Tarbijakaitseamet testis aasta esimeses pooles 34 erinevat toodet, millest viis osutusid ohtlikuks - nõuetele ei vastanud kolm paari kingi, nukk ning kõrvarõngad.

Testimisele saadetud toodetest ligi pooled olid laste mänguasjad, mille osas oli fookuses kas ftalaatide sisaldus või väikeste osade eraldumine. Nõuetele ei vastanud vaid üks mänguasi – nukk Natalia, mille levitajaks oli AS OG Elektra Grossi kauplusekett. Testitud nukk sisaldas lubatust rohkem ftalaate, mida kasutatakse peamiselt plasttoodete elastsuse ja plastilisuse tagamiseks, mille sisaldus mänguasjades ja lastetoodetes ei tohi ületada 0,1 protsenti plastseks tehtud materjali massist. Oma olemuselt on ftalaadid inimorganismile pikaajalise mürgise toimega, põhjustades näiteks hormoontalituse häireid.

Kolme väikelastele mõeldud mänguasja puhul katsetati väikeste osade eraldumist. Katsetatud tooted vastasid nõuetele ja väikeseid osakesi ei eraldunud.

Amet saatis testimisse ka erinevaid nahktooteid nagu jalatsid ja vööd. 13 testitud tootest ületas kroomi piirnormi kolm paari kingi. Kroomvõib inimese nahaga kokku puutudes kutsuda tundlikel inimestel esile allergilisi reaktsioone. Nõuetele ei vastanud naiste lahtised kingad Enplus mudel R1601-1 ja Enplus mudel R1605-2, mille levitajateks olid nii Aspent OÜ kui ka Biorona OÜ kauplused Italyna king ning sandaalid Bronx mudel 43995-B, mille levitajaks oli Weekend Eesti OÜ kauplus Weekend.

Testiti ka kolme moeehet raskemetallide plii, kaadmiumi ja nikli sisalduse osas, millest ohtlikuks osutusid ühed kõrvarõngad, mis sisaldasid kaadmiumi lubatu piirnormist kolm tuhat korda enam. Kaadmium on inimese tervisele ohtlik, kuna see koguneb organismi ja võib kahjustada siseorganeid ja/või põhjustada vähki. Nõuetele mittevastavate kõrvarõngaste Yao Wej Yao Yang levitajaks oli Coolworld OÜ kauplus Popi.

Kõikide nimetatud ettevõtjate suhtes alustati haldusmenetlus. Weekend Eesti OÜ, AS OG Elektra ja Coolworld OÜ eemaldasid vabatahtlikult turult ohtlikuks osutunud tooted ning kutsusid need tarbijatelt tagasi. Aspent OÜ ja Biorona OÜ kohustati seda tegema ettekirjutusega.

Tarbijakaitseamet teavitas ohtlike toodete leidudest ka teisi Euroopa Liidu riike läbi kiirteabevahetussüsteemi Rapex. Süsteemi eesmärk on kiirelt infot vahetada liikmesriikide ja komisjoni vahel tarbijate tervist ja ohutust tõsiselt ohustavate tarbekaupade suhtes võetud ennetavate ja piiravate meetmete kohta. Läbi Rapexi teavitatud ohtlike toodete nimistu on kättesaadav kõigile ning selle leiab Euroopa Komisjoni koduleheküljelt, kus igal nädalal avaldatakse uus ülevaade ohtlikest toodetest. Seega saavad ka ettevõtjad ise täita oma hoolsuskohustust ning jälgida oma pakutava kaubavaliku turvalisust kasutajatele.

Kooliaja ning trennide hooaja algusega toimub tavapäraselt muutus ka laste ja noorte vigastuste iseloomus ning tiheduses, selgub Salva Kindlustuse eelmiste aastate statistikast. 

Kui suvisel ajal registreeritakse kindlustustes laste ja noortega juhtunud õnnetusjuhtumeid peamiselt niisama ringijooksmise käigus või rattasõidu, rulatamise ja batuutidega seoses, siis kooli algusega muutub ka noortega juhtuvate traumade iseloom. “Sügiseti liiguvad noored oma tegevustega rohkem siseruumidesse, algavad trennid, kehalise kasvatuse tunnid ning sellega seoses tihenevad hüppeliselt traumad, mis on saadud näiteks erinevate pallimängude ja rühmatreeningute käigus,” selgitas Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Evelin Loitmaa. “Näiteks erinevate pallimängude puhul saab täheldada tekkinud vigastuste arvu kasvu 20 protsenti võrreldes suvekuudega.”

Trenni käigus võib näiteks pall lennata halvasti vastu näppe, tihti põrkavad lapsed lihtsalt omavahel kokku. Ette on tulnud aga ka traumasid vehklemistrennis, hokimängu ajal halvasti sihitud litriga või ka rööbaspuudelt kukkumise käigus. Lisaks kehalise kasvatuse tundidele ja trennidele saavad lapsed traumasid ka lihtsalt vahetundides ringi joostes ja mängides, mil  vigastatakse tihti just põlvi ja hüppeliigeseid.

Sportimisel tekkinud vigastustest enim on esindatud erinevate liigeste venitused, põrutused, haavad ja luumurrud. “Osa õnnetusjuhtumeid on sportimisega aga ainult kaudselt seotud – näiteks on erinevaid vigastusi põhjustanud spordiklubi või kooli pesuruumis või ujulas libedal põrandal kukkumised,” lisas Loitmaa.

Salva Kindlustuse statistika järgi on lastega seotud vigastustes pea pooled tekkinud just sportimise käigus ning poistel tekib vigastusi poole rohkem kui tüdrukutel.

Loitmaa sõnul toimub lastel enim vigastusi just alg- ja põhikoolieas, kuid ka lapsega juhtunud õnnetus võib kindlustuse puudumisel tekitada olukorra, kus pere sissetulek seetõttu väheneb. “Kui lapsevanem peab vigastada saanud lapsega koju jääma ja ei saa tööl käia, siis see võib lüüa olulise augu pere eelarvesse.”