Üle ääre ajav ja põhjatuna näiv mänguasjakast lastetoas võib mõnelegi lapsevanemale murekoormaks olla, kuna mänguasjad hõivavad koduruumis aina suuremaid pindu. Mitmetele kasutamist mitteleidvatele mänguasjadele on aga võimalik leida uus kasutusviis ja otstarve.

Seoses septembrikuus toimuva kasutatud legoklotside kogumisaktsiooniga jagab Juku Mänguasjakeskuse turundusjuht Kairit Parker põnevaid ja kasulikke viise, kuidas nii Lego klotse kui ka teisigi kasutuna seisma jäänud vanu mänguasju loovalt kasutada.

Toeta taaskasutust

Kõige lihtsam viis vabaneda mänguasjadest, millest laps on tüdinenud või välja kasvanud, on need saata uuele ringile. „Esmalt tuleb aga mänguasjakastis viia läbi ühed suuremat sorti talgud ning sorteerida välja asjad, millest ei ole laps valmis veel loobuma. Ülejäänud mänguasjad saab lihtsa vaevaga viia mistahes kasutatud asjade kogumispunkti. Septembrikuu jooksul saab näiteks Juku Mänguasjakeskustesse tuua ka kõik üleliigsed Lego klotsid, mis leiavad uued omanikud lasteaedades üle Eesti,“ jagab Parker nõu.

Anna asjadele uus elu

Kasutuna seisvaid mänguasju saab vägagi loovalt kasutada ära näiteks kodusisustuselemendina. Vanadest puitklotsidest ja väikestest plastloomakestest saab väga oskuslikult meisterdada lustakad riidenagid või ukse- ja sahtlinupud, mis lastele kindlasti palju rõõmu valmistavad. Internetiavarustes leidub palju kasulikke õpetusi, mille abil koos lapsega lisaks mängimisele ka veidikene loovat käsitööd harjutada.

Leia inspiratsiooni siit: http://www.apartmenttherapy.com/how-to-make-diy-drawer-pulls-apartment-therapy-tutorials-216669?crlt.pid=camp.ueHU7CNbr6Tq

Kaasa mänguasju lapse õpingutesse

Koolist antud kodused ülesanded võivad laste jaoks tihtilugu olla tüütud, veel enam, kui mingist teatud teemast arusaamine valmistab raskusi. Siinkohal on vanemal võimalus viia õpingud uuele tasemele ning muuta keerukast teemast arusaamine lapse jaoks hulga lihtsamaks ja põnevamaks. „Pisikesed legoklotsid, millega ehk enam ei mängita on lapsevanemale suureks abiks näiteks harilike murdude seletamisel. Näiteks 8-, 4-, 2- ja 1-osaliste klotside abil on väga lihtne õpetada selgeks murdarvud nagu pool, veerand ja kolmveerand,“ teab Parker soovitada.

Leia inspiratsiooni siit: https://www.pinterest.com/pin/AfLlSO09MsKu8leA7F0DEXFsDIFK1BkU1EyJbkKYUAJIDYFRN8fLLGY/

Katseta puslekunsti

Nii nagu legoklotsegi, koguneb lastel hulganisti ka pusletükke, mille kokkupanek varasemaga võrreldes enam nõnda suurt vaimustust ei pruugi tekitada. „Tihti on pusletükidki legoklotsidele sarnaselt kerged kaduma. See aga ei tähenda seda, et allesjäänud osakesed peaksid kasutult seisma jääma – ka  pusletükke saab edukalt kasutada erinevates kunstiprojektides. Katke koos lapsega pusletükid uue värvikihiga ning meisterdage nendest näiteks vahvad kuusekaunistused või hoopiski liimitehnikas fantaasiarikas seinamaal,“ soovitab Juku Mänguasjakeskuse turundusjuht.

