EESTI ELU
Kaitseväe 2. jalaväebrigaad harjutab esmaspäevast kolmapäevani koos politsei- ja piirivalveameti ja Kaitseliiduga Lõuna-Eestis väekaitseõppusel Sentry Sentinel tegevusi kriisiolukorraks valmistumisel ning kaitseväe taristu kaitsmist.
Õppuse Sentry Sentinel hõlmab peamiselt Tartu ja Võru maakondi. Sentry Sentineli eesmärk on harjutada läbi erinevad tegevused, mis võimaldavad 2. jalaväebrigaadil olla paremini valmis võimalikus kriisiolukorras, kui vahetu sõjaline oht riigile veel puudub. Olulise lisaväärtuse annab õppusele politsei- ja piirivalveameti ning Taara linnakus paikneva USA liitlasüksuse osalus.
Õppuse ajal võib marsruutidel Tapa-Tartu-Võru ning Jõhvi-Tartu-Võru näha tavapärasest rohkem kaitseväe sõidukeid. Võrus on teisipäeval kella 19 kuni keskööni liikluseks suletud Kose tee lõik Taara linnaku ees, ümbersõit on korraldatud põhimaantee number 2 kaudu. Võru linnas ja lähiümbruses lendavad õppuse ajal ka liitlaste helikopterid.
2. jalaväebrigaad on Lõuna-Eesti sõjalise kaitse eest vastutav kaitseväe struktuuriüksus. Brigaadi rahuaegsesse koosseisu kuuluvad Kuperjanovi jalaväepataljon, lahinguteeninduspataljon ning staabi- ja sidekompanii. Ülejäänud üksused formeeritakse regulaarselt täiendõpet saavatest reservväelastest vajaduse tekkimisel.
Eesti ja USA justiitsministeeriumid allkirjastasid laupäeval Müncheni julgeolekukonverentsil koostööleppe ligi 500 000 dollari suuruse konfiskeeritud kriminaaltulu suunamiseks Ukraina elektrivõrgu ülesehitamisse.
Eelmise aasta märtsis konfiskeeris USA justiitsministeerium 484 969 dollarit kriminaaltulu salakaubaveoga seotud juhtumis, kus üritati Venemaale müüa lihvimispinki, mis on ilma vastava litsentsita keelatud, kuna seda kasutatakse tuumarelva leviku ja kaitseprogrammides. Uurimise tulemusel lihvimispink Venemaale ei jõudnud, teatas justiitsministeerium. Lisaks konfiskeerimisele esitasid USA võimud Eesti riigiprokuratuuri ning maksu- ja tolliameti aktiivsel toetusel süüdistuse mitmele salakaubaveovõrgustikku kuulunud inimesele ja ettevõttele. Kuritegu avastati USA-s, kuid sellega oli seotud Eestis registreeritud ettevõte. Eesti andis selles kuriteos süüdistatava Eestis elanud Ukraina kodaniku USA-le välja eelmise aasta jaanuaris.
"Piiriülese kuritegevuse tõkestamine on olnud ja on tulevikus veelgi kasvav prioriteet," rõhutas justiitsministeeriumi kantsler Tõnis Saar. "Sanktsioonikuritegude tõhus menetlemine on sellest väga oluline osa. Täna sõlmitud leping annab minu hinnangul täiendava motivatsiooni sanktsioonide rikkumistega veel rohkem tegeleda. Põhjus on väga lihtne, siin pole eesmärgiks ainult kuritegude avastamine, menetlemine ja õigluse tagamine, vaid ebaseadusliku tulu suunamine ohvrile ehk Ukrainale. Loodan, et sellest saab tulevikus sanktsioonikuritegude puhul uus normaalsus ka teistes riikides."
"Tänane kokkulepe demonstreerib USA ja meie Eesti partnerite vankumatut otsust katkestada president Putini juurdepääs lääne tehnoloogiatele, millele ta Ukraina-vastase ebaseadusliku sõja pidamisel tugineb," ütles üleandmislepingule alla kirjutanud USA asejustiitsminister Lisa Monaco. "See on oluline samm õigluse ja Ukraina taastamise suunal, mis avab uue tee Venemaa jätkuva jõhkruse vastu võitlemisel. Justiitsministeerium jätkab loovate lahenduste otsimist, et tagada Ukraina rahva vastupanu agressioonile ja nende riigi ülesehitamine."
USA justiitsministeerium jagab konfiskeeritud kriminaaltulu Eestiga riigiprokuratuuri ning maksu- ja tolliameti koostöö eest rahvusvahelise sanktsioonikuriteo lahendamisel.
Konfiskeeritud summat kasutab Eesti kokkuleppe järgi selleks, et aidata üles ehitada Venemaa agressioonisõjas tugevalt kahjustada saanud Ukraina elektrivõrku. Tugi Ukraina elektrivõrgu taastamiseks hakkab käima läbi Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (ESTEV).
- Turvafirma: hirm valehäirete ees jätab kodud valvesüsteemita
- Erioperatsioonide väejuhatus ootab ajateenijaid katsetele
- Järjest enam ATV-sid jääb automaksu hirmus arvele võtmata
- Elektri universaalteenuse lõpetav eelnõu läbis esimese lugemise
- Palgatõusu ootus püsib jätlkuvalt kõrge
- Jaanuaris registreeriti 887 sündi
- Automaksu seaduse eelnõu läbis esimese lugemise
- Välisluureamet: Vene vägede hulk Eesti piiridel lähiajal kasvab
- Kaja Kallas Venemaal alustatud süüasjast: see on hirmutamistaktika
- Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid
- Riigikogu hakkab automaksu eelnõu arutama 14. veebruaril
- 2023. aasta keskmine laenuvõtja oli 36-aastane koduostja
- PRIA maksis 2023. aastal toetustena välja üle 340 miljoni euro
- Riik soovib suuremat kontrolli inkassofirmade tegevuse üle
- Kõik euromaksed peavad edaspidi kohale jõudma kümne sekundiga
- President tunnustab iseseisvuspäeva eel 151 inimest teenetemärgiga
- Kõik kütusemüüjad täitsid kohustusliku biokütuste osakaalu nõude
- Peagi saab küsida toetust vanade talumajade katuste korda tegemiseks
- Võrumaalt leiti taas seakatku
- Arenguseire keskuse hinnangul on Eestis suur õpetajate reserv
- A1000: kaubandustöötajate kohal varitseb koondamisoht
- Riigikogu peab nõu ID-kaardi vabatahtlikuks muutmise üle
- Investeerimishuviline võrulane kaotas kelmile ligi 30 000 eurot
- Selgusid noortevaldkonna parimad tegijad
- Eramute omanikud saavad taotleda kütteseadme uuendamise toetust
- Streik lõpeb: õpetajad võtsid valitsuse pakkumise vastu
- Õpetajad pöördusid koolide töörahu taastamiseks valitsuse poole
- Kristina Kallas: leidsime õpetajate palkade tõusuks lisaraha
- Võrumaa arenduskeskuse projektid said kokku ligi 9 miljonit eurot
- Mullune saagiaasta oli kehv
- Mullu avastati Eestis 264 võltsitud europangatähte
- Jüri Ratas astus Keskerakonnast välja ja liitub Isamaaga
- Mullu paukus äike aasta varasemaga võrreldes kümnendiku jagu rohkem
- VIDEO JA FOTOD Tartu 2024 kontsertlavastus ummistas jõekalda ja Vabaduse puiestee
- Opositsioon esitas Setomaa volikogu juhtidele umbusaldusavalduse
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kuritegude arv kasvas mullu seitse protsenti">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.2023. aastal registreeriti 27 418 kuritegu, mida on seitsme protsendi võrra rohkem kui eelmisel aastal.
Masskuriteod moodustasid kõigist registreeritud kuritegudest 64 protsenti, mida on mõnevõrra rohkem võrreldes kolme eelneva aasta keskmisega. Kui alates 2021 masskuritegude arv pigem langes, siis 2023. aastal oli võrreldes eelneva aastaga kasv kaheksa protsenti ehk 1356 kuriteo võrra 17 493 süüteoni.