EESTI ELU

Üleskutse: taimekaitsevahendite tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilane

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda teeb alanud taimekasvatushooajal kõigile põllumeestele ja -aednikele ning ka hobiaednikele üleskutse, et taimekaitse tõttu ei tohi 2019. aastal hukkuda ükski mesilane.

„Põllumajanduskoda loodab, et tõusnud on üldine teadlikkus, et taimekaitsetööde tegija on niiöelda kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike, vaid samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Taimede tolmeldajad on kõrge saagikuse eeltingimuseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige Olav Kreen.

Viimastel aastatel on põllumeeste esindajad, mesinikud ja valdkonna ametnikud korduvalt kohtunud ja arutanud, kuidas taimekaitsetöid teha selliselt, et see ei kahjustaks mesilasi ja teisi kasulikke putukaid. Põllumajandusamet on korraldanud temaatilisi koolitusi taimekasvatuse nõustajatele ja kõikidele keskkonnasõbraliku majandamise meetmega liitunud taimekasvatajatele, kes said täiendkoolituse mesilaste, nende käitumistavade ning taimekaitsevahendite võimalike mõjude kohta neile. Teiselt poolt on ka mesinikud saanud koolitust taimekaitsest, selle tegemise eripäradest ning võimalikest ohtudest mesilastele.

Et kõigist problemaatilistest olukordadest kiiresti õigesse kohta teada saaks antud, vaatavad Kutseliste Mesinike Ühing ning maaeluministeerium üle taimekaitseohu teadliku teavitamise juhendi. Põllumajandusamet kaasajastab ja levitab infovoldikut juhistega taimekaitse tööde tegijatele, mesinikele ning seotud ametnikele.

Kemikaalidega kokku puutuvad inimesed teavad, et need pole kunagi täielikult ohutud. Taimekaitsetööde tegijatel on kohustus kasutada isikukaitsevahendeid enda tervise hoidmiseks ning rakendada ettevaatusprintsiipi keskkonna hoidmiseks. Taimekasvatus ja taimekaitse ei tohi põhjustada kahju keskkonnale, teavad põllumehed. Mesilaste ning teiste kasulike putukate elu ning tegevus aitab suurendada ka põllumeeste kasumit. Edu võti on koostöös ja koostöö alus on suhtlemises.

Senised kogemused on näidanud, et seal, kus toimub suhtlemine koos üksteise kuulamisega, ei teki ka probleeme. Nii taimekasvatajad kui mesinikud peavad täitma kehtestatud õigusaktidesse sätestatud reegleid ning ka tegutsemise head tava. Heatava võiks olla hoolida nii tegutsevatest ettevõtjatest kui kõikidest inimestest. Sealjuures tuleb olla tähelepanelik ja arvestav looduse ning kõige ümbritseva suhtes.

Seatööstuse varjatud saladus: valulik sabade lõikamine

Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad ning Eesti Veterinaar- ja Toiduamet üritavad peatada sigade massilist sabade lõikamist Eesti seatööstuses. 
 
Sigade sabasid lõigatakse selleks, et vältida sabade närimist teiste sigade poolt, mida nad teevad stressist tingituna. Ehkki see looma jaoks valutekitav protseduur on lubatud vaid vältimatutel juhtudel, tehakse seda pea kõigis Eesti farmides profülaktiliselt. 
 
“Kuna sabade närimise põhjus peitub loomade stressis, ei saa probleemi lahendus olla sabade lõikamine, mis sigade olukorda veelgi halvendab,” kommenteeris organisatsiooni Nähtamatud Loomad juht Kristina Mering. “Vähendada tuleb hoopis stressi – ja seda saab teha vaid loomadele paremate elutingimuste loomise teel,” lisas Mering.  
 
Eesti Veterinaar- ja Toiduamet toob välja mitmeid alternatiive sabade lõikamisele nagu loomade arvu ja konkurentsi vähendamine seasulgudes, ohvrite ja agressiivsete sigade eraldamine ning avaramate tingimuste loomine. Samuti saab loomade igavust ja tegevusetust peletada tuhnimismaterjali ja mängusasjade abil.
 