Leia inspiratsiooni siit: https://www.pinterest.com/pin/394276142356185110/

Tänase riikide-ülese projektiga EDWARD (European Day Without a Road Death) soovitakse, et Euroopas ei katkeks liikluses ühegi inimese elutee. „Viimastel aastatel on kogu Euroopas ja Eestis liiklussurmad arv püsinud samal tasemel. Olukord teedel pole läinud halvemaks, aga kahjuks pole näha ka suuri edasiminekuid,“ ütles PPA juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Iga päev sureb Euroopa teedel ja tänavatel ligikaudu 70 inimest.

Loigo sõnul tuleb liikluses keskenduda haritusele. „Kui kümme aastat tagasi oli võimalik elusid säästa paari üldise muudatusega, siis nüüd on kõige tähtsam ülesanne viia tuhandete liiklejateni teadmine, et just nende otsused ja käitumine kujundab liikluse tervikpilti. Selleks on vaja, et ohtudest räägivad sõiduõpetajate ja korrakaitsjate kõrval ka emad-isad, vanavanemad, sõbrad, kolleegid, õpetajad. Noorel juhil on raske uskuda politseiniku juttu roolis telefoniga rääkimise ja liigse kiiruse ohtlikkusest, kui ta on näinud terve lapsepõlve, kuidas tema vanem kasutas roolis telefoni ja ei pidanud kinni kiirusepiirangutest. On väga suur tõenäosus, et täiskasvanuks sirgunud laps jätkab vanemate tallatud rajal,“ rääkis Loigo.

„Iga liiklejal ja tema käitumisel on mõju liiklusturvalisusele. Piisab ühest raskest õnnetusest, et muuta igaveseks mitme pere elu ja panna leheveerud nädalateks põhjustest kirjutama ja lahendusi otsima. Kuid põhjused ja lahendused on meile teada. Nii kuivalt kui see ka ei kõla, on kõik vastused Liiklusseaduses olemas. Neile ei soovita alati tähelepanu pöörata ning on mugav mõelda, et minuga ei juhtu. Paljud kas ei teadvusta või hoopis ei hooli sellest, mida üks eksimus liikluses põhjustab. On väga keeruline teha enda meelest korralikule juhile selgeks, et maanteel lubatud piirkiirusest kümme km/h võrra ületades või telefoni näppides on just tema Damoklese mõõk enda ja teiste liiklejate pea kohal,“ ütles Loigo.

„Üksteise märkamine ja teistega arvestamine ehk lugupidamine enda ja kaasliiklejate vastu on alus selleks, et meie liikluskeskkond turvalisemaks muutub. Läbi oma teadlike valikute saame me kõik vähendada oluliselt liiklusõnnetusse sattumise riski,“ lisas Maanteeameti ennetustöö osakonna juhataja Monika Heinrand.

Euroopa liikluspolitseinike koondav võrgustik korraldab teist aastat projekti EDWARD. See keskendub liiklusohutusele ning tuletab meelde, et absoluutselt kõiki õnnetusi saab ära hoida. Eelmisel aastal sai 21. septembril Eestis viga kümme liiklejat. Selle aasta augusti lõpuks polnud vaid 15 päeval mitte keegi liikluses viga saanud.

Euroopas suri 2009. aastal liiklusõnnetustes 35 000 inimest, mullu kaotas elu 25 500 inimest ning 135 000 sai raskelt vigastada. Iga päev hukkub Euroopas liiklusõnnetuste tagajärjel keskeltläbi 70 inimest. Vanas Maailmas sai mullu liiklusõnnetustes miljoni elaniku kohta surma 50 inimest. Eestis on vastav näitaja 54. Ülemaailmselt hukkus liikluses miljoni elaniku kohta 174 inimest.

Eestis on alates 1990. aastast tänaseni liikluses surma saanud 5400 inimest. Tänavu on surma saanud 35 inimest, kellest rohkem kui kolmandik ei kasutanud turvavarustust.