Kas on midagi veel mõnusamat, kui sumedal suvel mööda Eesti ja välismaa teid autoga kilomeetreid mõõta, ümbritsevat ilu nautida ja uusi piirkondi avastada? Ent mida teha selleks, et autoreis mõnusalt kulgeks?

1. Vii oma sõiduk reisikorda. Teosta sõidukile reisieelne kontroll - vaheta vajadusel õli, lase kontrollida veermik ning vedelike tase. Samuti vaata üle tagavararatta seisukord, vajalikud vahendid rehvivahetuseks või võta kaasa rehviparandusvaht, mis päästab sind edukalt juhul kui rehviga midagi väiksemat juhtub.

2. Veendu, et kohustuslik liikluskindlustus kehtib. Liikluskindlustus on kohustuslik kõikjal, selleta liigelda ei tohi. Lisaks soovitame kaasa võtta rohelise kaardi - see on kehtivat liikluskindlustust tõendav dokument välismaal ja on kohustuslik reisimisel väljaspool Euroopa Liitu. Rohelise kaardi saab iga kindlustuspoliisi omanik küsida oma kindlustusandjalt. Liiklusõnnetuse korral hüvitatakse kahjud kannatanule seaduste põhjal, mis kehtivad õnnetuse toimumise riigis. Liikluskindlustuse kehtivust saab igaüks kontrollida Liikluskindlustuse fondi kodulehelt. (siit: https://vs.lkf.ee/pls/xlk/!sysadm.ic_insurance_cover_pkt.show_form?p_purpose=DRIVE)

3. Sõlmi ka koguriskikaitsega kaskokindlustus. See hüvitab pea kõik sõidukile põhjustatud ettenägematud ja ootamatud kahjud, hoolimata süüdlasest või õnnetuse toimumise kohast. Seega aitab kaskokindlustus maandada riski, et reis liiga kulukaks osutuks. Õnnetuse juhtudes, tasub siiski alati ka väikseimast plekimõlkimisest pildid teha, seda nii lähivaates kui suures plaanis ning pidada nõu oma kindlustusandjaga.

4. Pane tasuta autoabi number telefoni ja autosse. Veendu, et sinu kindlustusega kaasnev 24h hädaabi teenus kehtiks kogu reisiteekonnal ning hüvitaks kõik mõistlikud ja põhjendatud kulutused ning vajadusel ka katkise auto Eestisse transportimise. Näiteks pukseerimisteenus välisriigis võib äärmiselt kulukaks osutuda.

5. Ole valmis reisi katkemisega seotud kuludeks. Kodumaal reisides tasub uurida, kas kaskokindlustusest on abi ka juhul kui õnnetuse tagajärjel on autoga reisi jätkamine võimatu. Pikema autoreisi puhul soovitame lisaks sõlmida ka välisriigis kehtiva reisikindlustuse, mis hüvitab muuhulgas ka ravikulud. Nii enne reisi katkemist tehtud ettemakstud kulutused kui ka kulud, mis on seotud sellega, kui keegi reisiseltskonnast peaks haigestuma.

Töölepingueelsed läbirääkimised sisaldavad endas tavaliselt aktiivset infovahetust tööandja ja töölesoovija vahel. Tööandja huvi on selgitada välja parim kandidaat ja koguda selle tegemiseks vajalikku informatsiooni.

Tööandja võib töölepingu sõlmimist ette valmistades (näiteks töövestlusel, töökuulutuses) nõuda aga töölesoovijalt vaid andmeid, mille suhtes tal on õigustatud huvi. See tähendab, et huvi tohib tunda üksnes otseselt tööülesannete täitmise võimekusega seonduva kohta.

Tööandjal puudub üldjuhul õigus küsida infot järgneva kohta:

• perekonnaseis, laste olemasolu ja pere planeerimine;

• ajateenistuse läbimine;

• religioossed või poliitilised vaated, veendumused;

• seksuaalne orientatsioon;

• tervislik seisund, puue;

• töö tegemisse mittepuutuv taustainfo nagu näiteks vaba aja veetmine, hobid jms.

Sellise küsimuse esitamisel peab tööandja põhjendama, miks on info vajalik ja kuidas see on tööga seotud. Näiteks kui otsitakse töötajat religioossesse ühendusse, võib tööandjal olla põhjendatud huvi töölesoovija religioossete vaadete suhtes või kui politseiteenistusse astumise üheks eelduseks on politseiametnikule ette nähtud tervisekontrolli läbimine, siis on tööandjal asjakohane uurida kandidaadi terviseseisundi kohta.

Tööandjal on oluline mõista, mis tegurid määravad uue töötaja edu tööülesannete sooritamisel. Mitme lapse olemasolu ei tähenda automaatselt, et isik ei tule tööga toime. Töötaja võib olla väga leidlik erinevate olukordade lahendamisel.

Samuti ei tähenda eelpool esitatud loetelu, et tööle kandideerija ei võiks mõnel välja toodud punktil töölepingueelsetel läbirääkimistel peatuda. Kui on ette näha, et väikeste laste tõttu võiks leppida kokku tööpäeva hilisemas alustamises, siis tasuks edasiste probleemide vältimiseks sellest ka rääkida.

Tööandja seisukohast aitab hilisemaid vaidlusi vältida ka tööülesannete läbi rääkimine ning selle käigus kandideerijalt küsimine, kas tal on või võib olla raskusi mõne tööülesande täitmisega. Ühtlasi võiks ka töökuulutus sisaldada piisavalt infot töö iseloomu kohta, et inimesel oleks võimalik eelnevalt hinnata oma tegelikku võimekust. Põhjaliku töökuulutuse koostamine aitab tööandjal panna paika selged valikukriteeriumid ning muuta värbamisprotsessi võimalikult läbipaistvaks.

Kui tööle kandideerija kahtlustab, et teda on värbamisprotsessis diskrimineeritud ning soovib teada kõrvalejätmise põhjust, siis peab tööandja andma talle kirjaliku seletuse, milles põhjendab oma värbamisotsust. Seal tuleb selgitada, millistel alustel valiti sobivaim töötaja, miks jäeti kõrvale päringu esitaja või mille poolest olid teised kandidaadid sobivamad. Lepingueelsete läbirääkimiste kohta leiab rohkem infot aadressilt www.tööelu.ee