Peaminister Jüri Ratas rõhutas Eesti Euroopa Liitu astumise viieteistkümnendal tähtpäeval, et need üheskoos Euroopas oldud aastad on seni Eesti  parimad.

Aastapäeva tähistamise puhul viibib peaminister Ratas kolmapäeval Poola peaministri Mateusz Morawiecki kutsel visiidil Varssavis, kuhu on kutsutud kõigi 2004. aastal ja pärast seda liiduga ühinenud riikide valitsusjuhid.

Peaminister Ratase sõnul täitus Euroopa Liidu liikmeks saamisega 2004. aasta 1. mail Eesti üks suurimaid soove ja eesmärke. „Iseseisvuse taastamise järgsel olulisel ajal oli Euroopa meie jaoks olemas ning tervitas meid. Sellest sai ka meie rahu, vabaduse ja ühiste väärtuste tee,“ sõnas Ratas. „Pärast teist maailmasõda mõistsid toonased põlvkonnad hästi sõja tähendust ning mäletasid selle ääretut õudust. Seepärast ongi just rahu, vabadus ja riikide koostöö Euroopa kõige suurem saavutus,“ märkis peaminister.

Ratas rõhutas, et Euroopa Liitu kuulumine on toetanud märkimisväärselt Eesti arengut, muutnud kõigi inimeste ja ettevõtjate elu paremaks, kindlamaks ning jõukamaks. „Meie võimalused õppimiseks, töötamiseks, reisimiseks ja kõigeks muuks on avaramad kui eales varem,“ rõhutas peaminister. „Piirideta juurdepääs enam kui 500 miljoni elanikuga siseturule ja investeeringud on aidanud meie riigil muutuda ja kasvada ning parandada oluliselt kõigi eestimaalaste elujärge. Meie majandus on kasvanud enam kui kaks ja pool korda, keskmine palk on kolmekordistunud. Euroopa Liidu positiivset mõju Eestile näeme igal pool meie ümber. Meie maapiirkondade areng on saanud tuge – oleme ehitanud teid, haiglaid, koolimaju, arendanud ettevõtlust ning teadust ja teinud veel väga palju muud,“ lausus peaminister.

Samamoodi nagu Euroopa Liit on aidanud kaasa Eesti arengule, on peaminister Ratase sõnul ka Eesti oma kogemuste ja teadmistega aidanud kaasa muutustele Euroopas. „Eesti on näiteks olnud üks eeskõnelejatest infoühiskonna arendamisel, mis on teinud nii ettevõtjate kui inimeste elu oluliselt lihtsamaks üle piiri liikudes. Asudes Euroopa suurtest keskustes kaugel, oleme teadvustanud kaasaegsete transpordi- ja energiaühenduste olulisust kõigile Euroopa inimestele,“ tõi peaminister esile.

Kunagi varem ajaloos pole Eesti hääl Ratase sõnul kõlanud maailmas nii valjult kui Euroopa Liidu ja euroala liikmena. „Me võtame praegu endastmõistetavana asju, millest mõne aastakümne eest ei osanud veel unistadagi. Vabaduse ja võimalustega kaasneb ka vastutus ning vajadus koostöösse panustada. Me peame ühiselt lahendama keerulisi küsimusi ning otsustama koos teiste liikmesriikidega meie ühise tuleviku üle. Seda olulisem on, et tunneksime ka ise end eurooplastena ja Euroopa Liitu meie kõigi asjana. Üks oluline võimalus selleks on juba maikuu lõpus toimuvad Euroopa Parlamendi valimised,“ sõnas peaminister.

Eestiga koos astusid 2004. aasta 1. mail Euroopa Liitu  Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Sloveenia, Malta ja Küpros. Bulgaaria ja Rumeenia liitusid Euroopa Liiduga 2007. aastal ning Horvaatia 2013. aastal.

Selleks, et tähistada Eesti Euroopa Liiduga liitumise 15. aastapäeva ja Euroopa päeva 9. mail, kuvatakse Stenbocki majale tänasest kuni järgmise nädala reedeni varahommikuni õhtuti ja öösel Euroopa Liidu lipp.

Ligi 500 paljulapselist meest koondav MTÜ Lasterikkad Isad on algatanud kampaania, et murda ühiskonnas hoiak, mis toetab oma lastele võlgu olemist ning  suunata tähelepanu elatisvõlglaste probleemile. MTÜ on alustanud koostööd advokaadiga, et analüüsida elatisvõlglaste survestamise meetodeid ning välja töötada ettepanekuid süsteemi parandamiseks.

„Lasterikaste perede isadena tunneme vastutust ja näeme võimalust teha midagi ära, et üksikvanemate olukord ei jääks tähelepanuta, et elatisvõlgnikega tegelemine võetaks tõsiselt käsile ning et tulevikus ei arvaks keegi, et oma lapsele võlgu olemine on normaalne,“ selgitas MTÜ eestvedaja Taavi Tamkivi.

Ta lisab, et võlg lapse ees kõige alatum võlg. „Elatisvõlglane väärib samasugust kohtlemist nagu maksuvõlglane, kes on seaduse silmis kriminaal. Vastutustundetus ei tohiks olla popp ega aktsepteeritud, vaid häbiasi.“

Tamkivi märgib, et kuigi aastast 2016 kehtivad karmimad seadused ja elatisvõlgnike elu peaks olema kibedam, on nende arv pigem kasvav kui kahanev.

Justiitsministeeriumi statistika kohaselt on praegu menetluses 14 546 elatisnõude kaasust, nõuete kogusumma ulatub ligi 31 miljoni euroni.  Tänase seisuga saab riigilt elatisabi üle 3600 inimese. Hinnanguliselt võiks elatisabi saajaid aga olla ligi 10 000.  

Elatisabiskeem käivitus 2017. aastal, sellega tagatakse üksinda last kasvatava vanema lapsele igakuine, üldjuhul saja euro suurune elatisraha. Elatisabi maksmine ei vabasta elatisvõlglast tema kohustustest, vaid riik nõuab võlgnevuse kohustusi rikkunud vanemalt välja.

Kehtiva õiguse järgi on võimalik peatada elatisvõlgnike õigusi ja lubasid (nt mootorsõiduki juhtimisõigus, relvaluba, kalastuskaart), keelduda võlgnikule toetuse maksmisest (nt erametsaomanike toetus), nõuda kolmandalt isikult võlgniku eest tasutud raha arestimist või avalikustada võlgnike nimed.  

Lasterikaste isade kogukonda kuulub üle 500 mehe. Tegemist on nelja ja enama lapsega perede isadega, kes on tegusad, panustades oma peresse ning kes soovivad väärtustada lasterikkaid peresid. Kogukonda kuuluvad väga erinevate elualade esindajad – ettevõtjad, ametnikud, teadlased, ajakirjanikud. Kogukonna eesmärk on kodanikualgatuse korras, lasterikaste perede isadena olla nende teemade hoidjad ja algatajad ning olla legitiimne nõuandja perepoliitika kujundajatele – ametnikele, poliitikutele, erakondadele.