EESTI ELU

Koolialguse puhul tuleb lastele turvalise liiklemise alused üle korrata

Uus kooliaasta on hoogsalt käima läinud ja ühes sellega liikleb tänavatel rohkem lapsi, kes pärast suve alles harjuvad linnaliikluses hakkama saama ning keda ka autojuhtidel tuleb nüüd eriti hoolsalt tähele panna.

„September toob alati kaootilisema liikluse, mis mõjutab nii pikal puhkusel olnud lapsi kui autojuhte. Ilusate sügisilmadega sõidavad paljud õpilased kooli jalg- ja tõukeratastega või jooksevad viimasel minutil, et vältida hiljaks jäämist. Kuna muretu suverütm on veel hinges, siis kipub laste tähelepanu kergemini hajuma, paljud ületavad teed eelnevalt peatumata ja nii ongi õnnetused kärmed juhtuma,“ selgitas Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Pärastlõunal juhtub lastega rohkem õnnetusi

Kindlustaja sõnul on kõige levinumaks lastega seotud liiklusõnnetuse põhjuseks teedel nende ootamatu jooksmine sõiduteele ning 50% ööpäevas registreeritud alla 15-aastaste laste osalusel toimuvatest õnnetustest leiab aset päeva teises pooles. „Pärastlõunal on lastel kooliväsimus ja pingelangus, mis põhjustab tähelepanu hajumist ning on ühtlasi ka üks olulisi põhjuseid, miks just koolist koju tulles juhtub rohkem õnnetusi. Tuletage lapsele meelde, et ka koju tulles peab olema tähelepanelik, ega tohiks tegeleda kõrvaliste tegevustega nagu nutitelefonis mängimine või telefoniga rääkimine,“ soovitas Gilden.

Seesami esindaja sõnul aitab õnnetuste hulka vähendada ka see, kui kooliaasta alguse puhul kõik vanemad oma lastega mitmeid kordi koolitee läbi jalutavad, samal ajal liiklusreegleid selgitavad ja võimalikele ohtudele tähelepanu osutavad.

„Kooliteel kõndimine aitab lapsevanemal kalkuleerida kooliminemiseks vajaminev aeg, sest viimasel minutil lahkudes kipub õhkkond närviliseks muutuma ja lapsed kiirustama, mis loob soodsa õhkkonna ootamatuteks ohuolukordadeks. Lastele tuleb õpetada ka silmside otsimist juhiga, et veenduda, kas juht ikka märkas väikest liiklejat. Ka rohelise tule süttimisel peaks laps kindel olema, et kõik sõidukid ikka peatuvad ja teed annavad. Ka need, kes teises reas sõidavad,“ õpetas kindlustaja.

Kindlasti tuleks kooli jalutada ka lapsed, kes muidu autoga kohale sõidutatakse. Kuna neil puudub vajalik kogemus jalakäijana, siis kipuvad nad Seesami esindaja sõnul liiklust hoopis autojuhi vaatepunktist hindama. Nii teevad nad jalakäijana ka rohkem vigu kui need lapsed, kes igal hommikul iseseisvalt kooli lähevad.

Veebitestiga koolitee turvaliseks

Et aga igal vanemal oleks võimalik hinnata nende lapse koolitee turvalisust, on Seesam koostöös Maanteeametiga loonud veebitesti.

„Testist leiab mitmeid küsimusi koolitee, transpordi ja üldise teadlikkuse kohta, mis aitavad pöörata tähelepanu erinevatele kooliteel varitsevatele ohtudele. Test õpetab neid vältima ning jagab ka nõuandeid, kuidas lapse teekonda nii kooli kui koju turvalisemaks muuta,“ selgitas Gilden.

Lisaks lastele ja lapsevanematele kutsub kindlustaja ka autojuhte suuremale ettevaatlikkusele.

„Iga autojuht peaks oma teekonnal jälgima kooli ruttavaid ja nurga tagant ootamatult ilmuda võivaid koolijütse. Seda eriti koolide läheduses, kus liigutakse jalg- ja tõukerataste ning ruladega, aga ka sõpradega kambas, kus kipub tähelepanu kiiremini kaduma.“

Turvalise koolitee testi saab teha siin.

Ettevaatust: välisriigi piiri ääres helistamine võib kalliks maksma minna

Võrumaa Teataja

Tele2 hoiatab, et nii Vene piiri läheduses kui ka mitmes Euroopa riigis reisides on oht, et telefon lülitub ise teise riigi võrku ja see võib olla päris kallis.

Tele2 klienditeenindusdirektori Sirli Seliovi sõnul sagenesid suvega olukorrad, kus inimesed kasutasid välismaiseid operaatorvõrke enda teadmata. “Eestis on sellised kohad peamiselt Peipsi järve ning Narva piirkond,” rääkis Seliov.

“Kuna Eesti mobiilioperaatorid peavad oma signaalitugevusi piirialal regulatsiooni järgi nii-öelda maha keerama, siis võib juhtuda, et telefon peab Venemaalt saabuvat sidesignaali tugevamaks ja lülitub ümber. Iga taolise võrguvahetuse kohta saabub inimesele küll „Tere tulemast“ teise riiki sõnum, aga inimesed tihtipeale ignoreerivad seda ja jätkavad oma tavapäraseid tegevusi teadmata, et iga kasutatud andmeside megabait võib maksta mitu eurot,” lisas Seliov.

Tele2 klienditeenindusdirektori sõnul võivad sarnased olukorrad tekkida ka mujal Euroopas reisides. “Inimesed teavad, et suvest saab Euroopa Liidus reisides internetti lisatasuta kasutada. Samas on Liidu äärealadel reisides samuti oht, et telefon valib tugevama signaali, mis ei ole ELi riigi oma,” kirjeldas Seliov.

“Kõige rohkem on taolisi juhtumeid Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal reisides, kui satutakse Šveitsi piiri lähistele. Sarnane olukord võib tekkida ka Lõuna-Prantsusmaal, kus ei arvestata, et Monaco ei kuulu Euroopa Liitu,” rääkis Seliov.

Sirli Seliovi sõnul saavad kliendid end ümberlülitumisohu eest kaitsta, keelates piiräärsetesse kohtadesse reisides seadmes ära automaatse võrguvaliku ja lülitades ise sisse manuaalse võrguvaliku. “See tähendab, et seade ei vaheta ise automaatselt operaatorit, vaid kasutab ainult enda valitud võrku,” lisas Seliov.

“Üks ohukoht on ka internetiühenduse kasutamine kohtades, kuhu operaatorite võrgud ei levi – näiteks lennureisil, rannikust kaugel kruiisil ning on juhtumeid ka isegi Tallinna-Stockholmi laevateel. Sel juhul võib telefon ühenduda internetiga satelliitsidevõrgu kaudu, mille megabait maksab 18 eurot. Kui telefon levi ei näita, siis tasub satelliitvõrku kasutada vaid teadlikult ja kriitilise sidevajaduse puhul,” soovitas Seliov.

9 nippi, kuidas toidukulusid vähendada

Võrumaa Teataja

Kulutused toidule moodustavad keskmiselt veerandi pere sissetulekust. Üha kallinevate toiduainete hindade juures on seega oluline seda kulurida pere eelarves tähelepanelikumalt jälgida. Toiduostude harjumuspäraste valikute ülevaatamise ja muutmisega on võimalik toidukuludelt märkimisväärselt kokku hoida.

Rahaasjade Teabekeskus jagab 9 nõuannet, mis võivad olla Sulle juba tuttavad, kuid mille teadlik rakendamine aitab Sul hoida praktilist meelt toidukulude planeerimisel ja juhtimisel.

1. Uuri sooduspakkumisi

Toidupoes ringi jalutades hakkavad sageli silma kollased või punased sildid, mis üht või teist kaupa tavapärasest madalama hinnaga pakuvad. Kunagi ei tasu „kollase sildi“ kaupa mõtlematult ostukorvi haarata, sest see võib olla siiski kallim mõnest samaväärsest tootest sealsamas kõrval, millele hetkel sooduskampaaniat ei toimu. Samuti ei tähenda soodne hind alati kokkuhoidu. Kui Sul ei ole kaupa  tegelikult vaja, tähendab ost hoopis lisaväljaminekut.

2. Koosta poenimekiri ja tee sisseoste kord nädalas

Impulsiivseid oste aitab vältida nädala menüü kavandamine ja selle põhjal ostunimekirja koostamine. Kui pead ostunimekirjast rangelt kinni, väldid ka ebavajalike kampaaniatoodete ostmist. Enne igat poodi minekut heida igaks juhuks pilk kappides ning külmikus ja sügavkülmas olevatele varudele. Ka see aitab teinekord poenimekirja lühendada ja raha kokku hoida.

3. Tee sisseoste üksi

Võimalusel käi toidupoes üksi ja ilma lasteta. Nii väldid impulssoste. Kui see ei ole võimalik, tee lastega kokkulepped neile meelepärase ostmise osas juba varem. Nii väldid laste silmade kõrgusel olevate ahvatluste korvi libisemist ja ebamugavaid läbirääkimisi kassas.

4. Võrdle hindu

Lisaks tükihinnale vaata ja võrdle ka sarnaste toodete kilo või liitri maksumust (see on hinnasildil väiksemas kirjas). Uuri poeriiulite ülemisi ja alumisi riiuleid ning seal asetsevat kaupa. Tihti on kallimad esemed asetatud silmade kõrgusele, mistõttu tasub veidi horisonti laiendada. Lisaks hinnale tasub toodete võrdlemisel jälgida ka koostist ehk millist toorainet on kasutatud. Nii saad veenduda  kauba kvaliteedis.

5. Külasta tuttavat poodi

Uuringud näitavad, et kui käid võõras poes, seda tõenäolisemalt lisad ostukorvi asju, mida Sa pole algselt kavatsenud osta. Seega eelista sisseoste teha nn kodupoes, mille vahekäikudes orienteerud paremini. Lisaks aitab see ka aega kokku hoida.

6. Kuula poes oma muusikat

Üldjuhul mängib poodides taustaks rahulikum muusika, mis tekitab soovi aeglasemalt liikuda.* Mida aeglasemalt mööda vahekäike liikuda, seda suurema tõenäosusega märkad Sa midagi ebavajalikku, mis märkamatult ostukorvi liigub. Seega kuula tempokamat muusikat.

7. Käi toidupoes täis kõhuga

Tühja kõhuga oleme altimad tegema ebaratsionaalseid otsuseid. Seega külasta toidupoodi täis kõhuga. Kui juhtud poodi minema tühja kõhuga, pista suhu piparmündikomm või -näts. See aitab Sul saiakeste letist möödumisel ahvatlusele vastu pidada.

8. Tee ise ja osta hulgi

Väiksema pere puhul tasub samuti igapäevaste ostude tegemisel eelistada soodsama hinnaga suuremaid pakendeid. Väiksemaid koguseid on mõistlik osta lahtise kaalukaubana. Näiteks 150-grammise singipaki hinnast moodustavad suure osa pakendikulud. Kui soovid kokku hoida, väldi pool- ja valmistooted, sest enda valmistatud toidu maksumus tuleb üldjuhul soodsam.

9. Erista tahtmised vajadustest

Kui tahad eristada, kust jookseb emotsionaalse tahtmise ja tegeliku vajaduse piir, tasub endale enne ostu esitada küsimus: „kas mul on tõesti seda vaja ja mis juhtub, kui ost jääb tegemata?“ Sellise kontrollküsimusega saad ostukorvist eemal hoida nii mõnegi emotsiooniostu. Lisaks analüüsi enda harjumusi ja tee selgeks, millised nõrkused Sinu rahakotti liigselt koormavad.


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD