Rahaasjade Teabekeskuse uuringud on näidanud, et Eesti inimesed peavad jõulupühade tähistamist oluliseks ja enamikes perekondades on kingituste tegemine tähtsal kohal. Samas tõdeb ligi kolmandik elanikest, et pühadeaeg on nende pere eelarvele koormav ning nad peavad nuputama, kuidas peale pühi ots otsaga toime tulla.

Kui pühad on rahakotti augu teinud

Kui pühad on ka sinu pere rahakotti augu teinud, siis tuleb otsida võimalusi kulude vähendamiseks ja/või tulude suurendamiseks. Tegutse järgnevalt:

Pane kirja kõik arved, mis ootavad tasumist (summa, tasumise tähtaeg, intress ja viivis). Koosta tagasimaksegraafik ja tasu ennekõike need arved, millelt  arvestatakse suuremat viivist või mille maksetähtaeg on varasem. 

Kui arved on kuhjunud, võta ühendust arve esitajaga, et võimalusel leppida kokku uus maksegraafik või saada ajapikendust.

Sea suurematele kuludele (nt toit, hobid, väljas söömine) ranged limiidid. Soovitav on jagada summad nädalate lõikes, sest nii kontrollid oma tegevust ja väldid ülekulutamist.

Rahanappuse korral väldi kindlasti uute laenukohustuste võtmist. Nii kiirlaen kui ka erinevad tarbimislaenud toovad kaasa uued ja suuremad kulud teenustasude ning intresside näol.

Otsi lisasissetulekuid, sest abi võib olla ka mõnest väiksemast lisatööst.

Nõuanded rahaasjade korraldamiseks uuel aastal

1. Sea eesmärgid, mis aitavad liikuda soovitud suunas. Küsi endalt, mida soovid saavutada ja kui palju kulub selleks aega. Pane paika, millised on võimalused säästmiseks lähtuvalt  pere eelarvest täna ja tulevikus.

2. Koosta eelarve tegelikest kulutustest ülevaate saamiseks. Paljud pered arvestavad rahaasju mälu abil. Ilma kulusid kirja panemata on aga keeruline aru saada, millele ja kui palju täpselt raha kulus.

3. Analüüsi pere harjumusi ja finantskäitumist. Tee selgeks, mis rahakotti liigselt koormab.

4. Kogu suuremate kulutuste tarbeks jooksvalt. Kui liidad tänavuseks aastaks plaanitud suuremad kulutused kokku ja jagad tulemuse kaheteistkümnega, saad teada, kui palju raha peaksid igakuiselt kõrvale panema. Üldiselt soovitatakse iga kuu säästa 5–10% sissetulekutest.

5. Säästa pisiasjadelt! Väikesed kulutused võivad aasta lõikes moodustada märkimisväärse summa.

6. Kaasa ka lapsed eelarve tegemisse. Näita lastele, kui palju kulub raha kodule, transpordile, söömisele, meelelahutusele ning erinevate laenukohustuste tasumisele. Õpeta lapsele, kuidas teha ostunimekirja ja arutage, millised on mõistlikud valikud kaupluses.

7. Käi toidupoes kindla ostunimekirjaga. Võimalusel külasta toidupoodi vaid kord nädalas ja planeeri nädalamenüü ette.

8. Püüa kulutada vähem kui teenid. Vaata üle oma teadmised, oskused ja hobid ning arenda neid. Ehk annab mõni neist lisasissetuleku või saab mõni neist tulevikus oma äri aluseks.

9. Vaata üle oma lepingud. Trennipaketi või sideteenuste vahetus võib kaasa tuua väiksema kuutasu ja paremad tingimused.

10. Ära torma allahindluste ja kampaaniate puhul kohe poodi. Mõtle juba ette oma tegelikele vajadustele ja kehtesta rahaline piir, mida ostudeks kasutada võib.

11. Väldi tarbetuid võlgu. Kuigi säästmine on alati odavam kui laenamine, tuleb ette olukordi, kus tekib vajadus kasutada laenuraha. Laenu võtmise mõttekust kaaludes, tasub endalt küsida, kas asi, mille jaoks laenad, peab vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine. Mis tahes laenuraha vajadus tuleks enne lepingule alla kirjutamist hoolikalt läbi mõelda.

If Kindlustuse statistika järgi põhjustavad ilutulestiku raketid igal aastavahetusel raskeid õnnetusi ja enamasti on need tingitud raketi valest kasutamisest või enneaegsest plahvatamisest. Enim on inimesi tabanud raketid või nende tükid põhjustanud käte ja näopiirkonna vigastusi.

If Kindlustuse kahjukäsitluse osakonna juhataja Taavi Kiibuse sõnul oli viimaste aastate traagilisim õnnetus Tallinnas, kus noormees kaotas ilutulestikku lastes oma näpud.

„Kuigi enamasti toimib pürotehnika nii nagu vaja, võib siiski juhtuda, et mõni rakett plahvatab ootamatult kiiresti või lendab planeerimata suunas,“ ütles Kiibus ja lisas, et sageli on selliste  õnnetuste vigastused paraku pöördumatud.

Ka tänavu on Ifile teada antud õnnetustest pürotehnikaga, kus näiteks ühel juhul plahvatas ilutulestiku rakett noormehe käes, põhjustades käele tõsiseid põletushaavu.

„Pidustuste käigus kipub inimestel ohutaju kaduma, seega tuletame meelde, et alkohol ja pürotehnika ei käi kokku. Soovitame rahvarohketes kohtades ettevaatlik olla ning julgeda vajadusel ka alkoholi tarbinud sõpra korrale kutsuda, et raketti mitte käest lasta või inimeste keskel süüdata. Tähelepanelik tasub olla ka ohutuna näiva säraküünla süütamisel, sest ka sellega võib hooletul kasutamisel saada silmade, näo või käte vigastusi,“ lisas Kiibus.
6 lihtsat soovitust ilutulestiku ohutuks kasutamiseks:

1. Loe alati läbi tootega kaasas olev ohutusjuhend.
2. Ära lase ilutulestikku kasutada lastel ega joobes inimestel.
3. Ilutulestiku tegemiseks vali ohutu koht, mis on eemal hoonetest, inimestest ja sõidukitest.
4. Ära süüta raketti käes, sest see lõpeb tihti raskete vigastustega.
5. Rakett tuleb fikseerida selliselt, et see pärast süütenööri süütamist ei kalduks.
6. Süütenööri süütamiseks piisab ühest inimesest, teised peaksid hoidma ohutusse kaugusesse.