EESTI ELU
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Eestis kehtib esmaspäevast abieluvõrdsus">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Esmaspäevast kehtib Eestis abieluvõrdsus ning abielu saavad seaduse järgi sõlmida kaks täisealist inimest sõltumatult nende soost.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul lõpetatakse selle ajaloolise otsusega aastaid kestnud õiguslik segadus ning tagatakse turvatunne ja võrdsed õigused kõigile Eestimaa elanikele.
President Alar Karis märkis aastavahetusel lõppenud aastale tagasi vaadates, et poliitilised nääklemised tekitasid nördumust, samas kinnitas ta, et lõpuks pääseb ikkagi võidule tõde ning Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks.
"Me oleme teel, oleme alati teel. Ja eks see meie minek ole pauleerikrummolikult selline, et "läheme läbi mere, mis tõuseb me vastu tige ning toeks ei vaja me muud, kui üksteise selged õlad ja ühised rõõmsad võlad"," märkis Karis, kutused nägema möödunud aastas ka midagi head, rõõmustavat ja julgustavat.
"Ei ole nii, et kõik on valesti ja halvasti, isegi kui näib, et oli hoolimatuse ja ebaviisakuse aasta ning tundub, et vale tõuseb ja hea vajub. Lõpuks tõuseb ikka tõde ja halb vajub. Tõsi, meie oleme nõudlikud, sageli nõudlikumad teiste kui iseenda vastu. Ärge võtke seda vana-aasta lõpu etteheitena, vaid inimloomuse meenutamisena," jätkas riigipea.
Ta tõdes, et poliitilised nääklemised ja ärapanemised tekitavad tüdimust, nõutust ja pahameelt. "Mitte ainult minus. See kõik pole nõnda, nagu soovime oma parlamenti või valitsuse ja seadusandja suhteid näha. Inimlik pale hajub ja demokraatia ahmib õhku. Tekib tupiktee tunne. Ent praegune poliitiline seis pole lõppjaam. Ja Eesti ei tohi kunagi muutuda tupikteeks," rõhutas president,
Karise sõnul on ta lõppeva aasta paljudel kohtumistel ja vestlustel nagu ka loetud arvamustes näinud inimeste ebakindlust ja nõutust. "Venemaa sõda Ukraina vastu ning konfliktid Euroopa lähedal ja kaugemal, majanduse kidumine Eestis ja meie majanduspartnerite kehv seis, toimetulekumured paljudes peredes, kisklev ühiskondlik foon, valitsejate heitlikud sõnumid. See kõik teeb paljud Eesti inimesed murelikuks," tõdes Karis.
"Oleme vabaduse piiririik, aga meist ei saa rinderiiki. Meie vastased, kuitahes meeletud, ei söanda rünnata NATO territooriumi. Sest nad teavad, et me lööme tugevamalt vastu. See meie tegelik valmisolek, meie kõigi ühine panus, muudabki Eesti turvaliseks paigaks," jätkas Karis, "Niisiis on minu sõnum lihtne: ärme mõtle ega räägi ennast ise nõrgemaks, kui me oleme."
Küll aga tasub Karise sõnul küsida, kas julgeolek on ainult õppinud mehed ja head relvad või ka näiteks tugevad ja kaasaegsed elektriühendused, mida lumi ei võta ja puud ei murra? "Riiki ei kaitse ega hoia üksnes relvad, vaid eelkõige inimesed, on lihtne mõte. Selle tõlge on aga keerulisem, sest paneb kaitsetahte sõltuma suhetest riigi ja kodaniku vahel ning tõstab ülioluliseks vastastikuse austuse. Oluline õpetus kõigile, kes riigiasju ajavad," ütles Karis.
Tema sõnul annavad kindel riigikaitse, vastutustundlik välispoliitika ja omavaheline usaldus Eestile riigina tugevuse. "Lihtne on solvata, keeruline lepituseni jõuda. Kodus ja kaugemale vaadates. Liitlasruumi hoidmine ja kasvatamine nõuab teiste suhtes tähelepanelikkust ja ettenägevat pilku," ütles Karis, soovides kaasmaalastele rohkem eneseusku.
"Ent samas oleme aegajalt kuulnud etteheiteid, et Eestil ei ole enam eesmärki. On ikka – lisaks meie keele ja kultuuri kestmisele olla riik, kus on hea ning turvaline elada. Riik, mis on oma inimeste jaoks. See nõuab tarkust valitsejatelt ja ka valijatelt," ütles Karis. "Meie siht ei pea olema jõuda edetabelites kõrgele kohale. Eesti kui terve riik, targa rahvana nii vaimselt kui füüsiliselt terve – seegi on ilus ja saavutatav eesmärk, sinna liikumine aga pikk teel olemine. Kui meie inimesed seda teed käia tahavad."
Tema sõnul ei tohi kedagi unustada. "Nagu minu seekordsel pühadekaardil, kus keegi ei jää kõrvale ega tunne end kasutuna ja kus tulevik on tänasest parem. Siit veel üks soov – palun, hoolime oma lähedastest ja iseendast. Ärme tee haiget teistele ega liiga enesele," ütles Karis, soovides kõigile head uut aastat.
- ERR-ist võeti maha ka "Võro stuudio"
- Selgusid Eesti kõige siledamad tänavu ehitatud teed
- Jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad
- Rahahädas riik tegi vene laste eesti keele õppe toetamisele lõpu
- Uuel aastal tõusevad riigilõivud
- Miinimumpalk tõuseb 820 euroni
- Sõjarelva loovutamine vabastab edaspidi kriminaalvastutusest
- Sikkut ennustab lähiaastaks medõdede tervishoidu naasmise paranemist
- Riigikontroll keskendub aastaaruandes riigi rahandusele ja eelarvele
- Inspektsioon nõuab haiglates valvekaamerate kasutamise seadustamist
- Inglipuu heategevuskampaania täitis 2359 lapse kingisoovid
- Eesti lotomängija võitis Eurojackpotiga 140 000 eurot
- Uus mobilisatsioon võib puudutada ka Eestis elavaid ukrainlasi
- Uus aasta toob maksu- ja aktsiisitõusud ja mitmed teised muudatused
- 64 Võrumaa inimest andsid valitsuse Nursipalu asjus kohtusse
- Eesti ostab 25 miljoni euro eest droone
- Politsei kutsub pühade ajal märkama võimalikku vägivalda
- Riik tõstab veidi õpetajate töötasu alammäära
- Riik tellib uuel aastal 13,1 miljoni euro eest statistikatöid
- Sigade Aafrika katku kulude katteks eraldatakse reservist 1,2 miljonit
- Riik investeerib uue jäätmekavaga ringmajandusse 111 miljonit eurot
- Jaanuarist suureneb vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu 776 euroni
- Värske uuring: pea pooled Eesti inimestest on oma tööeluga rahul
- Võru linn valib 2023. aasta tegu
- Reoveeuuring: kokaiini tarvitamine on Eestis kanda kinnitanud
- Enamus koolidel puudub kriisiolukordade läbimängimise kogemus
- Euroopa Liit karmistas Venemaa-vastaseid sanktsioone
- Riigikogu võttis maksumenetlust tõhustava seaduse muutmata kujul vastu
- Karis kuulutas välja 2024. aasta riigieelarve seaduse
- Tervisekassa rahastab perearstiabi enam kui 275 miljoni eest
- Novembris registreeriti 843 sündi
- Uuel aastal tõusevad hambaravihüvitise määrad
- Antsla valla territoorium suureneb
- Võrus oodatakse ajalooliste hoonete omanikke projektis osalema
- Enim tööõnnetusi juhtub kukkumise, libisemise ja komistamise tõttu
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Ligi tuhat suurperede last jäi kingitustest ilma">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Kümme päeva enne jõululaupäeva sai suurpere ema kirja, et ehkki tema lapsed saatsid lasterikaste perede liidu algatusel päkapikukontorisse oma jõulusoovid, siis nendele pakke ei jagu - liit sõnas, et kuigi nördimusest saadakse aru, siis peredele ei anta lubadust, et nende lapsed kingi saavad, kirjutab Postimees.
Sügise alguses saadeti Eesti Lasterikaste Perede Liitu kuuluvatele inimestele kirjad, et jõulud ei ole enam kaugel, seega ootab liidu päkapikukontor suurperede laste kingisoove. Kirjad laste jõulusoovidega tuli saata hiljemalt 10. oktoobriks.
Ehkki üheski liidu siselistis saadetud kirjas ei olnud välja toodud, et kingisoovide saatmine tähendaks automaatselt seda, et laps ka kingi saab, siis tekitas poolik kommunikatsioon nii mõneski segadust. Ühe Võrumaa suurpere ema tõi esile, et tema ei lugenud kuskilt välja, et pered, kes kingitused saavad, valitakse hiljem, mistõttu eeldas ta, et ei pea sel aastal muretsema, mida lastele kuuse alla panna.