandusamet. 

Kohtumisel osalejad leidsid, et vajalik on ka osapoolte operatiivne info jagamine, et hinnata, millal on suurim motivatsioon pettusteks, sest iga hooaeg on erinev. Oluline on järelevalveasutuste koostöö tootjatega, et riik saaks järelevalvet targalt suunata.

"Probleemid on teada ja neile on pikemat aega tähelepanu juhtinud kõik asjaosalised. Eesmärk on leida, mida veel on võimalik teha olukorra parandamiseks. Kuidas saavutada, et petmine ei oleks äriliselt kasulik ja rikkujad saaks võetud vastutusele," ütles põllumajandusameti peadirektor Egon Palts pressiteate vahendusel. 

"Kahjuks oleme täna veel olukorras, kus karistuse hirm distsiplineerib. Riik peab suutma end kehtestada. Praegu järelevalves vajalikud mõjutusinstrumendid puuduvad," märkis Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu esimees Kalle Hamburg.

Heidi Kollo Põllumajandusuuringute Keskusest selgitas ka isotoopmeetodika potentsiaali. "Meetod aitab tuvastada marjade ja köögivilja päritolu piirkonnapõhiselt. Selleks on vajalik kaardistada Eestile iseloomulikud isotoobid ja juurutada labori analüüsimetoodika. Need tegevused nõuavad rahastust ja katseperioodi," rääkis ta. 

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorbani sõnul on tarbijakindlus kodumaise toote ostmisel väga oluline ning selle tagamiseks kaalutakse erinevaid meetmeid, sealhulgas analüüsitakse olemasolevate järelevalvemeetmete tõhusama rakendamise võimalusi ja lisasanktsioonide kehtestamise vajadust ning erinevaid teaduslikke meetodeid puu- ja köögivilja päritolu tuvastamiseks. Samuti rõhutas ta tootjate eneseregulatsiooni rolli, milleks tuleb senisest enam teha ühistegevust.

"Oluline on kaardistada, mida saab teha riik ja mida tootja, et ebaausad kauplejad saaks turult tõrjutud" rõhutas Eesti Aiandusliidu juht Raimond Strastin.

"Kindlasti on võtmesõnadeks osapoolte koostöö, ennetustöö ning suunatud kontrollid. Kontrolle tuleb suurendada sõltuvalt hooajast erinevatele kaubagruppidele, mahule ja tegevuskohtadele. Samuti tuleb määratleda riskantsemad kaubagrupid ning tõsta tarbijate ja käitlejate teadlikkust," lisas veterinaar- ja toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

Kohtumisele järgneb tegevuskava koostamine, kus määratakse tegevused, tähtajad ja tegijad

Sotsiaaldemokraadid: Ratasel tuleb Helmed tagandada

Jüri Ratas FOTO: Aigar Nagel

Sotsiaaldemokraadid ootavad peaminister Jüri Rataselt rahandusminister Martin Helme ja siseminister Mart Helme viivitamatut ametist vabastamist, vastasel juhul ootab Helmesid umbusaldamine riigikogus, mis suure tõenäosusega tähistab selle valitsuse kuulsusetut lõppu.

"Neljapäev oli viimaste kümnendite Eesti poliitika üks kõige mustemaid päevi. Me olime tunnistajateks sündmustele, mis seadsid ohtu õigusriigi toimimise ja demokraatliku riigikorralduse. Eesti inimesed ei ole sellist valitsust ja eriti ministreid Martin ja Mart Helmet ära teeninud. Vähim, mida valitsusjuht Jüri Ratas praegu teha saab, on minna presidendi juurde Helmete ametist vabastamise avaldusega," ütles sotside juht Indrek Saar.

Saare sõnul korrutab peaminister nädalast nädalasse, et Eesti on õigusriik ja jääb selleks. „Nüüd peab peaminister näitama, kuidas ta lahendab olukorra, kus tema juhitava valitsuse rahandus- ja siseminister vilistavad õigusriigi põhimõtetele. Karika viimaseks piisaks oli oma volitusi ületades, dokumente fabritseerides ja valitsust ignoreerides kõrge riigiametniku survestamine, et ta ametist tagasi astuks,“ rääkis Saar. „Nõustume PPA ametiühingu poolt öelduga, et ministrite selline käitumine on omane totalitaarsetele riikidele. Sotsiaaldemokraadid ei näe võimalust Martin ja Mart Helme jätkamiseks valitsuses. Iga päevaga, mil Helmed kuuluvad valitsusse, kaugeneb Eesti õigusriigist.“

Kui peaministris ei jagu piisavat riigimehelikkust, siis algatavad sotsiaaldemokraadid Helmete umbusaldamise protsessi. "Anname Ratasele aega 21. augustini. Seejärel algatab sotsiaaldemokraatide fraktsioon umbusaldusavalduste sisse andmiseks riigikogu liikmete allkirjade kogumise. Eesti väärib normaalset valitsust. Me ei tohi olla Euroopa häbiplekk,“ lausus Saar.

Eesti vanglates ja arestimajades on vange kokku 2506

2. augusti seisuga oli Eesti vanglates ja arestimajades vange kokku 2506, kellest süüdimõistetuid on 1965 ja vahistatuid 541. Avavanglas viibib 171 inimest ning kriminaalhooldusaluseid on kokku 4086.

Möödunud nädalal laekus Tallinna Vanglale üksteist teadet kriminaalhooldusaluse kuriteokahtluse kohta: kolme hooldusalust kahtlustatakse varavastases, kolme isikuvastases ja kolme liikluskuriteos, üht narkootikumidega seotud kuriteos ning üht välismaal toime pandud liiklus- ja narkootikumidega seotud kuriteos.

5. augustil ei naasnud ettenähtud ajaks Tallinna vangla avavanglasse kaks naissoost vangi. Vanglateenistus pidas vangid 6. augusti varahommikul kinni.

6. augustil ei allunud käeraudades vang ametnike korraldustele ning lõi saatmise ajal jalaga kaht ametnikku. Ametnikud kasutasid vangi suhtes jõudu ja paigutasid vangi temale määratud kambrisse. Ametnikud viga ei saanud. Vangla alustab kriminaalmenetlust.

8. augustil ei allunud vang ametnike korraldustele. Vangi saatmisel tagasi kambrisse lõi vang ametnikku käega näkku. Ametnikud kasutasid vangi suhtes jõudu, panid vangi käed raudu ja paigutasid vangi temale määratud kambrisse. Ametnik viga ei saanud.

Tartu Vanglas ei allunud 8. augustil vang ametniku korraldustele käeraudade paigaldamiseks. Ametnike sisenemisel kambrisse lõi vang kätega ametnikke, tabades kaitsevarustust. Ametnikud kasutasid vangi vastu jõudu ja ta käed pandi raudu. Ametnikud viga ei saanud.

Viru Vanglas ei allunud 8. augustil ametnike korraldustele käeraudade eemaldamiseks. Vang lõi käeraudade eemaldamise käigus jalaga ametnikku, löök riivas ametniku kõhtu. Ametnikud kasutasid vangi vastu jõudu. Ametnik viga ei saanud.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD