Peaminister Kaja Kallas ütles laupäeval Vabadussõja samba jalamile pärgade asetamise tseremoonial, et Eesti iseseisvumine sisaldas korralikku annust puhast julgust, ilma et tulevik oleks selgelt prognoositav olnud. 

"Tagantjärele on lihtne mõelda, nagu oleks Eesti iseseisvumine olnud justkui ette määratud. Üksteisele järgnevate sündmuste loogiline jada, mis ei saanudki muuga päädida. Kuid ettevõtmine ise sisaldas ka parajat annust puhast julgust, teadmata, mis sellele järgneb," vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo Kallase sõnu.

"Vana-Kreeka ajaloolane Thukydides on öelnud, et õnne saladus on vabadus, ja vabaduse saladus on julgus. Nii nagu eestlased 1918. aastal võtsid kokku julguse saada vabaks, nii võitlevad ka vaprad ukrainlased juba teist aastat enda vabaduse eest. Kuid mitte ainult enda vabaduse, vaid tegelikult kogu Euroopa vabaduse eest," rääkis Kallas.

Ukraina ei vaja peaministri kinnitusel tühje toetussõnu, millele ei järgne konkreetsed teod – tuleb anda endast kõik, et Ukraina sõja võidaks, sest vastasel juhul on ohus kogu Euroopa julgeoleku arhitektuur.

"Me ei tohi lasta nii endal kui meie liitlastel muutuda tuimaks ega väsida. Mugavaks äraolemiseks pole aega. See on vähim, mida igaüks meist teha saab," märkis Kallas. "Me investeerime oma riigikaitsesse rohkem kui kunagi varem, me töötame koos liitlastega meie kaitseplaanide elluviimiseks. Seda kõike selleks, et agressorit heidutada, et ta mitte kunagi meid ei ründaks. Et me mitte kunagi enam ei kaotaks uuesti oma vabadust ja iseseisvat riiki."

Kallas kõneles, et vabariigi 106. sünnipäeva tähistades tuleb ühtlasi mälestada ka kõiki neid Eestimaa inimesi, kes Vabadussõjas verinoore riigi eest lahingusse läksid ja seal hukkusid.

"Me ei unusta teid kunagi," tänas Kallas langenuid. "Aitäh meie liitlastele ja sõpradele, kes seisavad vankumatult Eesti kõrval ja meid kuulavad. Aitäh kogu Eesti rahvale. Me oleme väike rahvas, südi ja sitke. Me saame koos keerulistest aegadest üle. Hoiame üksteist, hoiame meie armsat Eestimaad."

Eesti lotomängija võitis Eurojackpoti loosimisel internetist ostetud piletiga reedel 5+1 taseme võidu summas 464 247 eurot.  

Võidu toonud 5+1 võidutasandil oli kokku neli võitjat. Välja loositi ka Eurojackpoti peavõit ligi 31 miljonit eurot, mis läks jagamisele Rootsi ja Saksa mängija vahel.

Viimati võideti Eestis Eurojackpotiga suurem võit jõulude eel, kui Harjumaa mees sai 5+0 tabamusega 140 174 eurot, võidupileti ostis kolme lapse isa tookord Rocca al Mare R-kioskist.

Eelmisel aastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna 15,5 miljonit eurot. Võitudena maksis Eesti Loto mängijatele kokku 40,4 miljonit eurot – sealhulgas võideti kiirlotoga 7,3 miljonit ning e-kiirloteriide võitudena 4,3 miljonit eurot.