Lapsed on küll avatud ja siirad, kuid seda mitte alati oma muredest rääkimisel. Põhjuseid, miks nad oma muresid ei jaga, võib olla mitmeid – neil võib olla kartus saada hukkamõistu osaliseks, soov enda pärast mitte muretsema panna või puudub neil oskus enda mõtteid ja muresi sõnadega väljendada.

Kuna probleem on laste hulgas üsna sage, kutsub lasteabitelefon 116111 sotsiaalkampaaniaga „Soovin, et sa mind kuulad – mul on hääl“ lapsi üles oma häält kasutama ning lapsevanemaid lastele rohkem tähelepanu pöörama. Kuidas julgustada lapsi end rohkem avama, selgitab kasulike soovituste näitel lasteabitelefoni projektijuht Mari-Liis Mänd.

Ärge alahinnake oma lapse muret

Mured võivad olla sisult erinevad, kuid neid ei ole võimalik suuruse järgi ritta seada. Isegi kui lapse mure tundub pealtnäha tühisena, tuleb arvestada, et lapse jaoks võib olla tegu vaimselt väga raske olukorraga. Püüdke mõista igat lapse mure, kuulake tähelepanelikult, mõelge kaasa ning andke mõista, et hoolite ja soovite abiks olla.  

Tundke oma lapse tegemiste vastu huvi

Lisaks kodutööde kontrollimisele tundke huvi oma lapse kooliväliste tegevuste vastu. Näidake üles initsiatiivi ning küsige lapse sõpruskonna kohta või arutlege muudel päevakajalistel teemadel. Nii harjub laps suhtlemisega ning tunneb, et lisaks koolile huvitute te ka muudest asjadest. Oluline on tajuda, kas lapsel on tuju suhtluseks ning vältida pealetükkimist. Tähtis on panna tähele lapse enda kutset vestlusele ja olla tema jaoks olemas just siis, kui tema seda parasjagu vajab.

Ärge keskenduge vaid lahenduste otsimisele

Lapsevanemad mõtlevad murede puhul kohe nende lahendamisele – tegelikult aga ei tasu sellega kiirustada, sest ka kuulamisoskus mängib väga olulist rolli. Tihti piisabki vaid kuulamisest, sest see annab lapsele võimaluse end avada ning lihtsalt rääkida, ilma et keegi asuks kohe lahendusi pakkuma. Vältida tuleks tungivaid küsimusi ning tasub oodata lahenduste pakkumisega – lapsel peab olema võimalus oma mure ise lahendada.

Ärge sundige last rääkima

Iga lapsevanem soovib oma last nii palju aidata kui võimalik. Küll aga võib tekkida olukordi, kus liigne  abistamine ei too olukorrale lahendust. Hoiduda tuleks pealekäimisest ja pärimisest. Kui laps annab märku, et ta ei soovi oma muret jagada, siis ei peaks teda sundima. Lapsele tuleb anda aega ning kinnitada talle nii verbaalselt kui mitteverbaalselt, et alati, kui ta soovib rääkida, ollakse valmis teda kuulama.

Jagage enda kogemusi

Suur osa abistamisest seisneb lapse pidevas julgustamises. Last tuleb julgustada oma tunnetest rääkima, kuid selle saavutamiseks tuleb vanemal ise eeskuju näidata. Jagades ena kogemusi ja sarnaselt raskeid olukordi ning kirjeldades oma tundeid, mida need kogemused tekitasid, aitavad vanemad lapsel ennast rohkem avada. Lisaks annate mõista, et probleemide ja murede olemasolu on igati normaalne ning et igast olukorrast on alati ka väljapääs.

Lasteabitelefon 116111 pakub esmast sotsiaalset nõustamist nii lastele kui ka täiskasvanutele lastega seotud teemadel, tagades vajadusel saadud info edastamise spetsialistidele. Helistamine lasteabi nõuandetelefonile 116111 on tasuta ja kõnedele vastavad ööpäevaringselt kogenud nõustajad nii eesti kui ka vene keeles. Samuti on võimalik pöörduda kirjalikult e-kirja teel või online-vestluses.

Eesti mootorikütuste kvaliteet on paranenud alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga. Viimase kuue aasta jooksul tehtud kontrollide põhjal võib kütuse kvaliteediga enamasti rahule jääda, sest nõuetele mittevastavate kütuste osakaal on olnud kuni kaks korda väiksem võrreldes kümne aasta taguse ajaga.

„Mootorikütuste põlemisest tekkiv saaste mõjutab kõige enam linnade välisõhu kvaliteeti, aga mõjutatud on kõik Eesti paigad. Seepärast on Euroopa Liidus kehtestatud mootoribensiinile ja diislikütusele miinimumnõuded, mida kõik liikmesriigid on kohustatud jälgima ja ka kontrollima, kas tanklates müüdavad kütused vastavad etteantud nõuetele,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Igal aastal kontrollib Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ hinnanguliselt 210-240 tanklat ja analüüsib ligi 560 kütuseproovi. Aastatel 2010 ja 2014 tuvastati kõige rohkem mittevastavusi, vastavalt 26 ja 28 rikkumist, samas aastatel 2013 ja 2015 oli kõigest 10 ja 8 rikkumist.

Eelmise aasta kokkuvõtted näitavad, et kvaliteedinõudeid rikuti 13 korral. Peamised rikkumised on seotud oktaaniarvuga, järgnevad aururõhu, väävli-ja mangaanisisalduse normiületused. Üksikute aastate peale on ka teisi rikkumisi esinenud (aromaatsed süsivesinikud, hapnikusisaldus).

„Kütuste kvaliteedi langusel võib olla mitmeid põhjuseid. Esiteks peame arvestama, et Eesti on täielikult sõltuv kütuse impordist ja peamiselt tuleb meie kütus Leedust ja Soomest. See eeldab kütuse transportimist ja kuivõrd Eestis on väga levinud, et kütus vahetab mitmeid kordi omanikku, mis võib tähendada ka seda, et kütus pumbatakse ühest mahutist teise, siis on kütuse kvaliteedi halvenemine igati loogiline. Eriti just selliste ühendite osas, mis on kergesti lenduvad,“ selgitas Pomerants.

Pomerants lisas, et samaaegselt on hea tõdeda, et mõningad kütusemüüjad on hoolsamad ja seetõttu on võimalik tanklatest leida kütuseid, mille kvaliteet on oluliselt parem, kui peaks olema. „Eriti puudutab see oktaaniarvu, sest mootoribensiini 95 asemel võivad tarbijad saada kütust, kus oktaaniarv on tegelikult 96 või natuke rohkem. Ma ei tea, kui palju ja kas üldse on sellise tunnetusega juhte, kes seda positiivset vahet tunnevad. Olgu lihtsalt hea teada,“ ütles Pomerants.

Mootorikütuste kvaliteedil on märkimisväärne mõju keskkonnale ja inimeste tervisele. See mõjutab mootoritest tulenevaid saasteainete heitkoguseid, mis omakorda avaldab olulist mõju meie õhukvaliteedile. Parema õhukvaliteedi kõrval on oluline tagada ka tarbijatele kvaliteetne mootorikütus, sest keskkonnanõuetele mittevastav kütus võib suurendada mootoritest tuleneva saasteainete eraldumise kogust ning rikkuda mootoreid.