EESTI ELU

Kas teadsid? 10 põnevat fakti täna 45-aastaseks saavast mobiiltelefonist

MartinCooper maailma esimene kõne

Maailma kõige esimene telefonikõne mobiiltelefoniga tehti 3. aprillil 1973 ehk täna saab mobiiltelefon 45-aastaseks. Tänaseks on mobiiltelefon 5 miljardil inimesel – samas kui maal elab kokku 7,6 miljardit inimest. Kuid kas teadsid, miks on Apple’i reklaamidel alati kuvatud kindel kellaaeg, mida tähendas omaaegne Nokia SMS-teavitusheli ning millise operaatori klient oli president Lennart Meri?

Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu noppis välja 10 põnevat fakti mobiiltelefonide ajaloost meilt ja mujalt, mida me oma igapäevastest kaaslastest tõenäoliselt veel ei tea.

Maailma kõige esimene mobiilikõne tehti 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi kuuendal avenüül kõne oma konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T teatamaks, et võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud. Kõige esimese tavakasutusse mõeldud mobiiltelefonini läks siiski veel pisut aega – see valmis 1983. aasta detsembris loomulikult Motorolas ning maksis hirmuäratavad 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.

181 400 vigastuse kohta on aastas 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit

Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on aastas ligi 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit. Samas Tervise Arengu Instituudi andmetel vajasid Eesti elanikud tunamullu ravi 181 400 vigastuse järel.

„Õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse on ligi 60 000 inimesel ehk neljal protsendil inimestest, aga vigastuse tõttu vajab aastas ravi ligi 12 protsenti Eesti elanikest. Inimesed saaksid ennast ja oma pere õnnetuste tagajärgede eest kindlustada ja end paremini kaitsta, kui nad on seda siiani teadvustanud,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.

Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud ja põletused, aga ka näiteks koerahammustused.

Tervise Arengu Instituudi uuringu „Vigastused Eestis 2016“ andmeil olid enamik vigastusi õnnetused, vaid neljal protsendil juhtudest oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega. Ligi pooled vigastustest saadi kukkudes (43%), näiteks kukuti treppidel või jää ja lume tõttu. Kolmandikul juhtudel lõid inimesed end ära või vigastasid esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga. Neli protsenti juhtudest olid sõidukiõnnetused, millest pooltel kordadel sai viga jalgrattur. Kuuel protsendil saadi viga looma- või putukahammustuse või teise inimese tõttu.

„Ka Seesami praktikas on ligi poolte vigastuste põhjuseks kukkumine. Kevadised koristustööd on peagi ukse ees ja paljud majaomanikud hakkavad aias kasvavaid puid lõikama, mille käigus on kukkumise ja tõsiste vigastuste saamise oht väga suur,“ ütles Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. „Lisaks aia- ja kodutöödele juhtub palju õnnetusi ka erinevate spordialadega tegelemisel nagu jalgrattasõit ja pallimängud. Samuti juhtub väga tõsiseid õnnetusi mootorratturitega igapäevases liikluses. Neid ei ole küll palju, kuid kui õnnetus juhtub, siis on vigastused tõsised,“ lisas Gilden.

Tervise Arengu Instituudi 2016. aasta vigastuste uuringust selgus, et pooled vigastused olid marrastused, verevalumid ja lahtised haavad. Viiendik vigastusi olid luumurrud. 15 protsenti vigastusi olid nihestused ja venitused. Lisaks olid vigastuste põhjuseks võõrkeha sattumine silma või naha alla, põletused, silmavigastused ja peapõrutused. Mürgitustest vajasid ravi mürgise putuka hammustused ja alkoholimürgistus.

Ligi pooled vigastustest saadi kodus. 13 protsenti õnnetusi juhtus koolis või spordiväljakul, 10 protsenti tänaval või teel, märksa vähem aga kaubanduses, tööstuses ning hoolde- ja lastekodudes. Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Evelin Loitmaa sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist kehavigastuste-traumade korral nagu luumurrud, haavad, põrutused, nikastused, põletused. „Kui inimene saab raskelt vigastada, siis tal võivad tekkida täiendavad rahalised väljaminekud, ta ei saa töötada ja ühtlasi pere sissetulek väheneb. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk ongi pakkuda perele rahalist tuge vigastuse toimumise järgselt,“ ütles Loitmaa. EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu. Lisainfo õnnetusjuhtumikindlustuse kohta https://kindlustame.ee.

Leelokoor Siidisõsara osales New Yorgis Eesti Kultuuripäevadel

Seto leelokoor Siidisõsara New Yorgis Eesti majas 29.03.2018. Foto Vivika Tapp

New Yorgis sai leelokoor Siidisõsarõ uhket laulu kuulda Eesti Kultuuripäevade avatseremoonial 29. märtsil.

Avatseremoonia toimus New Yorgi Eesti Majas, kohaliku aja järgi kell 18.30

Siidisõsarõ vedosnik Ilme Haavalo: “Oi, sjoo, ommõ nii suur märk mi seto koorilõ ja meele setodõlõ. Veiga suur tunnus! Timahava ommõ veiga märgulinõ aastjak, Eesti 100, Seto kuningriik 25. Annami hindäst kõgõ parempat, Setomaalõ häppü joht õi tii.

Ilmel on kohe ka laulusõnad varnast võtta:
Papõr tulli paja-pääle, kutsõh tulli kavvõndõsta.
Sõita siiä New Yorki, eesti kultuuripäivilõ,
Uma seto leeloga mi tulli, hõpõhelme helinäl, kaalarahho kahinal
Eesti riigil juubõlita, sada aastjat saanõssõ,
Setodõl ka tähtsä päivä, Seto kuningriigil juubõlita
veeränd-sada saanõssõ
Kargust lüü Maarjamaal
Tandsu lüü New Yorgih
Leelo ommõ õks meil UNESCO-h
Pksuh suurõh raamatuh


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD