EESTI ELU

Katlakivi eemaldamata jätmine võib lõppeda kodumasina remondiga

Optimist Public

Enamik kodumasinaid, mis puutuvad kokku veega, vajavad aeg-ajalt katlakivi eemaldamist. Eemaldamata katlakivi takistab näiteks kohvimasinas veevoolu ning vee kuumenemist, mõjutades nii masina funktsioneerimist kui ka joogi maitset.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna peaspetsialisti Knut Tamme sõnul vee karedust eraldi joogivees ei hinnata, kuid olenevalt konkreetsest piirkonnast ja veeallikast võib vesi liiga kare või liiga pehme olla. “Toorvee kvaliteet erineb piirkonniti tulenevalt geoloogilistest erisustest, mitmetes Eesti piirkondades on olnud probleeme raua sisaldusega ning kõrgenenud fluoriidide tasemega,” selgitas Tamm ning lisas, et ühisveevärgist tarbijateni jõudvas vees suuri erinevusi ei ole, kuna vesi peab vastama kõikjal samadele kvaliteedinõuetele. “Inimesed, kes saavad oma vee eraveevärkidest vastutavad oma joogivee kvaliteedi eest ise ning nende veekvaliteedi kohta on andmeid vähe,” lisas Tamm. Kuigi vee karedust joogivees eraldi ei hinnata võib Tamme sõnul vee kõrgenenud karedus põhjustada koduseadmete rikkeid, kuna vees sisalduv kaltsium ja magneesium on kodumasinatele väga kahjulikud. Just seetõttu on mitmetel veega kokku puutuvatel seadmetel eri töörežiimid erineva veekareduse jaoks.

Kareda vee tõttu tekib kodumasinatele kergemini katlakivi, mis ähvardab kodumasinaid peamiselt küttekehade läbipõlemisega ning soojusvahetite ummistumisega. Teisisõnu määrab vee karedus, kui kergesti vee kuumutamisel masinasse katlakivi tekib. Espressomasinates takistab katlakivi veevoolu, vähendab boileri efektiivsust ning tekitab probleeme vee kuumenemisel. “Lihtsamalt öeldes, masinast välja tuleva kohvi kogus väheneb ning kohvi valmistamise temperatuur pole enam see, mis ta ideaalis olema peaks,” selgitas Saeco espressomasinate esindaja Karmo Sahtel ning lisas, et tänu veevoolu vähenemisele hakkab ka kohvimasina pump tugevamini tööle, muutes kohvi valmistamise märksa mürarohkemaks.

Sahtel rõhutas, et regulaarne katlakivi eemaldamine kodumasinatest ja seejuures kohvimasinatest on ülioluline, kuna katlakivi eemaldusel on otsene seos nii masina elueaga kui jookide kvaliteediga. Kohvimasinate puhul mõjutab katlakivi näiteks espressole omast crema kihti ning kohvi maitset. “Espresso on tuntud just kuldjaspruuni crema kihi poolest, mis täiuslikul espressol on kohev, kergelt vahtrasiirupise värvusega ning maitselt magus. Katlakiviga muutub crema kiht aga hoopis õhukeseks ning tumepruuniks, lisandub ka mõrkjas maik,” kirjeldas Saeco esindaja. Harvad pole ka juhud, kus katlakivi kogunedes hakkavad katlakivitükid lendlema ning jõuavad seeläbi kohvijoogi sisse. “Nende imepisikeste tükikeste puhul on tegemist kontsentreeritud mineraalidega, mis mõjutavad kohvi maitset märkimisväärselt ning on ka visuaalselt kohvijoogis näha,” nentis Sahtel.

Seadista masin vastavalt piirkonna vee karedusele

Espressomasina ostmisel soovitab Sahtel enne masina kasutamist mõõta kasutatava vee karedust. “Vee karedus on lahustunud magneesiumi- ja kaltsiumiühendite sisaldus vees. Kareduse mõõtmiseks on espressomasinatel kaasas ribatestid, mis tuleb asetada kasutatavasse vette ning seejärel tulemust oodata,” lausus Sahtel. Ribatestil oleva nelja ruudukese värvuse järgi saab määrata vee karedusastme ning sellele vastava espressomasina seadistuse, mille järgi saab masin aru, kui tihti ehk mitme liitri vee kuumutamise järel tuleb teha hooldus katlakivi eemaldamiseks. “Kui seade on valitud “karedam” kui vesi tegelikult, siis küsib masin puhastust varem kui tegelikult vaja. See tähendab lisa aja- ja rahakulu hooldusvahendite näol. Kui aga seade on liialt “pehme”, siis ei küsi masin katlakivi eemaldust piisavalt tihti. See tähendab, et katlakivi jõuab tekkida, mis omakorda suurendab elektrikulu ja ajakulu vee soojendamisel,” selgitas Sahtel.

Lisaks vastavalt vee karedusele masina seadistamisele tulevad katlakivi vähendamisel appi ka veefiltrid ning katlakivieemalduse vahendid. Veefiltrite eesmärgiks on vähendada kohvimasinates katlakivi teket ning filtreerida vett, eemaldamaks sealsed mikroobe, kloori ja raskemetalle. Isegi kui veefiltreid kasutatakse, tuleb siiski aeg-ajalt teha ka katlakivi eemaldust. “Veefiltrite kasutamine pikendab katlakivieemalduse vahemikku, kuid kindlasti ei tohi arvata, et veefiltreid kasutades pole katlakivi üldse tarvis eemaldada,” kirjeldas Sahtel.

Katlakivieemalduse tsükkel sõltub eelkõige vee karedusest, valmistatud kohvide arvust ning kasutatavast veefiltrist, kuid keskmiselt läheb espressomasinatel katlakivi eemalduse märgutuli põlema kord kvartalis. Erandiks on näiteks Saeco uuemate mudelite AquaClean veefiltrid, mida kasutades tuleb katlakivieemaldust teostada vaid kord kahe aasta jooksul. “See eeldab, et veefiltreid vahetatakse regulaarselt iga kolme kuu tagant vastavalt masina indikatsioonidele. Enne katlakivi eemaldust peab vahetatud olema kaheksa veefiltrit,” ütles Sahtel. Teisisõnu saab enne katlakivieemaldust valmistada üle 2000 kruusi kohvi.

Katlakivi eemaldamata kohvimasina garantii ei kehti

Katlakivi tule põlema süttides tasub katlakivi eemalduse protsess koheselt ära teha, vältimaks katlakivist tekkinud ummistusi, mis võivad lõppeda espressomasina remondiga. “Kui hooldus on pikka aega tegemata, siis ei suuda ükski protseduur kogu tekkinud katlakivi eemaldada ning see võib lõppeda sellega, et on vaja espressomasina küttekeha või ka muu veesüsteem välja vahetada,” kirjeldas kodutehnika hooldus- ja remondiettevõte Simson ServiceNet EE assistant Triinu Blumenfeldt.

Ekslikult arvatakse, et katlakivi võib eemaldada ükskõik millise katlakivieemaldajaga või hoopiski koduste käepäraste vahenditega nagu äädikas. “Äädikas puhastab katlakivi ainult osati, jätab kohvile kõva kõrvalmaitse, millest on keeruline lahti saada ning kogu protsess võtab kolm korda kauem aega,” selgitas Blumenfeldt ning rõhutas, et puhastamiseks võib kasutada vaid spetsiaalseid kohvimasinatele mõeldud vahendeid. Lisaks tasub eelistada just selle firma vahendeid, kelle espressomasinat omatakse. “Teiste firmade toodete kasutamine võib masinat kahjustada ja jätta vette jääke,” lausus Blumenfeldt ning lisas, et kogu protseduuri läbimiseks kulub umbes pool tundi.

Sahtel rõhutab, et kohvimasinate puhul tuleb tähele panna ka seda, et kui vastavalt juhistele katlakivi ei eemaldata ning masin vajab seetõttu remonti, siis garantiiperiood enam ei kehti. “Garantii kehtimise eelduseks on see, et masinat on korrapäraselt kasutatud ning hooldatud,” nentis Sahtel.

Mida tähendavad ohusümbolid pakenditel?

Oleme nii mõneltki kliendikirja lugejalt saanud tagasisidet küsimusega, mida tähendavad erinevad sümbolid pakenditel? Võtame sel korral ette kõige suuremat tähelepanu vajavad ohusümbolid.

PLAHVATUSOHTLIK (EXPLOSIVE)
Plahvatusohtlik, võib kuuma või päikese käes plahvatada.

TULEOHTLIK (FLAMMABLE)
Kergesti süttiv, ei tohi hoida lahtise tule, kuuma või sädemete läheduses. Mõned sellise märgiga toodete (näiteks aerosoolid, lakid, lahustid jne.) gaasid võivad iseeneslikult süttida kokkupuutel veega.

SÖÖVITAV / KORRODEERUV (CORROSIVE)
Söövitava toimega, ohtlik nahale, kuid eriti ettevaatlik peab olema, et sellist märki kandev aine ei satuks silma. Tihti on sellised ained kahjulikud ka metallpindadele, sest võivad need korrodeeruma panna.

ERITI TULEOHTLIK (OXIDIZING)
See märk näitab, et toode võib põleda isegi ilma õhuta. Selliste toodete puhul on väga oluline jälgida, et need ei asuks otsese päisekesevalguse käes või küttekollete lähedal. Suvise ehituse puhul on paslik meelde tuletada, et selliseid aineid ei tohi hoida ka metallilõikurite lähedal, sest viimasest lenduvad sädemed võivad pakendi sisu kergesti süüdata.

VÄLDI SISSEHINGAMIST (HEALTH HAZARD)
Aine sissehingamine või allaneelamine võib hingamisteedele ja siseelunditele põhjustada tugevaid ja pöördumatuid kahjustusi. Lisaks väldi aine kokkupuudet nahaga.

