Maaeluminister Tarmo Tamm avas 6. novembri õhtul Shanghais Eesti toidu ja toidukultuuri tutvustamiseks korraldatud vastuvõtu, kus võõrustati Hiina ametnikke ja toidusektori potentsiaalseid koostööpartnereid, et luua tugevamaid poliitilisi ja ärisidemeid.

„Eesti toit ja Eesti maitsed maailma ühes suurimas linnas – see tekitab minus väga võimsa tunde. Eesti eelis on rikkumatu loodus, mis võimaldab meil toota kõrgetele standarditele vastavat ja puhast Eesti toitu,“ ütles oma avasõnades maaeluminister Tarmo Tamm.

Minister lisas: „Meie ettevõtted on väga huvitatud oma toodangu laia maailma eksportimisest ning tänapäevased logistika- ja kaubandusvõrgustikud suudavad selle ka teoks teha. Ekspordi arendamisel Hiina turul on väga olulised otsekontaktid, mida saab sõlmida silmast-silma kohtumistel. Seetõttu ongi tänane üritus ettevõtete jaoks võtmetähtsusega.“

Vastuvõtul esitlesid oma toidukunsti Eesti tippkokad, restoran Wicca peakokk Angelica Udeküll ning restoran Leib peakokk Kristo Malm, kes tõid külaliste südamete võitmiseks lauale nii kala- ja veiseliha, musta küüslaugu, kohukese kui ka nõgesemarmelaadi. Eesti toit kujunes kogu õhtu tõeliseks hitiks, pälvides tunnustavaid sõnu kõigilt osalejatelt.

Shanghais on kohal Eesti toidu- ja joogitootjad: AS Balsnack International, Heimtal Spirits OÜ, Saku Õlletehas AS, Värska Vesi AS, AS EBM Grupp, Vaba Aed OÜ, Amoor OÜ, Loodusvägi OÜ, Haage Joogid OÜ, Tanker Brewery OÜ, Farmi Piimatööstuse AS/Tere AS, HKScan Estonia AS, Reyktal AS, Orkla Eesti AS, AS PRFoods.

Jaanuari algusest peavad üksnes enese ja vara kaitseks soetatud tulirelva kandjad tegema loa uuendamisel laskekatse, et tõendada relva ohutu käsitsemise oskust.

Relvaseaduse muudatuse kohaselt peavad täiendava laskekatse sooritama inimesed, kellel on relvaluba ainult enese või vara kaitseks soetatud tulirelvale. Kui relva või relvaliigi otstarbeks on loale kantud ka jahipidamine, sport või kutsealal tegutsemine, siis täiendavat eksamit tegema ei pea.

PPA arendusosakonna juhtivkorrakaitseametnik Teo Nikluse sõnul tehakse täiendava laskekatsega kindlaks see, kas inimene oskab oma relva ohutult käsitseda. „Kui inimesel on ainult relv enese ja vara kaitseks, ta ei käi regulaarselt jahil ega tegele laskespordiga, siis võib relv mitmeks aastaks lihtsalt hoiukohta jääda. Selle ajaga võivad ununeda nii ohutusnõuded kui ka laskeoskused, mistõttu tuleb relvaloa uuendamisel teha laskekatse,“ selgitas Niklus.

Täiendava laskekatse nõue hakkab kehtima 1. jaanuaril 2019 ning selle ajani saab luba pikendada ilma katseta.

Relvaloa vahetamise taotluse esitamise järel võtab inimesega ühendust PPA lubadeametnik, kes lepib kokku eksami aja ja koha. Kaheosalisel laskekatsel testitakse nii relva käsitsemisoskust kui ka laskmist loale märgitud liiki relvast. Relvaluba pikendatakse alles pärast eksami sooritamist.

Politsei soovitab enne laskeoskuse katsele tulekut korrata üle relva ohutu käsitsemise põhitõed ja käia laskmist harjutamas.

Tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse toimub eesti keeles ja ilma tõlgita.

Ainult enese ja vara kaitse otstarbel on Eestis väljastatud 14 000 relvaluba ning järgmisel aastal lõppeb neist 4000 kehtivus. 12 600 juhul on relva otstarbeks märgitud lisaks turvalisuse tagamisele veel mõni otstarve ning need inimesed loa uuendamisel lisaeksamit tegema ei pea.

Relvaluba kehtib kuni 5 aastat.