Veterinaarameti loomatervise ja -heaolu peaspetsialist Erika Mäeloogi sõnul on probleem Eestis järjest teravama tähelepanu all. “Oleme alustanud farmide teavitamist sellest, et sabade lõikamine on lubatud erandlikus korras viimase abinõuna ja veterinaararsti otsusega juhul, kui muud stressipõhjused on likvideeritud ja sabade massiline närimine jätkub. Lisaks oleme tõhustanud kontrolli sigade heaolutingimuste üle,” sõnas Mäeloog.
 
Nähtamatud Loomad ja Veterinaar- ja Toiduamet tegutsevad koos selle nimel, et parandada Eesti tööstusfarmides peetavate sigade heaolu. 2018. aasta andmete kohaselt peetakse Eestis üle 300 000 sea ning enam kui pool eestlaste tarbitavast lihast on sealiha. 

Peaminister Ratas: 15 ühist aastat Euroopas on seni meie parimad

Jüri Ratas

Peaminister Jüri Ratas rõhutas Eesti Euroopa Liitu astumise viieteistkümnendal tähtpäeval, et need üheskoos Euroopas oldud aastad on seni Eesti  parimad.

Aastapäeva tähistamise puhul viibib peaminister Ratas kolmapäeval Poola peaministri Mateusz Morawiecki kutsel visiidil Varssavis, kuhu on kutsutud kõigi 2004. aastal ja pärast seda liiduga ühinenud riikide valitsusjuhid.

Peaminister Ratase sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. „Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee,“ sõnas Ratas. „Pärast teist maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus,“ märkis peaminister.

Ratas rõhutas, et Euroopa Liitu kuulumine on toetanud märkimisväärselt Eesti arengut, muutnud kõigi inimeste ja ettevõtjate elu paremaks, kindlamaks ning jõukamaks. „Meie võimalused õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks ja kõigeks muuks on avaramad kui eales varem,“ rõhutas peaminister. „Piirideta juurdepääs enam kui 500 miljoni elanikuga siseturule ja investeeringud on aidanud meie riigil muutuda ja kasvada ning parandada oluliselt kõigi eestimaalaste elujärge. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. Euroopa Liidu positiivset mõju Eestile näeme igal pool meie ümber. Meie maapiirkondade areng on saanud tuge – oleme ehitanud teid, haiglaid, koolimaju, arendanud ettevõtlust ning teadust ja teinud veel väga palju muud,“ lausus peaminister.

Samamoodi nagu Euroopa Liit on aidanud kaasa Eesti arengule, on peaminister Ratase sõnul ka Eesti oma kogemuste ja teadmistega aidanud kaasa muutustele Euroopas. „Eesti on näiteks olnud üks eeskõnelejatest infoühiskonna arendamisel, mis on teinud nii ettevõtjate kui inimeste elu oluliselt lihtsamaks üle piiri liikudes. Asudes Euroopa suurtest keskustes kaugel, oleme teadvustanud kaasaegsete transpordi- ja energiaühenduste olulisust kõigile Euroopa inimestele,“ tõi peaminister esile.

Kunagi varem ajaloos pole Eesti hääl Ratase sõnul kõlanud maailmas nii valjult kui Euroopa Liidu ja euroala liikmena. „Me võtame praegu endastmõistetavana asju, millest mõne aastakümne eest ei osanud veel unistadagi. Vabaduse ja võimalustega kaasneb ka vastutus ning vajadus koostöösse panustada. Me peame ühiselt lahendama keerulisi küsimusi ning otsustama koos teiste liikmesriikidega meie ühise tuleviku üle. Seda olulisem on, et tunneksime ka ise end eurooplastena ja Euroopa Liitu meie kõigi asjana. Üks oluline võimalus selleks on juba maikuu lõpus toimuvad Euroopa Parlamendi valimised,“ sõnas peaminister.

Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu  Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.

Selleks, et tähistada Eesti Euroopa Liiduga liitumise 15. aastapäeva ja Euroopa päeva 9. mail, kuvatakse Stenbocki majale tänasest kuni järgmise nädala reedeni varahommikuni õhtuti ja öösel Euroopa Liidu lipp.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD