Uue auto omanikuks saamine ja liisingulepingu sõlmimine käib loetud päevade või isegi tundidega. Kuigi autoost on emotsionaalne ja tahaksid võimalikult kiiresti uue autoga koju sõita, tasub otsuse läbimõtlemiseks võtta aega. Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus annab nõu, millele tuleks auto liisimisel tähelepanu pöörata.

Ära osta autot hetkeemotsiooni ajel

Auto ostmine tekitab küll elevust, kuid seejuures tasub mõned olulised asjad kainelt läbi mõelda. Esiteks - millist autot sa tegelikult vajad, kus ja kui tihti sa sõidad ning kas autosse peab mahtuma peale sinu veel kedagi? Kui liigud peamiselt üksi Tallinna kesklinnas, siis rahakotti ja keskkonda säästaks liikumine jalgsi, ühistranspordiga, jalgratta või taksoga. Pikemateks sõitudeks saad autot vajadusel rentida. Kui leiad, et päris oma autota ei saa, kaalu ostu hoolega, et uus auto sinu eelarvele liiga ei teeks või kasutatud, kuid soodsa hinnaga auto remondikulud kokkuvõttes kordades kallimaks ei läheks.

Pane paika eelarve.

Kõigepealt tee selgeks, kui suurt liisingut endale praeguste sissetulekute ja kohustuste juures lubada saad ning kas sul on vaba raha sissemakseks? Kõige lihtsam on pöörduda oma kodupanga poole, kes teeb sulle hinnangulise liisingupakkumise ja aitab arvestada autoostuga kaasnevate lisakuludega. Tingimuste võrdlemiseks võid võtta pakkumisi mitmelt finantseerijalt. Seejärel algab lõbusam osa - tutvumine automüüjate pakkumistega, et valida välja sõiduk, mis vastab sinu vajadustele ja mahub ka eelarvesse.

Vali sobivaim liisinguvorm.

Sõidukit margiesindusest või ettevõttelt liisides saad valida kasutus- või kapitalirendi vahel. Mis vahe neil on? Kasutusrent sobib sulle juhul, kui soovid sõiduki liisingu lõppedes järgmise vastu vahetada ega taha saada auto omanikuks. Kasutusrendi puhul maksad iga kuu auto kasutamise eest ning perioodi lõppedes saad valida, kas pikendad liisingulepingut ja jätkad auto kasutamist, tagastad selle müüjale või ostad auto jääkväärtusega pangalt välja. Viimase puhul pead liisinguperioodi jooksul koguma jääkväärtuse tasumiseks vajaliku summa.

Kapitalirendi puhul tasud lepinguperioodi jooksul kogu sõiduki hinna ja intressi ning saad sõiduki omanikuks. Liisinguga saab autot osta ka siis, kui müüjaks on eraisik. Sel juhul sõlmid pangaga ostu-müügilepingu ja liisinguperioodi lõppedes saab sinust auto omanik, kuna tasud makseperioodil järelmaksuna kogu auto hinna.

Tee kindlaks, mida ostad.

Kui ostad uue auto, saad kaasa tehasegarantii ja võid olla muretu, sest uus auto ei vaja koheselt remonti. Kasutatud sõidukid on soodsamad, kuid et mitte remondikuludega hiljem miinusesse jääda, pead autot hoolega valima. Enne ostmist tee kasutatud sõidukile kindlasti põhjalik tehniline ülevaatus. Kulutus on seda väärt, et saada sõiduki seisukorrale spetsialisti hinnang. Maanteeametist ja liikluskindlustuse fondist saad infot sõiduki varasemate tehnoülevaatuste ja kindlustusjuhtumite kohta. Lisaks uuri müüjalt sõidukile tehtud hooldusajalugu. Kui kasutatud autol ilmnevad vead, siis on see kindlasti põhjus hinna alla tingimiseks.

Kauple parimat hinda, arvesta lisakuludega.

Pea meeles, et auto hinnad ei ole kivist. Ka esindussalongides saad kaubelda nii auto hinna kui lisavarustuse üle – küsi alati parimat pakkumist.

Liisingu puhul pead üldjuhul arvestama omafinantseeringuna alates 10% auto hinnast. Alati võid ka suurema osa sisse maksta, nii vähendad oma liisingumakset. Lisaks igakuisele liisingumaksele pead arvestama lepingutasuga, mis on 1-1,5% sõiduki hinnast. Püsikuludena lisanduvad liikluskindlustus, kohustuslik kaskokindlustus, kütuse-, hooldus- ja remondikulud.

Autot pangale tagastada ei saa.

Mida teha, kui liisitud auto pole ikkagi päris see, mis peaks või sa selle eest liisingut maksta ei jõua? Pea meeles, et autot panka tagastada ei saa. Küll saad lepingu ennetähtaegselt lõpetada, kui maksad pangale tasumata jäänud osa auto hinnast; leiad autole ostja, kes selle liisingufirmalt välja ostab või müüd auto koos kehtiva liisinguga edasi. Viimase puhul kohandatakse leping siis juba vastavalt uue omaniku maksevõimele.

Lapsevanemad seisavad sageli silmitsi probleemiga, kus nende lapsed ei veeda piisavalt aega õues mängides, vaid on naelutatud erinevate ekraanide ette. Regulaarne kehaline aktiivsus mängib kasvava organismi arengus aga väga suurt rolli – sportimine arendab lapse füüsilist, vaimset ning sotsiaalset heaolu. Kõik lapseeas õpitu ja kogetu mõjutab last suuresti ka tulevikus.

Vähekindlustatud laste spordihariduse toetamiseks Liblikaefektiga kohupiimakreemide heategevuskampaania ellu kutsunud Valio ja Lastekaitse Liit toovad välja kõige olulisemad põhjused, miks tuleks sporditegemisega algust teha juba varajases eas.

Sotsiaalsete oskuste õppimine

Sportlikest tegevustest osavõtmine aitab lastel arendada sotsiaalseid oskusi, millest on kasu ka tulevikus. Lapsed õpivad suhtlema nii eakaaslaste kui ka treeneritega, kes on lastele lisaks nende endi vanematele suureks eeskujuks. Treenerite käe all õppides saavad lapsed teadmisi juhtimisoskustest ning vahetuid kogemusi meeskonnatööst, kus õpitakse üksteisega arvestama ning pingutama ühtsete eesmärkide nimel.

Enesekindluse arendamine

Sportimine avaldab positiivset mõju lapse enesehinnangule ja julgusele. Mõistagi on siinkohal eelduseks eakaaslaste tunnustus ja vanemate ning treenerite toetav suhtumine sportlikest tulemustest sõltumata. Nii kujuneb lapses eneseusk iseendasse ja enesekindlus annab julguse teha vigu ning aitab saada üle ebaõnnestumistest.

Sõprussuhete loomine

Sõprussuhted mängivad lapse vaimses arengus väga suurt rolli. Lisaks vanematele tunneb laps vajadust suhelda ning vaba aega veeta ka eakaaslaste seltsis. Olulisel kohal on ka kuuluvustunne, kuna lapse jaoks on oluline tunda end osana mingist sotsiaalsest grupist, kus tal on tore aega veeta ning kuhu ta on oodatud. Sportimine on hea võimalus kõik need olulised faktorid omavahel siduda. Samuti aitab sportimine luua kauakestvaid sõprussuhteid kogu eluks.

Tugev tervis

Tervis määrab meie igapäevase elukvaliteedi - mida tugevam on tervis, seda täisväärtuslikumat elu saame elada. Aktiivne liikumine lapseeas toetab tugevate luude, lihaste ja südame arengut. Lapse- ja noorukipõlves arendatud füüsiline tervis aitab ennetada tulevikus tekkida võivaid terviseprobleeme. Samuti aitab noorena väljakujunenud liikumisarmastus ja -harjumus täiskasvanul kiirel eluperioodil kehalist aktiivsust säilitada.

Võimalus end välja elada

Sportimine on hea viis, kuidas lapse hüperaktiivsust leevendada. Regulaarne trennis käimine on võimalus lapsel oma energia ülejääke spordiplatsil välja elada. Meeskondlikud spordialad nagu näiteks jalgpall või korvpall on selleks eriti sobilikud. Mida rohkem laps oma päevasest energiavarust ära kulutab, seda kvaliteetsem on ka tema uni.