Sotsiaalmeedias levivad üleskutsed tegema välismaa ja Eesti veebipoodidest ühistellimust, et säästa näiteks saatekuludelt, ent tellimuses osalejail tuleb arvestada, et nad võivad ilma jääda oma tarbijaõigustest.

“Hei! Soovib keegi tellida koos minuga X lehelt ? Postikulu läheb tellijate vahel jagamisele! Lisandub Eesti sisene post. Kaup saabub Märjamaale. Tellimuse kinnitan täna kell 15.00!“ Selline on reaalselt Facebookis leviv kuulutus, kus kutsutakse üles ühistellimust tegema. Nii sotsiaalvõrgustikes kui ka internetifoorumites on aegajalt näha üleskutseid toodete soetamiseks grupitellimusena. See on vaid üks näide, ent neid on seal omajagu palju. Sellisel viisil tellimuse tegemine tundub esmapilgul kiire ja lihtne – vaatad pakkumise või veebilehekülje üle, esitad üleskutse koostajale oma tellimuse, tasud enda tellimuse eest grupitellimuse koostajale ning jääd oma tooteid ootama.

Kuigi kõik tundub esmapilgul lihtne, ei ole see tarbijaõiguse kohapealt vaadates sootuks nii. Alati on oluline teada, milliste probleemidega võivad tarbijad grupitellimuse teostamisel kokku puutuda. Kui tarbijad siiski otsustavad sellisel kombel omale kaupa tellida, siis vähemalt on nad riskidega kursis ja teevad teadliku valiku.

14-päevane taganemisõigus

Kui kauplejaks on EL liikmesriigis registreeritud e-pood, siis tasub teada, et nii Eestis tarbijakaitseseaduse kui ka EL tarbijaõiguse direktiivist lähtuvalt on sidevahendi abil sõlmitavast lepingust võimalik 14 päeva jooksul taganeda. See tähendab, et kui ost sooritatakse näiteks interneti vahendusel, siis on tarbijal õigus lepingust taganeda ilma täiendavaid selgitusi toomata 14 päeva jooksul. Aeg hakkab lugema alates päevast, mil tarbija toote kätte sai, mitte lepingu sõlmimise hetkest. Kaupleja peab lepingust taganemise korral tarbijale tagasi maksma lisaks ostuhinnale ka saatmiskulud 14 päeva jooksul alates lepingust taganemisel.

Grupitellimuse puhul loobub iga taolise üleskutse peale tellimuse esitanu oma 14-päevasest taganemise õigusest, sest ta ei ole seotud tarbijaõiguse valdkonda kuuluva lepinguga. 14-päevane taganemisõigus kehtib antud sellele, kes e-poes tellimuse vormistas ehk antud juhul sellele, kes grupitellimuseks üleskutse tegi. Kõik teised tellimuses osalejad peaksid oma taganemisõigust kasutama läbi tellimuse koostaja, mis tähendab, et tellimuses osaleja saadab tooted tagasi tellimuse koostajale, kes tooted omakorda kauplejale tagastab. Kas tellimuses koostaja on valmis pärast tellimuse kätte saamist üldse teisi tellimuses osalejaid abistama, sest ilmselgelt on sellised järeltegevused tellimuse koostajale täienevateks kohustusteks?

Osaliselt saatmata ning tellimusele mittevastavad tooted

Kui tellimus on kohale tulnud ning tellimuses osalejad on oma tooted kätte saanud võib selguda, et saadud tooted ei vasta tellimusele. Näiteks on edastatud toode vale suurusega või sootuks hoopis teine toode. Sellisel juhul ei saa grupitellimuses osaleja ise kauplejaga kontakteeruda, sest kauplejal ei ole üksiku tellija kontaktandmeid, kliendinumbrit ega eelnevat tellimusega seotud toimingute ajalugu. Kogu asjaajamine peab käima läbi tellimuse teostaja, mis koormab nii tellimuse teostajat kui ka tellimuses osalejat.

Puudusega toodete tagastamine

Kui toode osutub vigaseks, siis on tarbijal õigus kahe aasta jooksul esitada kauplejale pretensioon. Arvestada tuleb, et kuue kuu jooksul pärast ostu sooritamist eeldatakse, et tootel oli puudus juba kauba ostmise ajal, kui müüja ei tõenda vastupidist. Puudusega toote puhul on tarbijal õigus esmalt nõuda toote paranemist või asendamist. Tarbijal on õigus küsida raha tagasi, kui puudus on korduv või kestev ning kui toote asendamine või parandamine ei ole võimalik. Grupitellimuse puhul tuleb pretensioon esitada tellimuse vormistajal. Seejuures tellimuses osaleja ei saa tagasi kõiki postitamiskulusid. Seaduse kohaselt toimub defektse toote asendamise tarbijale tasuta, kuid kui tarbija peab algselt toote postitama tellimuse koostajale, siis seda postikulu tarbijale ei hüvitata.

Kellele kehtib tarbijaõiguse regulatsioon?

Tarbija ja kaupleja mõiste on tarbijakaitseseaduses üheselt selgitatud ning sarnaselt on see mõiste sisustatud ka tarbijaõiguse direktiivis. Tarbija on seaduse kohaselt füüsiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis ei ole seotud tema majandus- või kutsetegevusega. Kaupleja on füüsiline või juriidiline isik, sealhulgas avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb eesmärgil, mis on seotud tema majandus- või kutsetegevusega.

Grupitellimuse puhul peaks e-kauplusest tellimuse tegija olema tarbija ning e-kauplus on seaduse mõistes kaupleja. Kui aga grupitellimuse koostaja tellib e-poest tooteid suures mahus ja tellimuses on kajastatud sama tooteartiklit erinevates suurusnumbrites, on e-kauplusel põhjendatud küsimus, kas tegemist on tarbijaga selle seadusjärgses tähenduses. Probleemide korral ei pruugi abi saada ka tarbijakitseametist, kui tellimuse tegija ei suuda ära tõendada, et tooted olid ostetud vaid isiklikuks tarbeks, mitte eesmärgiga neid turustada.

Oht oma tellimust mitte kätte saada

Võõra inimese üleskutsele vastates ja grupitellimuses osalemisel võib tekkida olukord, kus raha on küll talle üle kantud, kuid üleskutse tegija ei vormistagi tellimust ning rikastub tellimuses osalevate isikute arvelt. Samuti võib juhtuda, et tooted tellitakse petturlikust e-kauplusest ning kaupa ei saadeta. Sellisel juhul on suur tõenäosus, et ükski tellimuse osaleja ei saa oma raha tagasi. Kuna raha on edastatud grupitellimuse koostajale, kes on eraisik, ei saa sellistel juhtudel abi ka tarbijakaitseametist või EL tarbija nõustamiskeskuselt.

Arvestades kõiki riske, tasub tarbijal alati kaaluda kas grupitellimuses osalemine tasub ära, sest tarbija seadusest tulenevalt õigused ei ole grupitellimuse puhul niivõrd kaitstud. E-kauplusest tellimisel võib alati midagi valesti minna ning toodete tagasi saatmine võib osutuda märkimisväärselt keerukamaks. Kui aga grupitellimuses osalemine soov on siiski olemas, tasub teostada grupitellimusi nendega, kes on usaldusväärsed ning võtavad endale kohustuse ka tellimusele järgnevate toimingute tegemiseks, näiteks tagastamiseks, toodete ümbervahetamiseks jms.

Tele2 Eesti klienditeeninduse direktori Sirli Seliovi sõnul on petturid muutunud üha leidlikumaks ja inimestel tasub olla oma isikuandmete ja nutiseadmetega valvsamad. „Meie kogemus näitab, et kevadel petturlus hoogustub, sagenevad juba teada-tuntud skeemid, aga mõeldakse välja ka täiesti uusi viise, kuidas inimeste käest ebaõigelt raha saada,“ ütles Seliov, kelle sõnul kasvab aprillis petturluse juhtumite arv lausa poole võrra.

„Analüüsisime läbi mured, millega kliendid meie poole pöörduvad. Välja saab tuua viis peamist petuskeemi,“ selgitas Seliov. Tema sõnul arenevad kõige kiiremini just veebipõhised kelmused. Seliov soovitab kõigil petturluse ohvriks langenutel teavitada lisaks politseile kindlasti ka oma mobiilioperaatorit.

Viis kõige levinumat petuskeemi Eestis:

Kõned välismaalt. Aastaid on üks levinuimaid petuskeeme olnud vastamata kõnede tegemine välismaa numbritelt, millele tagasi helistades võetakse helistajalt kuni kümnekordset tariifi. Teise variandina saabub kõne välismaa numbrilt ja selle vastuvõtja kuuleb vaikust või kõne katkeb, mis sunnib inimesi võltsnumbrile tagasi helistama. Telefonikelmid tegutsevad üldjuhul kiiresti – kui nad saavad aru, et üks number on petunumbrina tuvastatud, genereerivad nad kohe uue. Kui kõnet välismaalt oodata ei ole, siis mõtle hoolikalt, enne kui vastad või tundmatutele välismaa numbritele tagasi helistad.

Identiteedivargus. Kelmid kasutavad varastatud või kaotatud dokumenti, et sõlmida teise isiku nimel nutiseadmete ostuks lepinguid. Dokumendi kadumisel tuleb esimesel võimalusel teavitada politsei- ja piirivalveametit ning muuta dokument kehtetuks. 30% juhtudest ei tea kliendid, et nende dokumendiga on tehtud pettusi. Juhul kui sinu kaotatud või varastatud dokumendiga on sõlmitud mõni leping, tuleb esitada avaldus politseisse ja toimetada dokumendi kehtetuks tunnistamise tõend ettevõttele, kus leping oli sõlmitud.

Ülisuured arved välismaalt. Inimeselt saab suurt hulka raha välja petta hõlpsamini välismaal kui kodumaal. Kastutatakse järgmist skeemi: reisil olles telefon varastatakse ja tehakse numbrilt lühikese ajaga palju kõnesid kõrge tariifiga tasulistele petunumbritele. Suured arved esitatakse kodumaisele mobiilioperaatorile. Senine suurim kahju on olnud 8000 eurot. Meie kogemus näitab, et enim langevad eestlased taolise kriminaalse skeemi ohvriks Barcelonas ja suuremas huviorbiidis on seiklushimulised noormehed. Et selliseid olukordi vältida, soovitame välismaal kasutada kohalikku kõnekaarti ning telefoni kadumise korral kohe number sulgeda.

Libaküsitlused, -loosid ja -tarbijamängud. Kõige kiiremini arenevad veebipõhised petuskeemid, kus kasutatakse tuntud ettevõtete nimesid. Need esinevad sageli loosimiste, küsitluste või tarbijamängude kujul. Tavaliselt kogutakse mängudega isikuandmeid, et neid kuritarvitada. Teisel juhul tuleb osalemiseks saata tasulisi sõnumeid ja seda innustatakse tegema palju, sest lubatud auhinnad on hinnalised. Ettevaatlikuks peaksid tegema ebamõistlikud lubadused, näiteks kõik küsitluses osalejad saavad iPhone’i. Soovitame alati enne isikuandmete edastamist ja tasuliste teenuste tarbimist tutvuda tingimustega ning veenduda, et teenusepakkuja on päriselt olemas ja tegemist on ametliku pakkumisega.

Petturid sotsiaalmeedias. Näiteks võib Facebookis ühendust võtta tuttav murega, et ta ei saa oma telefoni kasutada, aga tal on hädasti vaja kätte saada üks tähtis kood. Ta eesmärk on kokku leppida, et sinu numbrile saadetakse talle vajalik kood ning sina edastad selle talle. Pealtnäha tundub ehk väga süütu, aga tegelikkuses seisab selle taga liitumine mõne tasulise teenusega, kus sinu number seotakse ära veebilehega ja kelm saab pärast koodi sisestamist tellida kõik teenused sinu arvele. Sellisesse petuskeemi satuvad sageli lapsed. Kahtluste korral tuleb ühendust võtta oma mobiilioperaatoriga, sest ametlikel teenusepakkujatel on sõlmitud mobiilioperaatoriga leping.