EESTI ELU
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2023 Kadri Giannakaina Laube – pärimusmuusika aastapreemia rahvapillilaagrite 25 aasta pikkuse korraldamise eest Võrumaal Foto: AIGAR NAGEL
Tallinnas Noblessneri valukojas anti reedel üle Kultuurkapitali 2023. aasta peapreemiad ja elutööpreemiad ning kujutava ja rakenduskunsti, audiovisuaalse kunsti ja rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemiad.
Peapreemiad 2023
Arhitektuuri valdkond
Margit Argus, Eliise Harjak, Elo Liina Kaivo, Margit Aule, Birte Böer, Artur Ümar – Põltsamaa loss.
Audiovisuaalse kunsti valdkond
Anna Hints ja Marianne Ostrat – aasta film „Savvusanna sõsarad“.
Helikunsti valdkond
Toomas Siitan – erakordse ja laiahaardelise panuse eest muusikavaldkonda.
Kehakultuuri ja spordi valdkond
Henn Pärn – Tallinna Spordiveteranide koondise juht, kes korraldab kokkusaamisi ja võistlusi.
Kirjanduse valdkond
Viivi Luik – pikaaegne eesti kirjanduse kõrgtaseme hoidja, kelle autoriraamat „Kuldne kroon“ ühendab üldise ja isikliku, dokumentaalse ja fiktsionaalse, esindades säravat elegantset stiili ja filosoofilist sisu.
Kujutava ja rakenduskunsti valdkond
Urmas Lüüs ja Hans-Otto Ojaste – totaalse enesesse haarava installatsiooni „Öökull huikas ja samovar undas ühtevalu“ eest
Näitekunsti valdkond
Vaba Lava – rahvusvahelise Vabaduse teatrifestivali korraldamise eest Narvas.
Rahvakultuuri valdkond
Eesti Pärimusmuusika Keskus – Viljandi pärimusmuusika festivali 30 aasta pikkuse korraldamise ning Eesti muusikalise emakeele väärtustamise ja järeltulevatele põlvedele edasiandmise eest.
Elutööpreemiad 2023
Marika Lõoke ja Jüri Okas – arhitektuuriloomingu kõrge kvaliteedi ja Eesti ruumikultuuri järjepideva uuendamise eest.
Priit Vaher – pikaajalise ja erakordse panuse eest Eesti filmi.
René Eespere – pikaajalise väljapaistva loomingulise ja pedagoogilise tegevuse eest.
Ly Seppel-Ehin – muljetavaldavalt laiahaardelise, kaaluka ja keeletundliku loomingu eest kirjaniku ja ilukirjanduse tõlkijana türgi, vana-türgi, usbeki, vana-usbeki, kirgiisi, türkmeeni, kasahhi, vene, soome ja inglise keelest.
Enn Sellik – kahekordne olümpiafinalist, kes ei võitnud küll suuri medaleid, kuid andis tervele põlvkonnale usu ja lootuse, et Eesti mehel on võimalik jõuda jooksualal maailma tippu isegi siis, kui tuleb võidelda jäiga süsteemiga. Tema Eesti rekordid on püsinud purunematuna üle nelja aastakümne. Sportlastee järgseltki on ta panustanud jooksualade arendamisse, tema juhendamisel on sirgunud ja jätkuvalt sirguvad Eesti kestvusjooksu parimad.
Mare Mikof – kunstnik, kes on üle 50 aasta otsinud ideaalset, harmoonilist vormi, kelle teoseid on Eesti ja välismaa muuseumides, galeriides ja kollektsioonides, parkides, koolides ja linnaväljakutel, presidendilossis ja rahvusraamatukogus.
Riina Viiding – teatrimaastiku kujundamise ja kooshoidmise eest Eesti Teatriliidu vastutava sekretärina enam kui veerandsajandi jooksul.
Toivo Luhats – Eesti laste esimese folklooriansambli „Piibarid“ asutamise ja juhtimise, pikaaegse rahvamuusika õpetamise, noorte pillimängule ärgitamise ja mitmete põlvkondade pärimuse juurde toomise eest. Preemia antakse välja postuumselt.
Sihtkapitalide aastapreemiad
Audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023
Rainer Sarnet – aasta mängufilm „Nähtamatu võitlus“
Liis Nimik ja Edina Csüllög – aasta dokumentaalfilm „Päikeseaeg“
Lucija Mrzljak ja Morten Tšinakov – aasta animafilm „Eeva“
Eeva Mägi – aasta debüüt: mängufilm „Mo Mamma“
Eva Koldits – aasta näitlejanna mängufilmis „Mo Mamma“
Helena Lotman – aasta näitlejanna mängufilmis „Mo Mamma“
Ursel Tilk – aasta näitleja mängufilmis „Nähtamatu võitlus“
Ants Tammik – aasta operaator: dokumentaalfilm „Savvusanna sõsarad“
Jaagup Roomet – aasta kunstnik: mängufilm „Nähtamatu võitlus“
Raimo Jõerand ja Meelis Arulepp – eripreemia dokumentaalfilmi „Gorikaturist“ eest
Heiki Luts, Marko Post ja Andres Kluge – Frost FXi meeskonna pikaajaline viljakas töö eriefektide valdkonnas
Kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023
Jaan Luik ning kuraatorid Johannes Luik ja Laura De Jaeger – Jaan Luige näituse „Sirutavate figuuride aed“ eest Tartu Kunstimaja suures saalis, kuraatoriteks Johannes Luik ja Laura De Jaeger.
Maria Arusoo, Eha Komissarov, Eda Tuulberg, Edith Karlson, Maria Luiga, Brit Pavelson – näituse „Läbi su silmaterade musta kuru” eest KUMU suures saalis.
Kärt Ojavee – teadustöö ja kunsti sulandamise eest veenvaks tsükliks, mis väljendus nelja mahuka uudisteose ja näituse „Nanomaterjal nr. 399“ valmimises 2023. aastal.
Ranno Ait – töö eest vabakutselise graafilise disainerina, rõhutades tema panust kunstisektorisse, eriti ekraani- ja trükimeedia alal.
Toomas Kalve – 45-aastase järjepideva loometegevuse eest, millest võis analoogfotograafiale pühendatud teema-aasta programmis Fotomuuseumis retrospektiivnäitusel ülevaate saada.
Angela Maasalu – installatiivselt tervikliku isikunäituse „Klaasist südamega narr” eest Tartu Kunstimajas.
Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Elin Kard, Kadi-Ell Tähiste – pikaajalise panuse eest professionaalsete vabakutseliste loovisikute huvikaitse eest kõnelemisel.
Rahvakultuuri sihtkapitali aastapreemia 2023
LendTeater – harrastusteatri aastapreemia suure panuse eest etenduskunstide arendamisel harrastusteatrite maastikul
Tantsupeomuuseum – rahvatantsu aastapreemia rahvatantsu ajaloo talletamise, väärtustamise ja populariseerimise eest
Lembe Sihvre, Kristi Teder ja Saima Tõigast – käsitöö aastapreemia „Paeltega ehitud puud“ projekti eestvedamise eest
Ingrid Kõrvits – koorimuusika aastapreemia rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn2023“ eduka juhtimise eest, noorte laulupeol neidudekooride dirigeerimise eest ja kõrgetasemeliste konkursitulemuste eest 2023. aastal
Reeli Reinaus – folkloori aastapreemia Hageri kihelkonnast talletatud pärimuslugudel põhineva kogumiku „Keerdus kadakas ja kadunud haned. Hageri kohapärimus” koostamise eest
Kadri Giannakaina Laube – pärimusmuusika aastapreemia rahvapillilaagrite 25 aasta pikkuse korraldamise eest Võrumaal
Kristel Rattus – muuseumivaldkonna aastapreemia Eesti Rahva Muuseumi interdistsiplinaarse suurnäituse „Õige keha, vale keha?“ kureerimise ja kultuuriliste tähenduste vahendamise eest
Pidulikku aastapreemiate üleandmist juhtis Helena Lotman, gala lavastas Johan Elm, kunstnik oli Eugen Tamberg ning ülekande režissöör Eva Katariina Taimre. Galal esinesid Anett & Fredi. Erisaate „Kultuurkapitali aastapreemiad 2023“ režissöör on Erle Veber, toimetaja Ruth Alaküla ning operaator Manuel Mägi.
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Riigikogu hakkab automaksu eelnõu arutama 14. veebruaril">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Riigikogu rahanduskomisjon saatis neljapäeval mootorsõidukimaksu eelnõu esimesele lugemisele, kus see tuleb arutusele 14. veebruaril.
Valitsuse algatatud mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu näeb ette kehtestada alates 2025. aastast mootorsõidukimaks, mis hakkab koosnema kahest osast. Esiteks osast, mida tasub mootorsõidukiomanik iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Sõiduautode mootorsõidukimaksu määr hakkab koosnema baasosast, CO2 eriheite osast ja täismassi osast. Teiseks kehtestatakse mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.
- 2023. aasta keskmine laenuvõtja oli 36-aastane koduostja
- PRIA maksis 2023. aastal toetustena välja üle 340 miljoni euro
- Riik soovib suuremat kontrolli inkassofirmade tegevuse üle
- Kõik euromaksed peavad edaspidi kohale jõudma kümne sekundiga
- President tunnustab iseseisvuspäeva eel 151 inimest teenetemärgiga
- Kõik kütusemüüjad täitsid kohustusliku biokütuste osakaalu nõude
- Peagi saab küsida toetust vanade talumajade katuste korda tegemiseks
- Võrumaalt leiti taas seakatku
- Arenguseire keskuse hinnangul on Eestis suur õpetajate reserv
- A1000: kaubandustöötajate kohal varitseb koondamisoht
- Riigikogu peab nõu ID-kaardi vabatahtlikuks muutmise üle
- Investeerimishuviline võrulane kaotas kelmile ligi 30 000 eurot
- Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad
- Eramute omanikud saavad taotleda kütteseadme uuendamise toetust
- Streik lõpeb: õpetajad võtsid valitsuse pakkumise vastu
- Õpetajad pöördusid koolide töörahu taastamiseks valitsuse poole
- Kristina Kallas: leidsime õpetajate palkade tõusuks lisaraha
- Võrumaa arenduskeskuse projektid said kokku ligi 9 miljonit eurot
- Mullune saagiaasta oli kehv
- Mullu avastati Eestis 264 võltsitud europangatähte
- Jüri Ratas astus Keskerakonnast välja ja liitub Isamaaga
- Mullu paukus äike aasta varasemaga võrreldes kümnendiku jagu rohkem
- VIDEO JA FOTOD Tartu 2024 kontsertlavastus ummistas jõekalda ja Vabaduse puiestee
- Opositsioon esitas Setomaa volikogu juhtidele umbusaldusavalduse
- Idee: enda auto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär võiks tõusta
- President Karis: liitlaste kohalolek annab piirkonnale kindlustunde
- Uuring: riigikogulaste vastuvõtule kutsumata jätmist toetab 69 %
- Kaja Kallas ei lähe presidendi vastuvõtule
- Riik tahab muuta maksude tasumise väikeettevõtjate jaoks lihtsamaks
- Suur hüpe: Swedbanki mullune puhaskasum kasvas 385 miljoni euroni
- Sularaha väljavõtmine möödunud aasta lõpus vähenes
- Eestis on kehtiv ajutine kaitse 35 777 sõjapõgenikul
- Valitsuses ei sündinud taas lepet õpetajate streigi lõpetamiseks
- Aastases võrdluses läks vanametall oluliselt kallimaks
- Esmaspäeval on riigieksamitele registreerimise tähtaeg
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kaja Kallas Venemaal alustatud süüasjast: see on hirmutamistaktika">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Peaminister Kaja Kallas peab hirmutamistaktikaks Vene ametivõimude otsust alustada tema suhted kriminaaluurimist.
"Vene Föderatsiooni käik ei ole üllatav, see on nende tavapärane hirmutamistaktika. Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist," märkis Kallas.