EESTI ELU

Uuest aastast kehtivad liginullenergiahoonetele leebemad nõuded

Foto on illustratiivne Pixabay

Alates 1. jaanuarist kehtivad väikeelamutele uued energiatõhususe nõuded. Energiatõhusa hoone miinimumtasemeks on olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklass ning uute hoonete püstitamisel B-energiaklass. Esmakordselt sätestatakse määrusega ka liginullenergiahoone nõuetele kohalduvad erandid.

„Selleks, et hoone võimalikult energiatõhusana ehitamine oleks omanikule mõistlik valik, tuleb hoonete energiatõhususe miinimumnõuded kehtestada selliselt, et nende rakendamine oleks realistlik. Energiakadude piiramine elamufondis on väga oluline, kuid tulemuste saavutamiseks tuleb arvestada ka tegelike oludega, mistõttu on miinimumtasemeid 2013. aastal välja käidud plaaniga võrreldes  leevendatud. See tagab hoone omanikule parima alginvesteeringu ja püsikulude suhte hoone ettenähtud kasutusaja jooksul ning sedasi saame energiatõhusate hoonete ehitusele hoogu anda,“ selgitas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrusega sätestatakse liginullenergiahoone nõudele esmakordselt erandid. Liginullenergiahoone taseme saavutamist ei nõuta, kui lokaalsete taastuvenergialahenduste paigaldamine ei ole majanduslikult põhjendatud või tehniliselt teostatav. Samuti ei kohaldata liginullenergiahoone nõuet kuni 220 ruutmeetri suuruse köetava pinnaga väikemajadele. Väikemajade puhul lükatakse liginullenergiahoone nõude rakendumine edasi, kuni uute kuluoptimaalsete energiatõhususe tasemete määramiseni. Palkmajadele kohalduvad ka edaspidi nõuded pehmendavate koefitsientidega, seda nii uute hoonete püstitamisel kui olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel.

Väikeelamu energiatõhususarvu leidmiseks on võimalik kasutada kalkulaatorit, mis asub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel: https://www.mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/ehitus-ja-elamumajandus/hoonete-energiatohusus

Kadri Simson: 2018. aasta oli edukas ja töine

FOTO: Gregor Saluveer

Majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sõnul pakub aasta lõpp võimaluse vahekokkuvõtete tegemiseks ning ministri hinnangul oli 2018. aasta töine ja edukas. 

Minister tõi välja kaheksa peamist tegevust:

Bingo loto võitja vormistas võidu

Pixabay

Kolmapäevases „Suure lotokolmapäeva“ saates võideti internetist ostetud piletiga Bingo loto jackpot summas 325 776,70 eurot.

Võitjaks osutus Pärnumaalt pärit noor mees, kes enda sõnul mängib nii Bingot kui Vikinglottot pea iga nädal. Oma numbreid mehel pole, enamjaolt ostab ikka pliks-plaks pileteid.

Tootmisvaldkonnas töötav mees rääkis loto kontoris võitu vormistades, et võidupilet oleks peaaegu ajapuudusel ostmata jäänud – ost sai tehtud napilt enne loosimise sulgumist.

Enda võidust sai mees teada alles hommikul – õhtul küll kuulis infot suurest lotovõidust, kuid endaga seda seostada ei osanud: „ma ei ole kunagi arvanud, et võiksin võita jackpoti, see on nii ebatõenäoline!“ Võidu-uudist on mees seni jaganud vaid elukaaslasega ja konkreetset plaani, mida võidusummaga peale hakata, veel pole.

„Jõulukingid on juba ostetud, niiet võidusumma jääb ootama suuremaid oste“, ütleb mees.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD