EESTI ELU
Eesti Kindlustusseltside Liidu (EKsL) hinnangul on aastas ligi 5000 õnnetusjuhtumikindlustuse juhtumit. Samas Tervise Arengu Instituudi andmetel vajasid Eesti elanikud tunamullu ravi 181 400 vigastuse järel.
„Õnnetusjuhtumikindlustuse kaitse on ligi 60 000 inimesel ehk neljal protsendil inimestest, aga vigastuse tõttu vajab aastas ravi ligi 12 protsenti Eesti elanikest. Inimesed saaksid ennast ja oma pere õnnetuste tagajärgede eest kindlustada ja end paremini kaitsta, kui nad on seda siiani teadvustanud,“ ütles kindlustusseltside liidu juht Mart Jesse.
Õnnetusjuhtumikindlustus aitab katta inimese väljaminekuid õnnetuse korral, kui ta saab vigastada, jääb töövõimetuks või saab püsiva puude. Tavapärased juhtumid on traumad nagu venitused, põrutused, luumurrud ja põletused, aga ka näiteks koerahammustused.
Tervise Arengu Instituudi uuringu „Vigastused Eestis 2016“ andmeil olid enamik vigastusi õnnetused, vaid neljal protsendil juhtudest oli tegemist tahtlikult tekitatud vigastusega. Ligi pooled vigastustest saadi kukkudes (43%), näiteks kukuti treppidel või jää ja lume tõttu. Kolmandikul juhtudel lõid inimesed end ära või vigastasid esemega, näiteks klaasi, terariista või tööriistaga. Neli protsenti juhtudest olid sõidukiõnnetused, millest pooltel kordadel sai viga jalgrattur. Kuuel protsendil saadi viga looma- või putukahammustuse või teise inimese tõttu.
„Ka Seesami praktikas on ligi poolte vigastuste põhjuseks kukkumine. Kevadised koristustööd on peagi ukse ees ja paljud majaomanikud hakkavad aias kasvavaid puid lõikama, mille käigus on kukkumise ja tõsiste vigastuste saamise oht väga suur,“ ütles Seesam Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Dagmar Gilden. „Lisaks aia- ja kodutöödele juhtub palju õnnetusi ka erinevate spordialadega tegelemisel nagu jalgrattasõit ja pallimängud. Samuti juhtub väga tõsiseid õnnetusi mootorratturitega igapäevases liikluses. Neid ei ole küll palju, kuid kui õnnetus juhtub, siis on vigastused tõsised,“ lisas Gilden.
Tervise Arengu Instituudi 2016. aasta vigastuste uuringust selgus, et pooled vigastused olid marrastused, verevalumid ja lahtised haavad. Viiendik vigastusi olid luumurrud. 15 protsenti vigastusi olid nihestused ja venitused. Lisaks olid vigastuste põhjuseks võõrkeha sattumine silma või naha alla, põletused, silmavigastused ja peapõrutused. Mürgitustest vajasid ravi mürgise putuka hammustused ja alkoholimürgistus.
Ligi pooled vigastustest saadi kodus. 13 protsenti õnnetusi juhtus koolis või spordiväljakul, 10 protsenti tänaval või teel, märksa vähem aga kaubanduses, tööstuses ning hoolde- ja lastekodudes. Salva Kindlustuse õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuhi Evelin Loitmaa sõnul makstakse õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitist kehavigastuste-traumade korral nagu luumurrud, haavad, põrutused, nikastused, põletused. „Kui inimene saab raskelt vigastada, siis tal võivad tekkida täiendavad rahalised väljaminekud, ta ei saa töötada ja ühtlasi pere sissetulek väheneb. Õnnetusjuhtumikindlustuse eesmärk ongi pakkuda perele rahalist tuge vigastuse toimumise järgselt,“ ütles Loitmaa. EKsL on kõiki Eestis tegutsevaid kindlustusandjaid ühendav erialaliit, mis arendab kindlustust ja kahjuennetust ning analüüsib ja avaldab kindlustusstatistikat. EKsL korraldab kindlustusvaidluste lahendamist kindlustuse lepitusorgani kaudu. Lisainfo õnnetusjuhtumikindlustuse kohta https://kindlustame.ee.
New Yorgis sai leelokoor Siidisõsarõ uhket laulu kuulda Eesti Kultuuripäevade avatseremoonial 29. märtsil.
Avatseremoonia toimus New Yorgi Eesti Majas, kohaliku aja järgi kell 18.30
Siidisõsarõ vedosnik Ilme Haavalo: “Oi, sjoo, ommõ nii suur märk mi seto koorilõ ja meele setodõlõ. Veiga suur tunnus! Timahava ommõ veiga märgulinõ aastjak, Eesti 100, Seto kuningriik 25. Annami hindäst kõgõ parempat, Setomaalõ häppü joht õi tii.”
Ilmel on kohe ka laulusõnad varnast võtta:
“Papõr tulli paja-pääle, kutsõh tulli kavvõndõsta.
Sõita siiä New Yorki, eesti kultuuripäivilõ,
Uma seto leeloga mi tulli, hõpõhelme helinäl, kaalarahho kahinal
Eesti riigil juubõlita, sada aastjat saanõssõ,
Setodõl ka tähtsä päivä, Seto kuningriigil juubõlita
veeränd-sada saanõssõ
Kargust lüü Maarjamaal
Tandsu lüü New Yorgih
Leelo ommõ õks meil UNESCO-h
Pksuh suurõh raamatuh”
- Lugeja avameelne kiri: Lugupeetud Jevgeni Ossinovski! Teie mind ei mäleta ja ega peagi
- Tarbijakaitseamet: tarbijale esitatav arve peab olema vastavuses saadud teenustega
- Aprillist näevad Eesti elanikud piiranguteta Eesti telekanaleid kõikides EL riikides
- Tuberkuloos on jätkuvalt maailmas TOP10-sse kuuluv surmapõhjustaja
- Nipid, kuidas muuta raha säästmine lõbusaks
- Läbimüüdud: Konkurentsitult müüduim tegelusraamat on „Meie Eesti“
- Pelletikatel ja pelletiküte – seitse põhjust pelletiküttelahenduse eelistamiseks
- Täna õhtul ei saa nelja tunni jooksul ID-kaardi sertifikaate uuendada
- Need on kolm põhilist viga reisikindlustuse sõlmimisel
- Pole kahtlustki, et meil õnnestus tuvastada kõige kannatlikum klient, keda politseimajas kunagi on nähtud
- Miks sul on vaja hädaabifondi ning kuidas alustada selle loomist
- Tuhanded ID-kaardi sertifikaadid muutuvad kehtetuks
- Apteeker soovitab: astu kevadväsimusele vastu liikumise ja vitamiinidega
- Koolikoka meistriklass: kuidas laps salatit sööma keelitada
- Elisa mitmekordistab mobiilside kiiruseid Võrumaal
- Haigena tööl käivate inimeste osakaal langes järsult, kuid on endiselt liiga suur
- Erametsaliit: plaanitava puidurafineerimistehase tooraine on erametsas olemas
- Kas valida linnaratas või hübriidratas?
- Kui suurt palka teenid Sa aastal 2028?
- Kõige täpsem ilmaennustaja elab Tartus
- Kosmetoloog soovitab: mida vajab meie nahk talvel?
- Õnnetus, mida saanuks vältida
- Tele2 pakub testi raames soovijatele märtsis piiranguteta internetti
- VIDEO: 45. Tartu Maratoni üritustest võttis osa üle 5000 suusataja
- SEB hakkab piirama koodikaartide kasutust
- 10 romantikast nõretavat filmisoovitust sõbrapäevaks
- Kõige rohkem kasutatakse nutitelefoni sõnumite saatmiseks
- Põnev statistika mida eestlased Google Play keskkonnast kõige rohkem ostavad?
- Põlva Kooli õpilased Evely ja Sandra korraldasid Võru loomade varjupaigale korjanduse
- Käesoleval nädalal saab esitada taotluseid kiviaia taastamiseks
- GALERII Euroopa Saunamaraton läks igati korda
- GALERII Kaitseväe aasta sportlane on kapral Heiki Nabi
- Enne reisimist tasub üle vaadata oma mobiilipaketi tingimused
- Rõuge vald ja Valga Avatud Noortekeskus said üleriigilise tunnustuse
- Milline on eestimaalase finantsportree?
Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT. Kas teadsid? 10 põnevat fakti täna 45-aastaseks saavast mobiiltelefonist">Edasi lugemiseks palun logige sisse
Digilehe lugemisõigusega saab ligipääsu portaalidele vorumaateataja.ee ja digileht.vorumaateataja.ee, mis sisaldavad kõiki artikleid, kaastundeavaldusi, kuulutusi ja reklaame. Lugemisõiguse saab vormistada SIIT.Maailma kõige esimene telefonikõne mobiiltelefoniga tehti 3. aprillil 1973 ehk täna saab mobiiltelefon 45-aastaseks. Tänaseks on mobiiltelefon 5 miljardil inimesel – samas kui maal elab kokku 7,6 miljardit inimest. Kuid kas teadsid, miks on Apple’i reklaamidel alati kuvatud kindel kellaaeg, mida tähendas omaaegne Nokia SMS-teavitusheli ning millise operaatori klient oli president Lennart Meri?
Elisa juhatuse liige Andrus Hiiepuu noppis välja 10 põnevat fakti mobiiltelefonide ajaloost meilt ja mujalt, mida me oma igapäevastest kaaslastest tõenäoliselt veel ei tea.
Maailma kõige esimene mobiilikõne tehti 3. aprillil 1973 – Motorola teadlane ja tippjuht Martin Cooper tegi New Yorgi kuuendal avenüül kõne oma konkurendile Joel Engelile telekomifirmast AT&T teatamaks, et võistlus parima mobiilitehnoloogia nimel on läbi ning Motorola on selle võitnud. Kõige esimese tavakasutusse mõeldud mobiiltelefonini läks siiski veel pisut aega – see valmis 1983. aasta detsembris loomulikult Motorolas ning maksis hirmuäratavad 3995 dollarit ehk tänastes hindades ca 7900 eurot.