EESTI ELU
Eesti suurim teedeala ekspertiisibüroo, riigiettevõte AS Teede Tehnokeskus kuulutas selle aasta teekvaliteedi mõõtmiste põhjal “Tasane tee 2023” auhinna võitjaks Võru-Räpina maanteelõigu, mille katte paigaldas AS Tref.
Teede Tehnokeskuse projektijuhi Sven Veskioja sõnul mõõdab ettevõte eritehnikaga Eesti uute ja renoveeritud teede kvaliteeti ning tasasus määratakse vastavalt rahvusvahelisele IRI (International Roughness Index) metoodikale. „Kokku mõõdeti tänavu tasasust ligi 75 teelõigul üle Eesti,“ ütles Veskioja.
„Tänavune kõige siledamalt rajatud teekate asub täpsemalt Võru-Räpina riigimaantee 3.-9. kilomeetril renoveeritud viie ja poole kilomeetri pikkusel teelõigul, kus mõõdeti tee pinnakatte tasasuse indeks 0,59. Tegemist on väga hea tulemusega, mis parandab oluliselt kõnealuse teelõigu sõidumugavust,” ütles Veskioja.
„AS Tref mahtus edetabelisse veel teisegi teelõiguga. Samuti väärivad ära märkimist ettevõtted KMG OÜ ja Verston OÜ, mis jõudsid edetabelisse vastavalt viiel ja kolmel korral,“ ütles Veskioja.
„Tänavused siledaimad teelõigud asuvad suhteliselt võrdselt üle Eesti. Asfaltkatte rajamine on keerukas ja kompleksne protsess, mistõttu väga tasase tulemuse saavutamine nõuab ehitajalt suuri investeeringuid ja ka motivatsiooni püüelda parimat tulemust. Mõõtmistulemuste põhjal näeme, et Eesti teede-ehitajad hoiavad ühtlaselt kõrget taset, mis teekasutajale tähendab mugavamat ja ohutumat sõitu. Lähiaastate rahastus teedesektoris saab olema enneolematult väike, mistõttu hea tasasusega teekatete osakaal edaspidi paraku väheneb ja suurenevad teekasutajakulud,“ möönis Teede Tehnokeskuse projektijuht.
2023. aasta uute teede sileduse TOP 10
1. Võru-Räpina maantee km 3,153 - 8,642 - AS Tref
2. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 17,06-17,78 - KMG OÜ
3. Tallinn – Paldiski maantee km 15,9-24,8 - Verston OÜ
4. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 42,487-58,591 - Verston OÜ
5. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee km 39,32-49,43 - KMG OÜ
6. Jõhvi-Tartu-Valga maantee km 109,6-118,9 - KMG OÜ
7. Jõhvi-Tartu-Valga maantee km 31,664-35,586 - AS TREF
8. Tallinna-Narva maantee km 90,7-109,98 - KMG OÜ
9. Tallinn-Pärnu-Ikla maantee km 59,73-64,703 - Verston OÜ
10. Tallinna-Narva maantee km 100,626-109,98 - KMG OÜ
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Sotsiaalkindlustusamet tuletab meelde, et jaanuarist on lasterikka pere toetused väiksemad.
Uuest aastast on kolme kuni kuue lapsega pere toetus varasema 650 euro asemel 450 kuus ning seitsme ja enama lapse puhul 850 asemel 650 eurot kuus. Ära kaob ka lasterikka pere toetuse sujuv üleminek.
- Rahahädas riik tegi vene laste eesti keele õppe toetamisele lõpu
- Uuel aastal tõusevad riigilõivud
- Miinimumpalk tõuseb 820 euroni
- Sõjarelva loovutamine vabastab edaspidi kriminaalvastutusest
- Sikkut ennustab lähiaastaks medõdede tervishoidu naasmise paranemist
- Riigikontroll keskendub aastaaruandes riigi rahandusele ja eelarvele
- Inspektsioon nõuab haiglates valvekaamerate kasutamise seadustamist
- Inglipuu heategevuskampaania täitis 2359 lapse kingisoovid
- Eesti lotomängija võitis Eurojackpotiga 140 000 eurot
- Uus mobilisatsioon võib puudutada ka Eestis elavaid ukrainlasi
- Uus aasta toob maksu- ja aktsiisitõusud ja mitmed teised muudatused
- 64 Võrumaa inimest andsid valitsuse Nursipalu asjus kohtusse
- Eesti ostab 25 miljoni euro eest droone
- Politsei kutsub pühade ajal märkama võimalikku vägivalda
- Riik tõstab veidi õpetajate töötasu alammäära
- Riik tellib uuel aastal 13,1 miljoni euro eest statistikatöid
- Sigade Aafrika katku kulude katteks eraldatakse reservist 1,2 miljonit
- Riik investeerib uue jäätmekavaga ringmajandusse 111 miljonit eurot
- Jaanuarist suureneb vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu 776 euroni
- Värske uuring: pea pooled Eesti inimestest on oma tööeluga rahul
- Võru linn valib 2023. aasta tegu
- Reoveeuuring: kokaiini tarvitamine on Eestis kanda kinnitanud
- Enamus koolidel puudub kriisiolukordade läbimängimise kogemus
- Euroopa Liit karmistas Venemaa-vastaseid sanktsioone
- Riigikogu võttis maksumenetlust tõhustava seaduse muutmata kujul vastu
- Karis kuulutas välja 2024. aasta riigieelarve seaduse
- Tervisekassa rahastab perearstiabi enam kui 275 miljoni eest
- Novembris registreeriti 843 sündi
- Uuel aastal tõusevad hambaravihüvitise määrad
- Antsla valla territoorium suureneb
- Võrus oodatakse ajalooliste hoonete omanikke projektis osalema
- Enim tööõnnetusi juhtub kukkumise, libisemise ja komistamise tõttu
- Eestis kantakse helkurit Lätist ja Leedust oluliselt enam
- Ravimiamet sai vaktsiinidega seoses mullu 836 teatist
- "Savvusanna sõsarad" võitis Euroopa Filmiakadeemia parima doki auhinna
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. ERR-ist võeti maha ka "Võro stuudio"">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Võru instituudi teadur ning TÜ lõunaeesti keele ja kultuuri lektor Sulev Iva kirjtuab Postimehes, et lisaks Kinoteatrile võeti ERR-ist maha ka "Võro stuudio".
"ETV jõulueelse "Õhtuse vööndi" vastukaja ja saate viimase jao ärakeelamise skandaal kees ainuüksi saate eestikeelsele osa ümber. Vööndi raames ilmunud "Võro stuudio", mis on tõeliselt erakordne sündmus, üle pikkade aastate taas üks võrukeelne telesaade, pole aga Eesti avalikkuses üldse mingit äramärkimist leidnud," kirjutab Sulev Iva.
"See näitab taas, kui marginaliseeritud on eesti ühiskonnas võru keele teema. Võrokeste identiteedi tuumaks on aga oma keel, mille kestmiseks on hädavajalik, et see saaks iga päev kõlada ka tele- ja raadioeetris," tõdes ta.