Kuigi paljude lapsevanemate sooviks on kasvatada oma järeltulijatest tervislikud ja mitmekülgsed toitujad, siis „lapsed“ ja „salat“ on sõnad, mis kuigi tihti ühes lauses kasutust ei leia.

Olukord pole siiski lootusetu, sest veidi eksperimenteerides ja loovaid ideid rakendades võib igast lapsest saada täielik salatilemb!

Fiskarsi köögimeistrid on koondanud kuus järeleproovitud ideed, kuidas salati söömine laste jaoks atraktiivseks muuta.

Erinevad tekstuurid

Lapsesõbralik salat võiks sisaldada mitmesuguseid erineva tekstuuriga köögivilju, et söömine oleks mõnusalt meeleolukas. Kindlasti ei pea siinkohal piirduma vaid köögiviljadega – seemned, pähklid, juustutükid, leivakuubikud on kõik abiks, et salati söömisest saaks maitsev ja omaette põnev elamus. Uuri, mis lapsele meeldib ning sega meelepärased koostisosad tervisliku salatiga. 

Unusta taldrikud!

Serveerimiskauss või taldrik ei pea olema tavaline! Valmista minisalatid tühjade avokaado koorte sisse või serveeri salat pooliku arbuusi seest, keera lapse lemmiktoit salatilehte, kasuta leivaviilu taldrikuna või valmista tortillast kauss. Kunstniku andega vanemad võivad kaunite salatite nimel osta lillepoti, mida osavalt söödavaga täites saab imiteerida mulda ja selles kasvavaid taimi. Suvisel piknikul unusta ühekordsed taldrikud sootuks ja paki salat hoopis lõunakarpi, kus on võimalik nii kaste kui juurikad üksteisest eraldada. Lisaks säästad loodust ning saad karbi kodus puhtaks pesta ja järgmisel piknikul taaskasutada.  

Kujundid lisavad mängulisust

Puu- ja juurviljad ei pruugi laste jaoks alati olla kõige intrigeerivamad toidupalad, kuid lõigates neist suupäraseid ja põnevaid kujundeid, saab toit lihtsa vaevaga uue ja mängulisema hingamise. Lase fantaasial vabalt lennata ja lõika köögiviljad pulkadeks, ringideks, kolmnurkadeks või kasuta piparkoogivorme ja serveeri toit lillede, südamete ja taevatähtedena. Melonikulp aitab aga paljud juur- ja köögiviljad muuta lõbusateks pallideks. 

Isetegemine tekitab isu

Lase lapsel ise oma salat kokku panna! Aseta kaussidesse omavahel kokku sobivad koostisosad, mida laps võiks oma salatisse panna ja jälgi, milliseid valikuid ta teeb. Ise salatit meisterdades kohtuvad loovus ja isetegemise rõõm ning seda suurem on lapse huvi ka valmistatut maitsta.

Värvid-värvid-värvid!

Ei saa salata, et sarnaselt täiskasvanutega söövad ka lapsed esmalt silmadega. Ja neile meeldivad värvid! Tavapärase salati võib palju atraktiivsemaks muuta, kui köögi- ja puuviljadega vahvaid värvikombinatsioone moodustada. Lisa toidule särtsakaid granaatõunaseemned, kollaseid mangokuubikuid või plaani terve salat nii, et taldrikul kohtuksid vikerkaarevärvid.

Lisa salatile kastmeid

Muuda kuiv salatileht hea ja tervisliku kastmega tõeliseks maitseplahvatuseks, mis lapse koheselt salatiusku pöörab. Suvel eksperimenteeri metsa- ja aiamarjadega. Näiteks võib magus-hapu kastme tarvis segada värsked või külmutatud mustikad oliiviõli, mee ja valge veini äädikaga ning purustada saumiksriga. 

Sel suvel said kaheksa noort sookurge Eesti Maaülikooli teadlaste abiga külge Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareidega varustatud satelliitsaatjad. Saatjad võimaldavad lisaks linnu asukohale määrata näiteks tema kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse- ja suuna ning õhutemperatuuri.

„Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändeökoloogiat ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi kohaselt on sookure primaarseks ning geneetiliselt kinnistunud ja instinktiivseks rändetungi suunaks lõuna, kuid tegelikkuses realiseeruv ränne sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Olulisimateks on sobivate toitumis- ja ööbimispaikade paiknemine ja mahutavus, ilmastik ning lindude omavahelised suhted,“ selgitas Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.

Ta lisas, et sookurgedele on omane dünaamiline rändeteede võrgustik, mis toimib läbi omavaheliste infokontaktide ja muutub nii liigisiseselt kui ka -väliselt elupaiga ja kliimamuutuste mõjul. „Meie senised uuringud näitavad, et Eestis pesitsevad sookured rändavad talvituma nii edelasse ehk Hispaaniasse, lõunasse ehk Põhja-Aafrikasse kui ka kagu suunas ehk Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse, mis viitab primaarsuuna mõjule. Samas on mitmed kured oma elu ajal kasutanud ka erinevaid rändeteid, mis omakorda kinnitab sookure rändekäitumise suurt mitmekesisust ja lindude kohanemisvõimet,“rääkis Leito.  

Sookure jalale paigaldatav saatja kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt erinevaid andmeid. Sama tüüpi saatjaga märgistati eelmise aasta suvel esmakordselt ka kuulus sookurg Ahja 5. 2013. aasta suvel märgistati sookurg Savimäe ja eelmisel suvel kured Mati ja Ivar – nemad said külge USA firma Microwave Telemetry, Inc. poolt valmistatud Solar Argos/GPS PTT-100 saatjad. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Hetkel on Leito sõnul elus üksteist Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookurge, kellest kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodumaal. Kurg Mati veedab suve kodusaarel Saaremaal, Ivar sünnikoha lähistel Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal, sünnikohast ligi 1500 km kaugusel.  

Sookurgede rännet on võimalik jälgida internetis:  http://birdmap.5dvision.ee/EN/. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui sookurgede sügisrände periood on alanud.