Sel suvel jõustunud pakettreiside ja seotud reisikorraldusteenuste direktiiv ei puuduta pelgalt klassikalisi reisiettevõtjaid, vaid ka tegelikke teenuseosutajaid, näiteks majutusettevõtjaid ja reisijavedu korraldavaid ettevõtjaid. Nõudeid peavad järgima kõik, kes pakuvad ja müüvad reisiteenuseid, mis vastavad pakettreisi või seotud reisikorraldusteenuste tunnustele.

Uue regulatsiooniga laienes pakettreisi mõiste ja tekkis uus mõiste seotud reisikorraldusteenuste näol, mille tulemusena on reisiteenuseid pakkuvate ettevõtjate tegevus varasemast enam reguleeritud. Lisaks on ühe olulise muudatusena kolmele reisiteenusele – reisijavedu, majutus ja muu turismiteenus – lisandunud ka neljas. See on auto, mootorratta ja muu mootorsõiduki üürimine.

Ka reisija soovil või valikul koostatud reis võib olla pakettreis

Kui varem kehtinud direktiiviga olid hõlmatud pakettreisid valmiskombinatsioonidena, siis uue direktiiviga on võrdsustatud kõik pakettreisid olenemata sellest, kas need on reisikorraldaja poolt eelnevalt kokku pandud või tehakse seda reisija soovil või valikul.

Pakettreisiga on tegemist näiteks juhul, kui reisija valib internetis või reisibüroos samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid, nii et nõusoleku maksmise kohta annab ta pärast kõikide reisiteenuste valimist. Kusjuures reisiteenuste hinnad võivad olla esitatud nii ühtse hinnana kui ka koguhinnana. Seega moodustub pakettreis näiteks juhul, kui reisija lisab samaks reisiks erinevaid reisiteenuseid ostukorvi ja tasub nende eest vastavalt kuvatud koguhinnale. Lisaks on pakettreisiga tegemist näiteks juhul, kui reisiteenuseid pakutakse ja müüakse „pakettreisi” või sellesarnase nimetuse all või kui pakutakse ja müüakse pakettreisi kinkekaarti, mille eest saab tulevikus pakettreisi soetada.

Kuidas tekivad seotud reisikorraldusteenused?

Samas tuleb silmas pidada, et teatud juhtudel kuulub regulatsioon kohaldumisele, kuid tegemist ei ole mitte pakettreisiga, vaid seotud reisikorraldusteenustega. Seotud reisikorraldusteenustega võib tegemist olla siis, kui samaks reisiks või puhkuseks pakutakse ja müüakse kahte või enamat eri liiki reisiteenust eraldi ning nendest reisiteenustest ei moodustu pakettreisi.

Näiteks juhul, kui reisija valib ühe veebilehe või reisibüroo külastuse käigus lennupiletid ja maksab nende eest ära (see tähendab, et esimene tehing on lõpuni viidud) ning enne kui ta lahkub, ostab ka majutuse, mille ta valib eraldi ja mille eest ta maksab eraldi. Seotud reisikorraldusteenustega on tegemist ka näiteks juhul, kui lennupiletite broneerimise järel kutsutakse reisijat üles lingiga, mis viib teise ettevõtja koduleheküljele, broneerima valitud reisi sihtkohas pakutavat täiendavat reisiteenust, näiteks majutust, ning leping teise ettevõtjaga sõlmitakse 24 tunni jooksul pärast lennupiletite broneeringu kinnitamist.

Äsja valminud Balti riikide kinnisvaraturu ülevaatest selgub, et kolme Balti riigi võrdluses oli möödunud aastal elamu ja eluruumi ruutmeetri hind Eestis jätkuvalt kõige kõrgem. Samuti tuli Eestis hoonestamata elamu- ja ärimaa ning metsamaa eest välja käia rohkem raha kui Lätis ja Leedus.

„Analüüsi tulemused näitavad, et enamus kinnisvaraliikidest on Eestis kallim kui Lätis ja Leedus. Kui võrrelda keskmist brutokuupalka, mis on samuti kõrgeim Eestis, on siinne kinnisvara kõrgem hind mõistetav,“ ütles Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Johannes Nõupuu. „Muidugi tasub siinkohal meeles pidada piirkondlikke erinevusi kinnisvara hinnatasemetes ja seda kõigis kolmes Balti riigis,“ märkis Nõupuu.

Hoonestatud maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus – 12 061 tehingut, järgnesid Läti 9 629 ja Eesti 7 364 tehinguga. Kõikides Balti riikides tehti hoonestatud maadest enim tehinguid elamumaaga – Leedus 54 protsenti, Lätis 55 protsenti ning Eestis koguni 66 protsenti kõikidest hoonestatud maa tehingutest.

Hoonestatud elamumaana ja eluruumina müüdud korterite keskmine hind on aasta-aastalt veidi kasvanud, sealjuures elamute ja eluruumide ruutmeetri hinnad on kõrgeimad Eestis ning madalaimad Lätis.

Korterite keskmine ruutmeetri hind oli kõrgeim Tallinnas – 1 752 eurot, järgnes Vilnius 1 615 euroga. Lätis tuli korteri ruutmeetri eest enim välja käia mitte pealinnas Riias, kus korteri ruutmeeter maksis 913 eurot, vaid Jurmalas ruutmeetri hinnaga 1 100 eurot.

Hoonestamata maaga tehti 2017. aastal kõige rohkem tehinguid Leedus (25 553). Lätis ja Eestis oluliselt vähem, vastavalt 14 136 ja 13 062. Seejuures tehti kõigis kolmes riigis enim tehinguid elamumaaga, Eestis 21 protsenti, Lätis 24 protsenti ning Leedus 40 protsenti kõigist tehingutest.

Hoonestamata elamumaa ning ärimaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Eestis. Elamumaa keskmine hind oli madalaim Lätis ja odavaim ärimaa oli Leedus.

Hoonestamata tootmismaa lõikes oli kõrgeim keskmine hind Leedus, madalaim Lätis. Kui Lätis ja Leedus on tootmismaa segmendis viimase kahe aasta lõikes toimunud keskmise hinna langus, vastavalt 48 protsenti ja 30 protsenti, siis Eestis on tootmismaa keskmine hind kasvanud 28 protsenti. Tehingute paiknemise osas on trend sama 2016. aastaga, Leedus tehakse rohkelt tootmismaa tehinguid Vilniuses, Eestis ja Lätis vastupidi, pigem väljaspool pealinna.

Haritava maa keskmine hind on kasvanud vaadeldaval viieaastasel perioodil igal aastal kõikides Balti riikides. Kõige stabiilsemalt on kasvanud hind Lätis ning kõige aeglasem kasv on olnud Eestis. Haritava maa lõikes oli 2017. aastal kõrgeim keskmine hind Leedus ja madalaim Eestis.

Balti riikidest oli kõrgeim metsamaa hind 2017. aastal Eestis. Madalaim metsamaa hind oli Lätis, kus metsamaa hinna viie aasta kasv on olnud tagasihoidlikud 15 protsenti.