EESTI ELU

Veebikaamerast saab jälgida sookurgede sügisrännet

http://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/sookurekaamera-sassis

Matsalu Rahvuspargis Sassi poolsaarel sookurgede ööbimispaigas oleva veebikaamera kaudu saab jälgida lindude sügisrännet.

Mobiilne veebikaamera, mis hiljuti jälgis Noarootsis kurvitsate rännet, on nüüd üles seatud Sassi poolsaarel rändavate sookurgede ööbimispaigas, teatas Riigimetsa Majandamise keskuse (RMK) pressiesindaja esmaspäeval BNS-ile. Lindude tegemisi saab jälgida RMK loodusblogi kaudu aadressil http://www.rmk.ee/loodusblogi

Sookure riikliku seire koordinaator Aivar Leito andmetel on Matsalu lahe ümbruses tähtsaim rändavate sookurgede ööbimispaik just Põgari-Sassi piirkond Tauksi saare ja Tuuru ranniku vahel. Lahe ümbruses peatub sügisrändel kuni 20 000 lindu.

Praegu kogub sookurgede ränne hoogu ja selle haripunkt saabub septembri teises pooles, kui põhja pool muutub ilm kargemaks. „Sassi poolsaarest umbes viie kilomeetri kaugusel kõrrepõllus on juba näha olnud 500-pealist kureparve. Peamised toitumispaigad asuvad siin suurematel põllulaamadel Sassi poolsaarest idas kuni Kirimäe ja Martnani,“ rääkis zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt.

Sookurgede salgad saabuvad ööbimispaika enamasti paar tundi enne kuni pool tundi pärast päikese loojangut ja lahkuvad sealt hommikul päikesetõusu aegu. „Neil aegadel ongi suurim tõenäosus neid graatsilisi rändajaid kaamera ees näha ja kui parasjagu linde pildil polegi on ikka kuulda nende võrratut häält,“ lisas Hunt.

Kaameral tasub pilku peal hoida ka päeval. Peale sookurgede on lähinädalatel võimalik jälgida ka laglede ja hanede salkasid, hõbehaigrud, kullilisi, parte ning teisigi rändureid ja paiksemaid linde.

RMK loodusblogi aitab tähele panna meid ümbritseva looduse ilu ja tutvustab looduse kaitseks tehtavaid töid. Blogis kirjutavad zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt ning RMK looduskaitseosakonna töötajad. Tiit Hundi sulest jõuavad lugeja ette terased tähelepanekud Eestis leiduvatest looma-, taime- ja linnuliikidest. RMK looduskaitsjad jagavad blogis oma igapäevatööga seotud muljeid ja mõtteid ning väljendavad sealjuures oma isiklikke veendumusi, mitte tingimata RMK ametlikke seisukohti.

Blogi hoiab silma peal ka kobraste tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal, mida täiendab nüüdsest mobiilse looduskaamera pilt eri paigust Eestimaal.

TURVAOHT: Google kustutas 500 nuhkvara-äppi

https://play.google.com/store/apps

Google eemaldas oma Play rakenduste poest enam kui 500 levinud äppi, mida kahtlustatakse telefonides nuhkvara levitamises.

Küberjulgeolekufirma Lookout analüüsi kohaselt kasutasid häkkerid ära populaarses tarkvaraarenduskomplektis esinenud viga.

Tele2 tootedirektori Katrin Aroni sõnul olid eemaldatud äppide seas mobiilimängud, raadiod, ilma-, hariduse-, tervise- ja videorakendused. „Kahtlastes rakendustes, nagu Lucky Cash ja Selfie City kasutati tarkvara, mis võimaldas inimeste isiklikke andmeid varjatult alla laadida ja äppide arendajad ise polnud turvaprobleemidest teadlikud,“ ütles Aron.

Katrin Aroni sõnul on teine levinud ohukoht võltsäpid, mis toimivad sarnaselt libaveebilehtedega, mille puhul teevad petturid mõnele tuntud kaubamärgile sarnase kujundusega lehe. „Apple ja Google puhastavad pidevalt oma rakenduste poodi, aga vigu lipsab sisse. Libaäpi otsa sattudes võib ilma jääda makstud kaubast, nakatuda pahavaraga või hakata saama soovimatuid reklaame,“ lisas Aron.

Kuidas vältida libaäppide allalaadimist.

  • Loe enne äpi allalaadimist arvustusi. Õigel äpil on tõenäoliselt palju positiivseid hinnanguid, mida libaäpil pole.
  • Vaata, kes on äpi autor. Libaäppidel on tihtipeale originaaliga sarnase kirjapildiga, kuid mitte päris korrektse nimega autor.
  • Vaata, millal äpp üles pandi. Libaäpi avaldamiskuupäev on tõenäoliselt üpris värske.
  • Kirjavead äpi kirjelduses peaksid igaühe ettevaatlikuks tegema.
  • Loe hoolikalt, milliseid volitusi äpp sinult salvestades küsib. See ei paljasta otseselt libaäppi, aga kas näiteks elementaarsel taskulambi-rakendusel on ikka vaja saada ligipääsu sinu asukohale ja Facebooki kontaktidele.

Politsei: metsast väljatulek planeeri päevavalgele ajale

Seene- ja marjahooaeg toob igal aastal politseile kaasa kümneid kuni sadu teateid metsas sihi kaotanud inimestest. Häirekeskus saab teateid metsas tee kaotanud inimestest valdavalt pimedal ajal, abivajajate seas oli nii mehi kui naisi vanuses 36-82 eluaastat. Politsei abil leiti abivajajad üles.

„Õnneks on enamusel ka metsas kaasas mobiiltelefon, mille abil kiiresti abi kutsuda,“ rääkis Jõhvi politseijaoskonna vaneminspektor Alvar Paal.

Päevavalgel ajal saavad otsingud enamasti kiirelt positiivse lõpu.

Politseinik paneb marjulistele ja seenelistele südamele, et tuleks arvestada sellega, et õhtu pole enam pikalt valge. „Üsna varastel õhtutundidel hakkab hämaramaks minema, seda eriti metsas kõrgete puude vahel. Seega tuleks metsast väljatulek planeerida suurema ohu vältimiseks ajavaruga,“ soovitas Paal.

Ta lisas, et metsa minnes tuleb kindlasti kaasa võtta täislaetud akuga mobiiltelefon. „Eakamale inimesele võiks soetada nuppudega mobiiltelefoni, mida on lihtne kasutada. Hätta sattunu saab ise kiirelt abi kutsuda, telefonivestlusest saame lisainfot tema seisundist ja asukohast, samuti vajadusel võime tema asukohta kiirelt positsioneerida,“ kirjeldas politseinik.

Metsa minnes tuleks selga panna ilmaoludele vastavad erksavärvilised riided ning kaasa võtta piisavalt vett, vajalikud ravimid ja kerge eine.

Kui olete metsa eksinud või abi vajab teie lähedane, helistage hädaabinumbrile 112.


 


 

LOE VEEL


 

VIIMATI LISATUD


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD