Youtube’is ja ka ainult lastele mõeldud videokanalites levivad populaarsete animategelaste nagu Disney printsessi Elsa ja Põrsas Peppa võikad libaversioonid, kus propageeritakse vägivalda, narkootikume ja roppusi.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul liiguvad libavideod isegi Youtube Kids keskkonnas, mis on lastele mõeldud ja peaks turvaline olema. “Moderaatorid eemaldavad Youtube Kidsist iga kuu sadu Põrsas 

Peppa ja muid vägivalda, piinamist, roppusi ja seksi õhutavaid võltsvideoid,” ütles Seliov ja lisas, et libamultikates propageeritakse ka reaalselt ohtlikke tegevusi nagu valgendi joomine.

“Ühel 1,6 miljoni tellijaga videokanalil toimuvad Disney kangelanna Elsa ülivägivaldsed seiklused, samuti pole puutumata ka teised Disney klassikud Miki ja Minni. Ka Eestis tehtud populaarsetest Jänku-Jussi multikatest liigub internetis palju sobimatuid võlts-versioone,” lisas Seliov.

“Selliseid videoid tehakse peamiselt raha teenimiseks. Nende autorid saavad iga kliki pealt reklaamitasu,” selgitas Seliov.

“Kui siiani peeti televiisorist tulevat materjali lastele potentsiaalselt kahjulikuks, siis uued internetis levivad keskkonnad on selle kõrval metsik lääs. Tasub hoida silma peal, mida lapsed vaatavad. Kuigi näiteks Youtube Kidsi eksivad samuti libavideod, siis on seal moderaatorid ja selle võrra on seda tüüpi keskkonnad turvalisemad,” rääkis Seliov ja lisas, et suvel Eestis läbiviidud uuringu kohaselt ei tea laste enda hinnangul kaks kolmandikku vanematest, mida nende järelkasv internetis teeb.

2017. aasta juunis läbiviidud rahvusvahelise uuringufirma Norstat küsitluse kohaselt on 55 protsenti 9–14-aastastest Eesti lastest leidnud internetist midagi hirmutavat või õõvastavat.

Tele2 tellitud uuringu kohaselt nimetas 57% lapsi hirmsaks kogemuseks internetis nähtud vägivalda, 51 protsenti loomi ning 35 protsenti lapsi kannatamas. 32 protsenti nimetas hirmsaks nähtud pilte või videoid sõjast ning 27 protsenti haiglatest või operatsioonidest.

Uuringu järgi on 96 protsendil Eesti lastest vanuses 9-14 oma mobiiltelefon, 43 protsenti kasutas isiklikku tahvel- ja 42 protsenti tavaarvutit. Eesti lastest kasutab internetti iga päev 83%.

Kõikidest reisikindlustuse ostnud inimestest peab vaid 37% oluliseks ka oma kaasavõetud esemete kindlustamist, selgub ERGO kindlustusseltsi statistikast. Aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70 000 euro ulatuses.

“Viimase nelja aasta jooksul ei ole olulist muutust selles, kui paljud inimesed endale reisides pagasikindlustuse valivad. Seda näitajat võib muidugi mõjutada asjaolu, et kodukindlustuse omanikel on kaasaskantav vara juba niikuinii kindlustatud,” ütles ERGO kindlustuse riskijuht Annika Mällo.

Statistika kohaselt on viiendik kõigist reisikindlustuse kahjudest seotud pagasiga, esikohal on tervise ja reisitõrke kahjud. “Pagasiga seotud kahjujuhtumid jagunevad omakorda peamiselt kolmeks: enam kui pooled juhtumitest on seotud pagasi kahjustumisega, järgnevad hilinemisest tingitud kahjud ning vähem on vargusi,” lisas Mällo.

Kindlustusseltsi riskijuht soovitab kindlasti tutvuda ka kindlustusseltsi reeglitega selles osas, mida pagasikindlustusega kaetakse ja mida mitte. Näiteks ei kata kindlustus ära antavas pagasis viga saanud elektroonikaseadmeid, mistõttu tasub sülearvutid, kaamerad ja muud elektroonikat hoida reisides käsipagasis.

Kuigi aastas hüvitab ERGO pagasiga seotud kahjusid Eestis umbes 70 000 euro ulatuses, siis keskmine pagasiga seotud kahju jääb alla 200 euro. Pagasikindlustus hõlmab pagasi hilinemist reisi siht- või ümberistumiskohta, selle vargust või röövi, kaotsiminekut või kahjustumist transpordi- või majutusettevõtte järelevalve all oleku ajal.