KESKKONNAOHTLIK (DANGEROUS FOR THE ENVIRONMENT)
Märk viitab sellele, et ainet ei tohi mingil juhul kallata maha ega veekogusse, sest sel on keskkonda kahjustav mõju.

TOODE ON SURVE ALL (COMPRESSED GAS)
Sellist märki kohtab harvem, kuid tegu on hoiatusega. Märk hoiatab, et toode on rõhu all ning sellest väljuv gaas võib olla väga külm ja kahjustada nahka. Sellise märgiga tooteid tuleb hoida eemal otsesest päikesevalgusest või tulest.

ELUOHTLIK (TOXIC)
Tegu on väga mürgise ainega, mille sissehingamine või allaneelamine võib põhjustada eluohtliku seisundi isegi väikeste kogusete puhul. Lisaks väldi aine kokkupuudet nahaga.

ÄRRITAVA TOIMEGA (HARMFUL/IRRITANT)
Kodukeemia pakenditel üsna tavapärane märk, mis viitab, et aine võib kokkupuutel nahaga tekitada ärritust, punetust või sügelust. Sellise märgiga tooted võivad tekitada ka osoonikahjustusi.


Kas ohtlike jäätmete pakendeid võib visata olmeprügisse?
Kui ohtlike jäätmete pakendid sisaldavad veel ohtlikku ainet, ei tohi pakendit kindlasti visata prügikonteinerisse, sest on suur oht, et need lähevad katki või hakkavad lekkima ning siis satuvad ohtlikud ained keskkonda. Nagu eelnevalt teada saite, on mitme aine puhul hoiatus ka isesüttimisele, mis tähendab, et aine kokkupuutel vee või õhuga võib tekkida tulekahju. Selliste märkidega pakendid tuleb viia jäätmejaama ja need käideldakse olmejäätmetest eraldi.

Kuidas kööginugade eluiga pikendada?

Kvaliteetsed noad võivad küll kopsaka summa maksma minna, ent õige hoolduse puhul on võimalik nende eluiga märkimisväärselt pikendada. 

Nuge on saadaval erinevas hinnaklassis ja kindlasti ei pea nad kõik tervet varandust maksma. Olgu tegemist tipp- või kodukokaga – isegi üks kvaliteetne nuga köögis võib palju maksta ning vale hoolduse puhul lühikest eluiga nautida. Fiskarsi köögieksperdid jagavad soovitusi, kuidas oma kööginugade eest hoolt kanda nii, et nende terad omanikke pikki aastaid teeniksid.

Terita

Nüri nuga on tülikas, ohtlik ja muudab toiduvalmistamise aeglaseks. Nuga on nüri siis, kui sibulat või tomatit lõigates libiseb tera paigast ega tee kohest sisselõiget. Samuti vajab nuga teritamist, kui selle teral on näha täkkeid või muid vigastusi. Piisava hoolduse puhul peaks nuga teritama maksimaalselt kaks korda aastas. Võimalusel tuleb vältida elektrilisi teritajaid, mis eemaldavad noa pinnalt liiga palju metalli. Käsitsi teritades kaitsed tera üleliigse kulumise eest.

Kasuta lõikelauda

Isegi kokkadel on omad nõrkusmomendid, kuid lõikelaua kasutamine aitab oluliselt noa eluiga pikendada. Noa vigastuste vähendamiseks vaheta kõik klaasist, kivist ja akrüülist lõikelauad plastikust või puidust lõikelaudade vastu. Ära lõika graniidist või marmorist töötasapinnal!

Lõika õigesti

Iga kord, kui nuga lõikelaua pinda tabab, tekivad selle teral mikroskoopilised vigastused. Väldi üles-alla hakkimisliigutust ja harjuta lõikamist n-ö libistamismeetodil, jälgides, et nuga oleks lõikelauaga pidevas kontaktis.

Hoiusta eraldi

Nugade hoiustamine koos teiste köögiriistadega võib neid vigastada. Pane nad hoopis noahoidjasse, millel on iga noa jaoks eraldi ava. See pikendab oluliselt terade eluiga ning muudab ka kasutamise hõlpsamaks – iga kord kindlat nuga otsides ei ole vaja sahtlit pahupidi pöörata.

Pese käsitsi

Pese kööginuge käsitsi ja sooja seebiveega, suunates tera endast eemale. Kui nuga ei ole roostevabast terasest, siis ära unusta seda peale pesemist korralikult kuivatada. Nõudepesumasinas saavad käepidemed ja terad veesurve, kuumuse ja söögiriistade koosmõjul vigastada ning võivad puruneda.

Kasuta õiget nuga

Poelettidel on erinevate nugade valik segadusttekitavalt lai. Enne ostu sooritamist mõtle, millist tüüpi noad köögis kasutust leiaksid, sest igal noal on oma eesmärk ning ebakorrapärase kasutamise korral saab viga nuga ja kahjustada toit. Iga kokandushuvilise köögis peaks olema vähemalt neli erinevat nuga: väike tükeldamiseks või köögiviljadele, sakilise servaga tomati lõikamiseks, suur kokanuga ning fileerimisnuga.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD