Oma suutervise eest hoolitsemine on sama elementaarne kui perearsti külastamine, kuid ometi põhjustab see paljudele inimestele paanilist hirmu, mille tulemusena lükatakse hambatohtri külastust aina kaugemasse tulevikku või minnakse arsti juurde hoopis viimases hädas. Ometi on ka tehnoloogia hambaravis edasi arenenud ning võimalusi valutuks hambaraviks on mitmeid.  
 
“Inimeste valutaluvus on olnud läbi aastate sarnane, kuid vanasti puudusid alternatiivid valutuks hambaraviks, mistõttu on meie vanema põlvkonna suud tihti kehvas seisus – hirmu tõttu jäi hambaarstile minemata ning see kandub üle ka veel tänasesse päeva, kus väga paljud kannatavad minevikuhirmude käes,” lausub Sakala Hambakliiniku tegevjuht Hendrik Kiige.  

Tänapäeval on hambaarsti külastamine muutunud märksa meeldivamaks. Patsiendil on võimalik valida mitmete ravimeetodite hulgast ning koos arstiga selgitatakse välja, kas tarvis läheks lokaalanesteesiat, laserhambaravi või üldnarkoosi. Tugev üldine valutundlikkus või vastumeelsus hamba eemaldamise suhtes võib põhjustada hirmu, kuid sageli ei kardetagi niivõrd protseduuri ennast kuivõrd süsti, mis protseduurile eelneb. Kiige tõdeb, et valulikkus oleneb väga palju süstekohast – kas selles piirkonnas on palju närvilõpmeid või kui kiiresti liigub süstelahus kudedesse. Tuimestust aitab valutumaks muuta kindlasti ka pinnatuimestus, mis näeb ette torkekohta ümbritseva limaskesta tuimestamist spetsiaalse lahuse või geeli abil.  
 
Ebameeldiv puurimishääl on sega enam ravi 
Patsientidele, kelle jaoks teeb hambaarsti külastuse eelkõige ebameeldivaks puurimishääl, võiks sobivaks lahenduseks olla laserhambaravi, mille eeliseks on puurivilina ja põrina puudumine. Lasereid on kahte tüüpi: pehme- ja kõvakoe laserid. Pehmekoe laseriga saab hõlpsalt ja peaaegu veretult ümber kujundada patsienti häirivate igemete kuju ja visuaalselt hambakrooni pikkust. Pehmekoelaseriga on lihtne eemaldada väiksemaid limaskesta sidekoekasvajaid ning ravida igeme ja hambatugikudede põletikke. Lasertöötluse tulemusel väheneb tunduvalt bakterite arv ja aktiivsus igemetaskus. Laserenergia soodustab kudede tervenemist, mistõttu paraneb operatsiooni koht kiiresti ja vähem valulikult kui tavalise elektrinoa korral. 
 
Hambaarsti igapäevatöös kasutatakse pehmelaserravi veel ka hambasombu põletiku, huulehaavandite, limaskesta põletike, herpese, närvikahjustuste, hambakaelte ülitundlikkuse, igemehaiguste, lõualiigese vaevuste jpm ravimisel. Kõvakoe laserid on vähem levinud – neid kasutatakse hammaste kaarieseravis ja ka implantoloogias. 
 
Uinak hambarstitoolis? 
Kiire lahendus hirmuga toimetulekuks näib olevat üldnarkoos ehk üldanesteesia, mis tähendab seda, et patsient pannakse hambaravitoimingu ajaks "magama". Siiski tuleks sellise protseduuri otstarbekus põhjalikult läbi mõelda.  
 
“Üldnarkoos on pigem mõnikord vajalik laste puhul, keda pole võimalik ravida tavameetodil. Ka juhul kui patsiendil on kindlaks tehtud allergia lokaalse tuimastuse suhtes, võib vajalik olla hammaste ravi üldnarkoosis. Harvem võib põhjuseks olla raske psüühiline stress, mis kaasneb esihammaste või viimaste suhu jäänud oma hammaste kaotusega. Mõnikord võib üldnarkoos vajalikuks osutuda suuprotseduuride tegemist takistava eriti tundliku neelamis- või oksendusrefleksi korral” selgitab Hendrik Kiige üldnarkoosi kasutamise põhjuseid. 
 
Kiige tuletab ka meelde, et tavalise raviprotseduuri puhul pole valuvaigisti ennetav manustamine tarvilik. Kui on teada, et protseduurijärgselt on üsna kindlalt tekkimas valureaktsioon, siis on ravimi võtmine enne protseduuri õigustatud. “Kui ärevus siiski väga suur on, tasub vaadata ka looduslike preparaatide poole,” lisab Kiige.

CV Keskuse värske küsitlus näitab, et iga teine töötaja on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.

„Uurisime, mis tingimustel on töövõtjad valmis vahetama tööandjat ning kui paljud julgevad oma tänast töökoht soovitada,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Üllatuslikult selgus, et tervelt 49,2% töövõtjatest on valmis vastu võtma tööpakkumise sarnasel ametikohal ja sama palgaga, kuid parema mainega ettevõttelt.“

„Veelgi suurema üllatusena selgus, et vaid 62,9% töövõtjatest soovitaksid oma praegust tööandjat heale sõbrale!“ lisas Henry Auväärt, kelle sõnul on soovitused üliolulised – tervelt 67,9% töövõtjatest kaaluks töökoha vahetamist, kui sõber soovitaks paremat tööandjat.

Henry Auväärti sõnul näitas CV Keskuse värske küsitlus, millele vastas tervelt 2809 töövõtjat, et Eestis tegutsevad ettevõtted on oma maine kujundamisel ning töötajate rahulolu ja lojaalsuse saavutamisel raskustes. „Tööandja bränding ei ole  pelgalt „rikaste tööandjate“ mängumaa ning seda ei tohi seostada vaid rahaliste hüvedega: töötajate rahulolu ning soovituse saamisel peavad töövõtjad tähtsaimaks hoopiski töötajate väärtustamist, karjäärivõimalusi, sisekliimat, tagasiside jagamist ning ausust ja läbipaistvust,“ sõnas Henry Auväärt.

Huvitava tendentsina tuli Henry Auväärti sõnul küsitlusest välja, et kuigi meeskonnaüritused kannavad suurimat rolli tööandja soovitamisel, korraldatakse neid vähem kui pooltes ettevõtetes – vaid 40% vastanutest tõid välja, et nende tööandja korraldab (toredaid) üritusi. „Kõige lojaalsemad ongi nende ettevõtete töötajad, kus korraldatakse toredaid meeskonnaüritusi ning töökohal on lubatud ka lemmikloomad, vastavalt vaid 32,5% ning 31,4% töötajates oleksid valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes,“ rääkis Henry Auväärt. „Kõige väiksema kaaluga on töötaja lojaalsuse määramisel ettevõtete poolt pakutavatest lisaväärtustest aga kontori asukoht ning sporditoetuse olemasolu – üle 40% antud lisaväärtustega ettevõtete töötajatest oleks valmis vastu võtma tööpakkumise teises ettevõttes.“

Henry Auväärt lisas, et samuti ei hoia töövõtjaid lojaalsena enam vaid huvitav ja väljakutseid pakkuv töö – isegi kui töö on huvitav, on ikkagi 44% töövõtjatest valmis vastu võtma pakkumise teises ettevõttes.

Oma tööandjat julgevad enim soovitada töötajad, kes töötavad ettevõttes, kus lisaväärtustest:

korraldatakse toredaid meeskonnaüritusi 90,9%

pakutakse tervisepäevi või makstakse haiguspäevadel lisahüvitist 87,5%

töökohal on lubatud  lemmikloomad 87,4%

tööaeg on piisavalt paindlik 80,6%

Oma tööandjat julgevad enim soovitada töötajad, kes töötavad ettevõttes, mida iseloomustab see, et:

töötajad tunnevad, et neid väärtustatakse 95,1%

on head karjäärivõimalused 94,5%

on meeldiv sisekliima/kultuur 89,4%

ülemused jagavad piisavalt tagasisidet 88,9%

tööandja on aus ja läbipaistev 88,8%

töötajad on hästi tasustatud 88,5%

on toimiv meeskonnatöö 84,7%

Allikas: CV Keskus.ee (küsitlusele vastas 2809 töövõtjat)