Eesti elanikud peavad peamiste Eesti riiki ähvardavate ohtudena küberrünnakuid, valeuudiste levikut ning välisriigi sekkumist, selgub uuringust.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu tulemustest selgub, et enam kui pooled vastanutest peavad viie Eesti riiki ähvardava ohu realiseerumist lähemate aastate jooksul väga või küllaltki tõenäoliseks.

Aasta aastalt on peetud üha tõenäolisemaks organiseeritud rünnakuid infosüsteemide vastu ehk küberrünnakuid, nende realiseerumist peab väga või küllaltki tõenäoliseks 75 protsenti küsitletutest. Mullu oktoobris oli selliseid vastajaid 67 protsenti.

Olulisuselt teisel kohal on valeuudiste levik, mis on väga või küllaltki tõenäoline 71 protsendi küsitletute arvates. Mullu oktoobris arvas nii 65 protsenti. Kolmandal kohal on 62 protsendiga mõne välisriigi sekkumine Eesti poliitika või majanduse mõjutamiseks oma huvides. Oktoobris arvas nii 58 protsenti.

Neljandale kohale tõusis vihakõne levik 55 protsendiga (oktoobris 45 protsenti) ja viiendaks jäi ulatuslik merereostus, mida peeti väga või küllaltki tõenäoliseks 54 protsendi küsitletute poolt (oktoobris 53 protsenti). 43 protsenti küsitletutest peab tõenäoliseks ka ulatuslikku looduskeskkonna reostust.

Ülejäänud ohtude väga või küllaltki tõenäoliseks pidajate osakaal on 30 protsenti ja alla selle.

Kõige vähem tõenäolisteks hinnatakse vastajate poolt ulatuslikku või piiratud ulatusega sõjalist rünnakut Eesti vastu - seda peab väga või küllaltki tõenäoliseks vaid viiendik küsitletutest.

Ka Eesti siseste ohtude hindamisel ilmnevad erinevused eestlaste ja mitte-eestlaste poolt antud vastustes. Eestlased peavad enamikke ohte tõenäolisemaks kui venekeelsed vastajad.

Võrdselt tõenäoliseks peetakse ohte keskkonnale ehk ulatuslikku merereostust ja looduskeskkonna reostust, rünnakut Eesti kodanike vastu välisriigis, Eesti riigi majanduslikku kokkuvarisemist ja massilisi tänavarahutusi.

Kui küberründeid peab ohuks 81 ja vihakõne levikut 63 protsenti eestlastes, siis mitte-eestlaste seas olid need näitajad vastavalt 61 ja 43 protsenti.

Küsitluse viis tänavu märtsis kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS. Uuringu käigus küsitleti 1209 Eesti elanikku alates 15 aasta vanusest.