EESTI ELU

Madalama sissetulekuga pensioniks kogujad kasutaksid teisest sambast ehk kogumispensionist reformiga vabanevat raha laenu tagasi maksmiseks ja igapäevaste kulutuste katteks, selgus Postimehe tellitud ja Kantar Emori tehtud uuringust.

Mõttekoja Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Magnus Piirits lausus, et kui nii lähebki, on tulevikus pensionäride sissetulekud veel ebavõrdsemad, kui need niigi oleks. «Lisaks kogumispensioni rahale kaotavad sambast lahkujad ka riiklikus pensionis, sest kogumispensioniga liitunul on vähem esimese samba õigusi. Kõrgema sissetulekuga inimesed aga pigem jätkavad sissemakseid pensionifondi või investeerivad ise,» lausus ta.

Piirits selgitas, et teise pensionisambasse koguneb neli protsenti esimese samba arvelt ehk teise samba omanikel on esimeses sambas kindlustusosakuid vähem. See tähendab tema sõnul, et kui inimene võtab nüüd teise samba raha välja, võtab ta teatud mõttes välja ka esimese samba kindlusosakuid ehk kasutab esimest sammast juba praegu. Seega, kui pensionireform jõustub ja osa inimesi raha välja võtab, kaotavad nad tulevikus veel ka riiklikus pensionis, sest ärakulutatav raha sisaldab nelja protsenti, mida nad on esimesse sambasse vähem kogunud.

Teise pensionisamba reformi arhitekti Helir-Valdor Seedri sõnul aga näitab vähem teenivate inimeste käitumismuster hoopis vastupidist: inimestel on majanduslik mõtlemine olemas. «Räägime näiteks tarbimislaenudest. Kui inimesel tekib võimalus tarbimislaenu kaudu vähendada oma tulevikukulutusi, siis on majanduslikult väga mõistlik käitumine [tarbimislaenu võtta],» lausus ta.

Seeder lisas, et väiksema sissetulekuga inimestel on seda raha vaja igapäevakulutusteks. «Kui su sissetulek on väike ja veel kuus protsenti võetakse käest ära, siis peadki panka laenu järele pöörduma,» ütles ta ja nimetas seda suletud ringiks.

Lisaks hakkab see inimrühm Seedri sõnul teisest pensionisambast väljudes suuremat pensioni saama. «Kõige rohkem kaotavadki teise pensionisambaga madalapalgalised. Võib eeldada, et väiksepalgalistel teises sambas suurt raha pole, nii et nad võidavad ka pikemas plaanis,» sõnas ta.

Laias laastus ei torma enamik inimesi Seedri sõnul raha välja võtma. «Võib-olla teeb seda lõpuks 20, 25 või 30 protsenti teise samba omanikest. Kindlasti ei võta kõik raha välja ühel ajal, mis hajutab kogu pilti veelgi,» ütles ta ja avaldas veendumust, et massilist hurraaga raha väljavõtmist kindlasti ei tule.

Kantar Emori küsitlusest selgus veel, et vanemad inimesed mõtlevad tulevase pensioni peale enam. Mida noorem on vastaja, seda enam mõtleb ta muudele investeerimisvõimalustele, samas kavatsevad pensionieelikud sagedamini jätkata teise samba kasvatamist.

Magnus Piiritsa sõnul tuleks siinkohal mõelda, kas ehk peaks piirama, mis vanusest alates saab teise samba raha välja võtta. Praxis tõi välja veel ühe ohukoha. «Pensionisüsteemi tuleb vaadata tervikuna. 2018. aasta lõpus muudeti esimese samba õiguste teenimist solidaarsemaks, et vähendada tulevaste pensionide ebavõrdsust: alates 2021. aastast on esimene sammas vähem seotud palgaga. Kuna aga kogumispension sõltub just palgast, siis selle vabatahtlikuks muutmisel võib väheneda ametliku palga maksmise motivatsioon,» lausus Piirits.

Ta selgitas, et kui esimene sammas muutub solidaarsemaks ehk inimene teenib juba miinimumpalka teenides üpris palju õigusi, siis teisest sambast loobudes jääb väga väike osa tulevasest pensionist palga suurusest sõltuma. See tähendab Piiritsa sõnul, et nii ei peaks näiteks OÜ-tajad endale enam üle miinimumpalga maksma. Teisisõnu: tekib oht ümbrikupalga maksmiseks. Plaanitava reformi ja küsitluse tulemuste valguses nentis Piirits, et tulevikus langeb kogu murekoorem laias laastus laste ja noorte kanda, mis tähendab tunduvat maksutõusu või eeldab rahvastiku kasvu pikema aja jooksul.

«Praktikas tähendab see ilmselt suuremat sisserännet, veel kõrgemat pensioniiga või nende kombinatsiooni. Seega on üsna tõenäoline, et pensionireformi tagajärjel terendab tulevikus rohkem probleeme, kui oleks praeguse süsteemiga,» sõnas ta.

Mõningal määral sõltusid inimeste vastused poliitilistest hoiakutest. Küsitlusele vastanute seas eristuvad Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad, kelle selge enamik – kaks kolmandikku – ei kavatse jätkata teise sambasse kogumist. Enamik EKRE valijaid paneks teise samba raha investeerimiskontole, viiendik kasutaks vabanevat raha laenu tagasi maksmiseks.

Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog selgitas, et see peegeldab EKRE valijate protestivaimu. «EKRE on saanud ju hästi palju protestihääli. Nad vastanduvad sellele, mida eelmised valitsused on otsustanud. EKRE valijate seas levib üleüldse usaldamatus institutsioonide vastu,» ütles ta.

Voogi sõnul on EKRE valijate hulgas palju jõukaid iseendale töö andjaid, aga ka väiksema sissetulekuga maaelanikke. Just viimased soovivad teisest sambast väljuda.

Meeste ja naiste võrdluses jätkaksid teise sambasse kogumist pigem mehed. Voog lausus, et vahe on väike, kuid võib anda tunnistust sellest, et naised tunnevad suuremat tungi olemasolevad kohustused kaelast ära saada. Mehed tunnevad ennast tema sõnul enesekindlamalt ja on valmis investeerima ka olemasolevate kohustuste kõrvalt.

Rahvuse järgi on eestlaste seas rohkem neid, kes maksaks ära laenu. Voogi sõnul tingib muust rahvusest elanike hoiaku väiksem sissetulek. Voog tõi uuringu tulemuste kohta välja, et kui tavaliselt on inimeste arvamused suhteliselt sarnased või erinevad ainult rahvuse järgi, siis selles uuringus torkasid silma erinevused nii rahvuse, vanuse kui ka sissetuleku lõikes.

Teise pensionisamba reformiga muudetakse vabatahtlikuks teise sambaga liitumine ja sealt lahkumine. See jätab palgasaajatele kolm võimalust: jätkata teise pensionisambasse kogumist, lõpetada sinna juurde maksmine või lõpetada maksete tegemine ja võtta kogutud raha välja. Reformi jõustudes jäävad need, kes on juba teise sambaga liitunud, vaikimisi liitunuks ning need, kes alles sisenevad tööturule, liituvad teise sambaga vaikimisi. Reform jõustub plaani järgi aastal 2020, võimalus raha välja võtta tekib aastast 2021.