Reisikindlustuse eesmärk on hüvitada reisiga seotud võimalikud ootamatud kulud, ent tarbijal on oluline teada, et kindlustus ei hüvitata automaatselt igasugust kahju ehk sajaprotsendilist kindlustuskaitset ei ole olemas.

Kahjuhüvitamise eesmärk on kahju saanud tarbija asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahjujuhtumit ei oleks esinenud. Seega on kindlustusseltsilt võimalik hüvitist nõuda üksnes kahju ulatuses, seda isegi siis, kui lepingujärgne kindlustussumma ehk väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi toimumise ajal suurem. Näiteks kui tekkinud kahju on 1500 eurot, ei ole alust nõuda hüvitist suuremas ulatuses, seda ka juhul kui väljamaksete ülempiir on kindlustusjuhtumi ajal 2000 eurot.

Kindlustusandja valikul ei tasu lähtuda ennekõike soodsamaist hinnast. Võrdle erinevate kindlustusandjate reisikindlustuse tüüptingimusi, seda nii kindlustuskaitse ulatuse kui ka hinna poolest. Milline sündmus loetakse kindlustusjuhtumiks, lepitakse kokku kindlustuslepingus.

Selleks, et kindlustusleping vastaks just konkreetselt sinu vajadustele, tasub enne reisikindlustuslepingu sõlmimist läbi mõelda, milline on reisi eesmärk ning milliste riskide vastu soovid end kindlustada. Riskid on erinevad, näiteks võrreldes mägimatka ja basseiniäärset puhkust. Mõelda tasub, kas ning millises ulatuses kindlustada ootamatuid ja vältimatuid ravikulusid, pagasi kadumise või reisi ära jäämise või katkemise vastu.

Tähelepanu tasub pöörata ka sellele kui suur on omavastutus, milline on kahjuhüvitise ülempiir ning millistel juhtudel rakenduvad välistused, näiteksterrorism, streik, riigipööre, sõjategevus, loodusõnnetus jms.

Kindlasti tuleb tutvuda ka ohutusnõuetega, mida saab tarbija enda ja oma vara kaitseks reisil ära teha, näiteks mitte jätta väärtuslikke asju järelevalveta ning hotellis asetada need seifi jne.

Reisitõrkekindlustuse puhul on oluline välja selgitada ka, millal algab kindlustuskaitse. Osade kindlustusseltside puhul algab kaitse lepingu sõlmimise hetkest, teistel aga mingil hilisemal ajal. Jätkulennuga reisides tasub juba enne piletite ostmist uurida, kas kahe lennu vahel on konkreetses lennujaamas piisavalt aega ümberistumiseks, sest kindlustus ei korva kahju siis, kui tarbija on teadlikult juba eelnevalt asetanud end olukorda, mil tõrke tekkimine on vältimatu.

Kindlustuslepingu sõlmimisel teavita kindlustusandjat olulistest asjaoludest, näiteks rasedus, kroonilised haigused vms, sest tavaliselt nii on kokku lepitud lepingus ning nende asjaolude varjamine on lepingutingimuste rikkumine.

Kahjujuhtumi tekkimisel pead arvestama, et enne kindlustushüvitise maksmist võib kindlustusandja nõuda erinevaid tõendeid, nagu arsti- või politseitõend.

Selle aasta Päästeameti veeohutuskampaania jätkab inimeste teadlikkuse tõstmist päästevesti kandmise vajalikkusest veesõidukites. Kampaania, mis kannab sõnumit „Vest päästab veest“, kutsub inimesi üles uhkusega päästevesti kandma. Kui turvavöö kinnitamine auto tagaistmel on muutunud täna juba normiks, siis päästevesti kasutavad küsitluste kohaselt pisut enam kui pooled paadiga sõitjad. Esmakordne päästevestikampaania toimus möödunud suvel. Peamiseks eesmärgiks oli vestikandjate arvu suurendamine veesõidukis.

2016 aastal uppus Eestis 47 inimest. Päästevest oli seljas vaid ühel hukkunul. Iga kolmas inimene uppus järves, seega on oluline meeles pidada, et päästevest pole mõeldud vaid avamerel seilamiseks, vaid kasutamiseks nii meredel, jõgedel, järvedel aga ka väiksematel veekogudel. Mullu uppus Eestis keskmiselt 3,5 inimest 100 000 elaniku kohta. Põhjamaadega võrreldes on see number oluliselt suurem.

Päästeameti ennetusosakonna juhi Indrek Intsi sõnul on veeohutuskampaaniad seni keskendunud kahele teemale: joobes ujumise ohtudele ja päästevesti kandmisele. „Ohutuskampaaniate valikut on mõjutanud nii statistika kui elanikkonna teadlikkus ja käitumisharjumused. Käesoleval aastal keskendub Päästeamet taas päästevestidele,“ sõnas Ints.

Veeohutuskampaania raames korraldab Päästeamet üle Eesti nii info- kui ohutuspäevi, kokku 82 erinevat üritust, millele lisandub 60, mida korraldavad vabatahtlikud. Ohutuspäevadel kasutatakse uutmoodi teavitusvahendeid, näiteks greenscreen pildistamist ja virtuaalreaalsuse harjutusi, aga ka kõige käegakatsutavamat – päästevesti selga proovimist. Lisaks toimuvad suvistes laste- ja noortelaagrites veeohutuskoolitused.

Sel aastal oleme laiendanud oma kampaaniat partnerite kaasamisega. Esimest korda teeb Päästeamet veeohutuskampaania raames koostööd ka KUKU raadio projektiga „Selge Grupijuht“. Samuti alustas Päästeamet koostööd kodanikualgatusega Teomeeter, mille veebilehel saab alates 12.juunist anda veeohutusega seotud lubadusi.