EESTI ELU
Tarbijakaitseamet tuletab koolieelses ostusaginas tarbijaile meelde, et enne tehingu tegemist tasub võtta aega veendumaks asja sobivuses, sest tavakauplusest ostes ei kehti 14-päevane taganemisõigus, mida tihti ekslikult arvatakse olevat. Mainitud taganemisõigus kehtib ainult sidevahendi teel tellitud kauba puhul, näiteks e-poest ostes.
Kuivõrd seadus ei kohusta tavakauplusi võimaldama defektita toodete tagastamist või ümbervahetamist, ei ole tarbijal õigus seda kaupluselt ka nõuda. Küll aga võivad kauplused seda võimaldada vabatahtlikult hea tavana, mis on sageli levinud suuremates rahvusvahelistes kettides. Sellise võimaluse kasutamise kohta tasub tarbijatel küsida enne ostuotsuse tegemist, et mitte hiljem pettuda. Kui aga seda ei võimaldata, tuleb sellega leppida. Seega tasub meelde jätta, et 14-päevane taganemisõigus kehtib vaid sellistele toodetele, mis on ostetud e-poest, tellitud kataloogist või ostetud müügiesitluse käigus väljaspool äriruume.
Tähelepanu tuleks pöörata ka toodete õigele kasutamisele, sest tarbija väärkasutusest tekkinud viga ei ole tootmisdefekt ning pretensiooni selle osas esitada ei saa. Kaupleja peab tehniliselt keerukale tootele kaasa andma eestikeelse kasutusjuhendi. Selle võib ta saata ka tarbijaga kokkuleppel näiteks e-postiga. Juhised on olulised ka rõivaste ja jalatsite puhul, mille küljes olev märgistus peab andma juhiseid toote õigeks hooldamiseks.
Sageli müüakse tooteid ka sotsiaalmeedias, mille puhul tuleb teada, et kui tegemist on eraisikute vahelise kauplemisega ja tegu pole ühe osapoole kutsetegevusega, siis ei laiene tarbijat kaitsvad regulatsioonid, näiteks 2-aastane pretensiooni esitamise või 14-päevane taganemisõigus ning sellisel juhul saad vaidluse korral pöörduda üksnes kohtusse. Kes on müüja ja millised õigused kehtivad, tasub välja selgitada enne tehingu sõlmimist.
Rohkem teavet:
Igal aastal toimub Eestis kümneid õnnetusi reguleerimata ülekäigurajal jalakäija või jalgratturina teed ületavate kuni 15-aastaste lastega. 2017. aastal sai neis õnnetustes vigastada kokku 48 last. Lastel on risk jalakäija ja jalgratturina õnnetusse sattuda kaks korda suurem kui täiskasvanutel.
Lapse liikluskäitumine on tihti peegeldus täiskasvanute liikluskäitumisest. „Jalakäija ning jalgrattur on vähekaitstud liiklejad, kes jäävad liiklusõnnetuse korral alati kannatavaks pooleks. Lapsevanema õige eeskuju ning koos ohutu liiklemise harjutamine aitavad lapse kooliteed turvalisemaks muuta, kuid oluline roll laste liikluskäitumisele on ka teistel täiskasvanutel, kes oma käitumisega liikluses laste otsuseid mõjutavad,“ selgitab Maanteeameti ennetustöö osakonna ekspert Eve-Mai Valdna.
5 nõuannet, mida lapsevanematel tasub lapsele aeg-ajalt meelde tuletada ning alati ka ise järgida:
- Ole tähelepanelik ja mõtle, kus ja kuidas on ohutu teed ületada!
- Peatu ja vaata alati enne kui teele astud – sõidukid ei saa kohe pidama! Sõidukiirusel 50 km/h on peatumisteekond kuival asfaldil ligi 28 meetrit, märjal asfaldil 38 meetrit ning lumisel asfaldil 62 meetrit.
- Püüa saavutada autojuhiga silmside!
- Tee ületamisel ära tegele muude asjadega!
- Varu liiklemiseks aega!
Rohkem nõuandeid ja lisainformatsiooni leiab teeületuse maandumislehelt ettenaitaja.mnt.ee.
„Lapsevanema õpetus ja teiste liiklejate eeskuju on lapsele väga vajalikud, et ta oskaks ohutult ja teistega arvestavalt liigelda. Laps vajab ohutuks liiklemiseks kogemusi, kuid tihti ei mõelda, et viies lapsi algklassides autoga kodust kooli ette ja koju tagasi, ei pruugi nad omandada küllalt kogemusi jalakäijana. Aastatega laienev liiklemisraadius viib neid kohtadesse, kus nad varem ei ole viibinud. See paneb lapse olukorda, kus ta peab iseseisvalt õigeid otsuseid vastu võtma ning leidma ohutuima liikumistrajektoori,“ lisab Valdna.
- Apteeker soovitab, kuidas hoida suvepuhkuste järel suutervis korras
- 5 levinumat reisikindlustuse müüti
- Kantar Emor: Eestlased usuvad ulmetehnoloogiasse rohkem kui britid
- Lähiajal plaanib töökohta vahetada enam kui iga viies töötaja
- Kuumad ilmad viivad nutitelefoni ülekuumenemiseni
- Ekspert annab nõu: võileib hommikuks, lõunaks ja õhtuks? See on võimalik!
- Septembri algusest muutub Haanja, Misso ja Rõuge piirkonnas prügiveo hind
- Autopesula töötaja tegi kliendi autoga avarii, sõiduk läheb ilmselt mahakandmisele
- Tähelepanematus autot rentides võib tuua ootamatuid lisakulusid
- 5 viga, mida praktika käigus vältida
- Vaata, milliseid erialasid tahab kõige rohkem inimesi oma raha eest õppida
- 10 soovitust, kuidas hoida ära ülesöömisest põhjustatud kõhuhädad
- Spetsialist selgitab: mis on korteriühistu kindlustus ja millised kahjud see hüvitab
- 5 nippi, kuidas hoida kokku kommunaalkuludelt
- Piirivalvurid tabasid kaks gruppi ebaseaduslikke piiriületajaid
- Avatud talude päeval teeb Rõuge vallas uksed lahti seitse talu
- Otepää Tervisekeskuses peeti sarikapidu
- Apteeker jagab nippe, kuidas kanda suvel hoolt oma jalgade eest
- Mullu tuvastati 432 kindlustuskelmust
- Viis levinud müüti kanalihast, mis ei vasta tõele
- Kas koolivaheaeg tuleb veeta teleri ja nutiseadmeteta?
- 2018. aasta mais tasuti 10 protsenti rohkem makse kui 2017. aasta samal kuul
- Eestis on väikelaen pea kolm korda kallim kui mujal Euroopas
- Kus taskuvargad massiüritustel kõige rohkem ründavad?
- Andmekaitsespetsialist on esimese poolaasta nõuandetelefoni enimkäsitletud teema
- Aastaga on hambaravi soodustust kasutanud üle 200 000 inimese
- Nipid, mis tagavad kadestamisväärse tomatisaagi
- Eesti ja Suurbritannia kaitseministrid kohtusid Londonis
- Surmade registreerimine muutub elektroonseks
- PRIAst saab taotleda põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetust
- Leedulased ostavad naaberriigist toitu, eestlased alkoholi
- Inimesed vigastavad end kõige enam kodus olles
- Apteeker soovitab, kuidas end päikese eest kaitsta!
- Varstu kooli direktor vabastati ametikohalt
- PILTUUDIS: President Kaljulaid kohtus Rumeenia peaministriga
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Enamik eestlastest teeb tööd ka puhkusel olles">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.CVKeskus.ee värskest küsitlusest selgus, et pea kolmveerand (73%) eestimaalastest tegeleb tööasjadega ka puhkuse ajal.
Pea iga kolmas (32%) töötaja tegeleb puhkusel olles tööasjadega aktiivselt ja loeb töökirju vähemalt kord päevas, 42% töötajatest hoiab tööasjadel silma peal aeg-ajalt.