Tänapäeval on seadmete ühendamine WiFi-võrku väga lihtne, isegi kui võrk on kaitstud. See aga seab ohtu igasuguse privaatse info, mille võõrastesse kätesse jõudmine võib kaasa tuua korvamatuid kahjusid. Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov annab kuus soovitust, kuidas kaitsta enda kodu WiFit võõraste eest.

Eestlaste teadlikkus võrgu turvalisusest on Seliovi sõnul küllaltki kesine, ohte ei osata ette aimata ega abinõusid kasutusele võtta.

“Turvamata WiFi-võrku võivad kasutada ka naabrid või möödujad, kes koormavad ruuterit ja internetikasutus muutub aeglasemaks. Halvemal juhul võid langeda viiruse või muu pahatahtliku tegevuse ohvriks. Kaitsmata WiFis saab näiteks väga kergelt jälgida kogu võrgus liikuvat infot, nagu e-kirjad, dokumendid, paroolid ja isikuandmed,” ütleb Seliov. Ta lisab, et nii võivad pahalased ligi pääseda pangakontole või krediitkaardiandmetele ning kahju suurus võib ulatuda tuhandete eurodeni. Seliovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et personaalsed dokumendid, fotod ja videod võivad sattuda valedesse kätesse.

Klienditeeninduse direktor annab nõu, kuidas kaitsta enda kodu juhtmevaba võrku ja muuta see võimalikult turvaliseks.

1. Muuda ära võrgu nimi ja parool

Üheks lihtsamaks viisiks oma kodu võrku kaitsta on muuta ruuteri administreerimisliidese kasutajanimi ja parool. Tehaseseadete muutmine on oluline, sest kõikide ruuteritüüpide haldusliideste paroolid võivad olla internetist leitavad ja seda on lihtne kurjasti ära kasutada. Võrgu nime ja parooli vahetamiseks ühenda kõigepealt arvuti või nutitelefon ruuteri võrku parooliga, mille leiab tavaliselt ruuteri pealt või kaasasolevast manuaalist. Ava haldusliides ning kirjuta sinna IP-aadress, mille leiad ruuteri manuaalist.

2. Vali võrgule õige krüpteering

Parooli lisamisel peab valima ka võrgu liikluse krüpteerimiseks õige algoritmi. WiFi krüpteeringu standardid on WEP, WPA ja WPA2, millest peaks valima kõige uuema ja turvalisema ehk WPA2. Kui on võimalik valida rohkemate algoritmide vahel, siis vali WPA2 AES, mis on kiirem ja turvalisem. Viimast toetavad uuemad ruuterid.

3. Vajaduse korral uuenda ruuteri tarkvara

Võrgu turvalisust aitab tagada ka ruuteri olemasoleva tarkvara uuendamine. Uuem tarkvara on viiruste ja pahatahtlikke kasutajate suhtes kindlam. Samuti võib see internetiühenduse kiiremaks muuta ja pakkuda rohkem võimalusi.

4. Kodust pikemaks ajaks väljudes lülita ruuter välja

Kui lähed kodust pikemaks ajaks välja ning WiFit keegi ei kasuta, tasub ruuter välja lülitada. Nii ei saa keegi su äraoleku ajal võrku kasutada ja potentsiaalselt midagi pahatahtlikku teha. Uuematel ruuteritel on ka võimalus võrku teiste seadmete eest peita. Nii ei avane sinu WiFi-võrgu nimi teiste seadmete võrkude nimekirjas. Kuigi see võib tunduda turvameetmena kasulik, siis vastava tarkvaraga on võimalik näha ka peidetud võrke. Seega võib peidetud võrk olla tavalistele kasutajale pigem ebamugav, samuti ei takista see  potentsiaalseid kuritarvitajaid. Kui ruuter on pikemat aega kasutamata, siis tasub see alati välja lülitada.

5.Lülita välja võrguväline ligipääs ruuteri seadetele

Samuti tuleb arvestada, et paljudel ruuteritel on välise abi funktsioon, millega saab paljusid seadistusi muuta üle interneti. See võib olla aga potentsiaalne turvarisk, mis tuleks keelata. Tehaseseaded võivad olla juba algselt nii seadistatud, et ruuter võimaldab ligipääsu oma kontrollpaneelidele ka internetist. Välise ligipääsu seaded leiab ruuteri kontrollpaneelis „Remote Access“ ja „Remote Help“ alt, mis tuleks turvalisuse huvides välja lülitada.

6. Ligipääsupiirangud seadmetele

Üheks turvalisuse tagamise viisiks on seadistada ruuter nii, et see lubaks ühendada ainult eelseadistatud seadmeid. Selleks on ruuteril ainulaadne kood nimetusega MAC aadress. Nii saavad WiFi-võrku logida sisse ainult seadmed, mis on varem kindlaks määratud. Kindlatele seadmetele avatud ligipääs võib olla efektiivne, samas võib see olla tüütu külalistele, kes võivad tahta võrku kasutada.

Pagasi kadumine, varastamine või kahjustumine reisi käigus ei ole kellegi soovide nimekirjas ja seepärast on oluline teada, kuidas sellises olukorras käituda, et kindlustusest maksimaalselt kasu oleks.

Seesami kahjukäsitlusosakonna juhi Ly Jõhviku sõnul oli Seesami 2016. aasta jooksul hüvitatud pagasikindlustuste keskmine hüvitis 255€. Suurim väljamakse summa aga puudutas varastatud pagasi hüvitamist summas 2154€ ning väikseim makstud hüvitis oli 3€, mis pagasi hilinemise tõttu sukapükste soetamisele kulus.

„Olenemata kahju suurusest on pagasikindlustusest kõige enam kasu just siis, kui inimene teeb õige valiku juba pagasi väärtuse hindamisel ning teab, kuidas juhtum ka fikseerida,“ õpetas Jõhvik.

Hüvitisliimidi valikul lähtu pagasi väärtusest

Kindlustussumma valikul soovitab kindlustaja lähtuda kogu pagasi väärtusest, mis lisaks kohvris sisalduvatele riietele, jalanõudele, hügieenitarvetele ja tehnikale peaks sisaldama ka kohvri või koti maksumust.

„Meie praktika näitab, et inimesed oskavad enda pagasi väärtust suhteliselt täpselt hinnata ning olukordi, kus kindlustussumma ei kata kaotsiläinud pagasit, väga tihti ette ei tule. Küll aga ei tule paljud selle peale, et iga reisija pagasi peab eraldi kindlustama, ka lapse oma, kui just lepingutingimused teisiti ei väida.“

Iga kindlustusselts lähtub kahju hüvitamisel konkreetsetest kindlustustingimustest, mispärast on eriti oluline need süvenenult läbi lugeda. Tähelepanu peaks pöörama kindlasti ka nimekirjale, kus on toodud esemed, mille kahjustumist kindlustusselts ei hüvita. „Kui soovid kindlale esemele kaitset, siis küsi nõu kogenud kindlustustöötajalt,“ soovitas Jõhvik.

Reisile minnes soovitab Seesami esindaja foto- ja videotehnikat, telefoni, arvutit, tahvelarvutit ja nende lisaseadmeid ning isikut tõendavaid dokumente üldisesse pagasiruumi mitte anda, vaid need enda valvsa pilgu all hoida.

Tõendamise teeb lihtsaks pagasi pildistamine

„Kui pagas ongi reisi käigus kaduma läinud, varastatud või kahjustada saanud, siis tuleb kliendil esitada kindlustusseltsile nimekiri seal olnud esemetest ja võimalusel ka ostudokumendid. Vastavate dokumentide puudumisel kehtivad kindlustusseltsi tingimustes toodud hüvituslimiidid,“ selgitas Jõhvik.

Kindlustaja enda ettevaatusabinõude hulka kuulub aga juba aastaid reisikoti sisu pildile jäädvustamine, mis on suureks abiks, kui pagas näiteks lennul peaks kaduma või kui reisil olles on ostetud asjade eest makstud sularahas.

Ka pagasi kahjustumise korral aitab telefoni või kaamera olemasolu, sest siis tuleb teha ja saata kindlustusele fotod kahjustunud esemest, kus on näha kahjustuse ulatus, eseme suurus, soetamisfirma ja selle tuvastamiseks muud olulised detailid. Kahjustunud hinnalised esemed tuleb alles hoida seni, kuni kindlustus on kahju suuruse kindlaks teinud.

„Kui reisi jooksul peaks aga pagas pikanäpumeeste valdusesse juhtuma, tuleb viivitamatult pöörduda kohaliku politsei poole ja teha avaldus ning kõik saadud dokumendid alles hoida ja kindlustusseltsile esitada. Sama kehtib lennureisil kaduma läinud pagasi kohta, siis tuleb avaldus politsei asemel loomulikult lennufirmale teha. Tõendavaid dokumente, mis aitavad juhtumit hõlpsamini lahendada, ei tohi unustada,“ pani Jõhvik inimestele südamele ning soovitas kahjustused kohe juhtumi järgselt üles pildistada ja dokumendid korda ajada, et hiljem ei peaks halbade üllatustega tegelema.