Päästeametil tuleb igal nädalal reageerida väljakutsetele, mis on seotud vingugaasiga, seda nii gaasiküttega, aga ka tahkeküttega köetavatesse kodudesse. Õnnetuste ära hoidmiseks tuleb veenduda, et kütteseadmed on töökorras ja hooldatud. Vingugaasiandur aga aitab õigel ajal avastada toas leviva vingugaasi.

2018. aasta 22. novembri seisuga on Päästeamet reageerinud 446 gaasisündmusele (ehk kõik gaasiga seotud päästesündmused, sh vingugaasisündmused), mida on rohkem kui eelmisel aastal kokku. Eelmisel aastal käis Päästeamet 416 gaasiga seotud väljakutsel.

„Vingugaasi võib tekitada isegi tavaline toidukõrbemine, kuid igapäevaelus on põhiline vingugaasi tekitaja ikkagi liiga vara kinni pandud ahjusiiber, aga ka halva tõmbega gaasiboiler või valesti reguleeritud gaasipliit. Seega võib inimesel vingugaasimürgitus tekkida ka siis kui põlengut ei ole,“ selgitas Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Suitsuandur on hindamatu abimees tulekahju varaseks avastamiseks, aga vinguandur on ainus vahend salakavala vingugaasi tuvastamiseks. Kuna vingugaas ehk süsinikoksiid (CO) on oma omadustelt värvitu, lõhnatu ja maitsetu mürgine gaas, siis inimene ei saa ise aru, et ruumis vingugaas on. Enamasti hukuvadki inimesed tulekahjudes just vingugaasi sisse hingamise tagajärjel.

„Viimasel ajal on palju küsitud, et kuhu tuleb vingugaasiandur paigaldada. Õige vastus on see, et tuleb järgida kasutusjuhendis toodud tootja juhiseid, sest vingugaasiandureid on erinevaid ning nende paigaldamise tingimused võivad samuti erineda.“ selgitas Tagne Tähe. Mitmekorruselise elamu puhul soovitame vingugaasianduri paigaldada igale korrusele, võimalusel ka igasse eluruumi.

Vingugaasianduri töökorras olekut tuleb kord kuus kontrollida vajutades testnuppu. Piiksuv signaal kinnitab seadme töökorras olekut. Vingugaasiandurit tuleb regulaarselt tolmust puhastada. Selleks võib kasutada nii tolmuimejat kui ka lappi.

Suitsuandur ei ole võimeline vingugaasi tuvastama, sest suitsuandur läheb häiresse visuaalse suitsu peale. Tegemist on kahe täiesti erineva seadmega, mille tööpõhimõtted on erinevad.

Juhul kui kodus hakkab vinguandur tööle, tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada. Võimalikud kannatanud toimetage värske õhu kätte. Kui keegi põeb vingugaasi mürgituse sümptomeid: peavalu, pea käib ringi, süda paha, oksendamine, kutsuge kohale kiirabi.  Lülitage välja kõik soojusseadmed või avage siiber. Kutsuge kohale kvalifitseeritud tehnik, kes aitab probleemi lahendada, enne ärge ise soojusseadmeid sisse lülitage.

1. jaanuarist 2018 on Eestis kohustuslik paigaldada vingugaasiandur kõikidesse eluruumidesse, milles asub korstnaga ühendatud gaasiseade. Eelkõige on sellisteks seadmeteks gaasil töötavad veesoojendid. Soovitame aga paigaldada vingugaasianduri ka siis, kui kodus on puuküttel ahi, kamin, pliit, katel jms, mis võivad samuti ohtlikku vingugaasi tekitada. 

Enda ümber 33 vabaühendust koondava arengukoostöö ümarlaua teatel on naistevastane vägivald terav probleem kogu maailmas.

Eesti naisuurimus- ja teabekeskuse juhi Reet Laja sõnul on Eesti viimase 20 aastaga läbi teinud küll suure hüppe, kuid palju tööd seisab veel ees.

"Esimene uuring viidi läbi 1998. aastal, kuid naistevastast ega perevägivalda ei peetud sel ajal probleemiks," ütles Laja pressiteate vahendusel. "Puudus abi ohvritele ja vaikis meedia, riiklikest poliitikatest rääkimata. Teemat välditi küsimusega "mis vahet selles on, kas ohver on naine või mees?". Esimene naiste varjupaik avati 2002.aastal, kaks aastat hiljem tunnistas politsei naistevastase ja perevägivallaga tegelemise üheks oma prioriteediks." 

Praegusest olukorrast rääkides leiab Reet Laja, et meie silmad on üha rohkem avanenud naistevastase ja perevägivalla osas, mis viib sageli ka vägivallani koolis, töökohal ja avalikkuses laiemalt.

"Märkamisest ja avalikustamisest üksi on vähe. Me peame püüdma vägivallale kui ühiskonda hukutavale nähtusele vastu seista ja näitama paremaid võimalusi elamiseks kui vägivallatsemine," selgitas Laja.  

Feministeeriumi toimetaja Aet Kuusiku sõnul on nad aasta jooksul avaldanud Eesti naiste lugusid ja nendest ilmnevad teatud mustrid.

"Esiteks, vägivalda mõistetakse väga laialt, lugusid on nilbustest kuni vägistamise ja pedofiiliani välja. Teiseks on juhtumid sageli leidnud aset väga varakult, lapsepõlves või puberteedi aegu. Kolmandaks on paljudel juhtumitel olnud teadjad, kes aga ei ole sekkunud. On lugusid nii pereliikmetest, kes on teadnud, kuid mitte midagi teinud, ja on palju lugusid avalikest kohtadest, kus pealtvaatajad lihtsalt pilgud kõrvale pöörasid. Neljandaks on läbiv ohvrite kõikehõlmav süü- ja häbitunne. Küsitakse endalt "Miks just mina? Mida ma valesti tegin?"," märkis Kuusik.

Arengukoostöö ümarlaua teatel kumab Eesti naiste lugudest kokkuvõttes läbi see, kui tavaline on ahistamise kogemus. See on midagi, millega paljud puutuvad kokku pidevalt ja süsteemselt. Nii et isegi kui üksikud juhtumid ei ole eraldi võttes hullud, on mõju tervikuna suur ning mõjutab elukvaliteeti ja -rõõmu.

Praxise uuringu järgi on Eestis füüsilist, seksuaalset ja vaimset vägivalda kogenud pea iga kolmas naine. Kuigi Eestis on inimeste teadlikkus soolisest ja seksuaalsest ahistamisest kui ühest vägivallaliigist suhteliselt vähene, on töökohal ahistamist kogenud 16 protsenti  töökogemustega naistest. 

Euroopa Liidu põhiõiguste ameti korraldatud uuringust selgub, et liikmesriikides on enam kui kolmandik naisi alates 15. eluaastast kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda. Euroopa Liidu 18–74-aastastest naistest kogesid 12 kuu jooksul enne küsitlust füüsilist vägivalda 7 protsenti ehk 13 miljonit naist, seksuaalset vägivalda aga 2 protsenti ehk 3,7 miljonit naist.

Naistevastane vägivald on ÜRO andmetel kõige levinum, kuid kõige vähem raporteeritud vägivalla vorm. See hõlmab endas psühholoogilist, füüsilist ja seksuaalset vägivalda, nagu koduvägivald, ahistamine, seksuaalne ärakasutamine, sund- ja lapsabielud, inimkaubitsemine, suguelundite moonutamine, jne.  

Arengukoostöö Ümarlaud koondab 33 vabaühendust, mis tegelevad arengukoostöö ja kestliku arengu teemadega Eestis.

Pühapäeval tähistab kogu maailm rahvusvahelist naistevastase vägivalla vastu võitlemise päeva.