EESTI ELU

Kuidas ennetada hambakattu ja parandada enda suutervise olukorda?

Võrumaa Teataja

Ei pruugi olla mehaaniliselt õige viis hammaste puhastamiseks. Hambapesemise tehnika, õigete suuhügieenivahendite valimine ning ka  hambapesu kestvus mõjutavad oluliselt suuhügieeni. Kuidas aga ennetada hambakattu ja parandada enda suutervise olukorda?

Pese hambaid kaks korda päevas

“Hambaid tuleks kindlasti pesta hommikul pärast ärkamist või 30-minutit pärast hommikusööki ja õhtul enne magamaminemist.  Õhtust hambapesu ei tohiks kunagi unustada ning pärast seda pole mõistlik süüa ega juua midagi peale puhta vee,” selgitas Sõpruse Hambaravi hambaarst Dr Tuuliki Uudeküll.

Hambaid ei ole soovitatav pesta kohe pärast söömist, kuna hambaemail on siis pehme ja hambaharjaga pesemine võib hambaid kahjustada. “Näiteks pärast õuna söömist tuleks hambapesuga oodata vähemalt pool tundi, sest õunas olevad happed nõrgestavad hambaemaili ning hambapasta mõjul hakkab see kuluma,” tõi Uudeküll esile. “Tähtis on hambaid harjata piisavalt kaua ehk  2–5 minutit, et tagada vajalik hambapasta mõju hammastele,” lisas Uudeküll.

Vali sobiv hambapasta

Dr. Uudekülli sõnul poleerib hambapasta hambapinna puhtaks ja annab hambakudedele mineraalaineid. Pastat tasub harjale panna hernetera suurune kogus ning kindlasti tuleks hambahari hambapesu lõpus puhta veega loputada. “Kuigi paljudes reklaamides soovitatakse kasutada abrasiivseid hambapastasid ehk näiteks valgendavad pastasid, siis võivad valgendavad koostisosad hakata samuti hambaemaili pikaajalisel kasutamisel kahjustama, ” tõdes Uudeküll. Pastade hambahaigusi ennetav mõju põhineb nende fluorisisaldusel. Olgugi et fluor on emaili tugevdav mineraal, võiks hambapasta valikul arvestada ka oma kodukoha vees sisalduva fluoriga. “Kuna vees ei ole enamasti hammastele vajalikul hulgal fluori, peaks fluori sisaldavat hambapastat kasutama enamik Eesti inimesi. Erandiks on Pärnu, Virtsu, Haapsalu jt Lääne-Eesti rannikualad, kus joogivees on fluori ülearugi, ” selgitas Uudeküll.

Vali pehme hambahari

Hammaste pesemise eesmärk on eemaldada hammastelt katt ehk bakterimass, kuid selleks pole tarvis n-ö terasharja ehk kõva hambaharja, mis võib igemeid ja hambaid vigastada. Hea hambahari on tihedate pehmete harjastega (soft), kuid efektiivsem sellest on elektrihambahari, mis eemaldab kuni seitse korda rohkem kattu kui käsihambahari. Kui käsihambahari tuleks iga 2–3 kuu tagant välja vahetada, sest ajaga kaotab hari elastsuse ning harjased deformeeruvad, siis elektrihambaharja puhul tuleb hooldada vaid harjapäid.

Omanda täpne pesemistehnika

Hammaste pesemiseks soovitab dr. Uudeküll bass tehnikat s.t hambaharja liigutatakse lühikeste vibreerivate liigutustega edasi-tagasi 2-3 hambal korraga. Harjased peaksid olema suunatud 45-kraadise nurga all poolviltu igemeääre ja hambakrooni (igeme seest väljaulatuv emailiga kaetud hambaosa) vastu. Harjamist on soovitav alustada purihammaste keelepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ja jätkata purihammaste põsepoolsest küljest (liikudes teise poole purihammasteni) ning lõpetada hambumispinna harjamisega. Kui alustada kergemini ligipääsetavatest kohtadest, võib tagahammaste puhastamine sootuks ununeda. Esihammaste tagant harjates võib harja pöörata püstiasendisse. Hammaste kulumise vältimiseks on soovitav iga kord alustada pesemist erinevast purihammaste keelepoolsest küljest. “Liigutused olgu ringjad ja piki hambatelge ülalt alla ja vastupidi. Õige harjamistehnika saab kõige lihtsamini selgeks, kasutades elektrilist hambaharja, mille puhul tuleb harjas asetada vaid hammastele ning hari teeb ise automaatselt töö ära,” soovitas hambaarst, lisades, et näiteks on kõige uudsem tehnika on Philips Sonicare'i elektrilisel hambaharjal, mis poleerib hambapinnad puhtaks, juhib ise vedeliku hammaste vahele ja puhastab õrnalt ning tõhusalt kõik hambavahed ja igemeservad, andes lisaks ka märku, kas hambaharja surve on piisav. Uudeküll lisas, et elektrilised hambaharjad on suuhügieeni seisukohast kindlasti kordades efektiivsemad kui tavapärased hambaharjad.

Keel on sama oluline kui hambad

Hammaste pesemise lõpus tuleb harjata ka keelt. Just keele tagaosas ning limaskestadel elutsevad bakterid, mis põhjustavad ebameeldivat hingeõhku. Keelepuhastamiseks on olemas nii spetsiaalsed keelekaabitsad, kuid mõnedel manuaalsetel harjadel on ka varre peal keele puhastamiseks spetsiaalne ala. Keelt saab pesta ka hambaharja peaga, aga sel juhul ei peaks kasutama pastat.

Ole hoolas

Hambaarsti sõnul on olulisem, et hambaharja pestakse, loputatakse hoolikalt ja kuivatatakse peale kasutamist. “Kui tegemist on manuaalse harjaga, siis piisab, kui hoida seda pestuna ja puhtana kuivas kohas, näiteks spetsiaalses hoidikus. Elektrilised hambaharjad on reeglina eraldi alusel või hoidikus. Uusimatel elektrilistel hambaharjadel on ka multifunktsionaalsed hoidikud – Philips Sonicare on näiteks loonud topeltfunktsiooniga klaasi, mis sobib nii elektrihambaharja laadimiseks kui ka suuloputusvee klaasiks,” tõi dr Uudeküll esile.

“Kui tekib kahtlusi, kas hambapesu on olnud efektiivne, võib apteegist ja hambaarstilt saadavate hambakatu värvimise tablettidega kontrollida, milliseid kohti tuleks veelgi hoolikamalt puhastada,” soovitas Uudeküll.

6 lihtsat nippi, mille abil muuta hommikusöök harjumuseks

Võrumaa Teataja

Kuigi paljude inimeste hommikurutiini ei kuulu söömine näljatunde või ka aja puudumise tõttu ning rutiini alustamine tundub võimatuna, on tegelikult kindlaid nippe järgides võimalik tekitada hommikusöögi harjumus vähem kui kuu ajaga.

Hommikusööki seostatakse parema mälu, kõrgema energiataseme, kaalulanguse ja üleüldise heaolutundega ning just kevad on hea aeg endale väljakutse esitamiseks, et õppida hommikust sööma.

„Sööma peaks kahe tunni jooksul pärast ärkamist ja tervislik hommikueine võiks moodustada 20-35% soovituslikust päevasest kalorite hulgast. Kindlasti on iga inimene erinev ja seetõttu on tähtis oma keha kuulata ja vastavalt tegutseda,“ soovitas Tammsaare Ärikeskuse Daily lõunarestorani peakokk Merlin Sõber ja tõi välja 6 kavalat nippi, mille abil õpetada iseennast hommikust sööma.

Ärka varem

Kevadel pikenevad päevad muudavad hommikuse ärkamise palju lihtsamaks. Kui suudad, siis ärka 2 tundi enne tööle minemist, et jõuaksid stressivabalt süüa ja end valmis panna. Need, kes lükkavad hommikuti kella korduvalt edasi, ei peaks end vaevama hommikusöökidega, mis nõuavad ekstra aega ja energiat. Tee midagi lihtsat, ent maitsvat ja tervislikku. „Smuuti valmib 5 minutiga ning puder võib jääda tasasele tulele hauduma kuniks ise duši all oled. Kes kodus süüa ei jõua, on oodatud tervislikke hommikusööke meie juurde nautima,“ soovitas Daily peakokk.

Kehtesta reegleid

Kui hommikuti söömise harjumus puudub, siis võid kindel olla, et see niisama lihtsalt ei juhtu. Hommikusööki peab planeerima ja selleks tuleb tihti ka mõned reeglid luua. Kui tähtsaks osaks hommikust on sotsiaalmeedias toimuvaga kursis olemine või uudiste lugemine, siis lepi iseendaga kokku, et teed seda nüüdsest pärast hommikusööki. Nii võid kindel olla, et hommikusöök ei jää vahele.

Alusta väikeste portsjonitega

Pärast ärkamist võib kogu seedimine veel unine olla, seetõttu ei tasu kohe alguses sundida end suuri portsjoneid sööma. Alustuseks võib valmistada ühe muna või väikese võileiva. Kui keha hakkab hommikusöögiga harjuma, siis suurenda toidukogust, lisa munadele spinatit või serveeri kõhutäis koos puuviljadega. „Esimesel nädalal sobivad menüüsse kenasti värsked smuutid, paar lusikat kodujuustu või muna. Oluline on teha õigeid valikuid, et hommikuti söömine ei muutuks vastumeelseks,“ õpetas Sõber.

Söö hommikusööki iga päev

Kõige kiirem ja lihtsam viis uusi harjumusi rutiiniks muuta on neid järjepidevalt järgida. Keha vajab uue rutiiniga täielikuks harjumiseks umbes 30 päeva. Esimene nädal on kindlasti kõige keerulisem, kuid edaspidi hakkab keha hommikust energialaengut nautima ning toitu nõudma. Kindlasti ei tohi hommikusööki unustada ka nädalavahetustel, olgugi, et rütm on siis hilisem.

Söö meelepärast

Hommikusöök ei pea olema puder või munad. Need, kes end alles hommikusöögiga harjutavad võivad tahta hoopis õhtusöögist järele jäänud ahjupraest tükki võtta, süüa paar oliivi või midagi muud ebatavalist. Esimesel nädalal, kui keha uue eluga harjub, aitavad väikesed järeleandmised rutiini lihtsamini meeldivaks muuta.

„Kaerahelveste asemel võib segada peotäie seemneid taimse piima ja lusikatäie meega. Jogurtit saab maitsekamaks marjadega ning toitvaid mune võib keeta ja praadida ning pudruks või omletiks teha,“ jagas Daily peakokk soovitusi maitsvaks hommikusöögiks.

Õhtune toidukord olgu väike

Hilisõhtul suure portsu söömisega riskid halva unekvaliteediga ja ärkad hommikul täis kõhuga. Ideaalis peaks õhtusöögi ja uinumise vahele jääma 3 tundi. Kui kõht siiski tühjaks läheb, luba endale tund enne uinumist paar mandlit, kodujuustu või peotäis marju. Need, kes õhtuti trenni teevad, peaksid eriti hoolikalt jälgima, et treeningujärgne kõhutäis hilja peale ei jääks ja keha rahulikult puhata saaks.

Hambaharja evolutsioon: kuidas sai ühest puupulgast ülimoodne elektriline hambapuhastusvahend?

Hammaste puhastamine on meie igapäevaelu lahutamatu osa. Juba väga varajases eas saame teada, mis on hambahari ja mis on selle otstarve. Ometigi pole meie igapäevase hügieenivahendi põhimõte läbi sajandite oluliselt muutunud.

Aastasadu kasutati hambaharjana pulka, mille ühte otsa oli kinnitatud seaharjased, suled või oli ots lihtsalt lõhutud, et see oleks haruline. Väidetavalt puhastas enamik eurooplasi hambaid vaid rätiga. Üksnes juhul, kui tagumiste hammasteni oli vaja küündida, võeti appi pulk. Algsed suu kasimise vahendid kujutasid endast vaid pulka ja harja ning tänapäevalgi on hambahari ajas väga vähe muutunud. 

Pulk ja hari

Esimese tõelise hambaharja leiutas 1770. aastal mässu õhutamise eest vangistatud inglise ettevõtja William Addis. Tegemist oli luutükiga, millele olid väikesed augud sisse puuritud ning kimpu seotud lehma sabakarvad harjasteks külge liimitud. Kuigi harja kasutati materjalina pikka aega karme kaelaharjaseid, hobusejõhve, sulgi kui ka karukarvu, ei olnud need täiuslikud, kuna pudenesid kergesti ning tüli tekitasid ka harjakarvades pesitsevad bakterid. Probleemi lahendas esimene nailonhari, mille valmistas DuPont 1938. aastal.

Appi võeti elekter

Vaid veidi hiljem, 1939. aastal jõudis Šveitsis müügilettidele elektrihambahari, mis tarbis otse seinast vahelduvvoolu, olles vannitoa niiskes keskkonnas pigem ohtlik. NiCd akud tõid elektrihambaharjale juhtmevabaduse, ent olid kehvapoolsed, sest tühjenesid kiiresti. Võrreldes tolle ajaga on tänapäevastel elektrihambaharjade tehnoloogial topelt laadimissüsteem, mis võimaldab hambaharja igale poole kaasa võtta. Erinevad tootjad pakuvad erineva laadimissüsteemiga elektrilisi suupuhastusvahendeid, alates patareidel põhinevatest hambaharjadest kuni laetava reisivutlariga mugavale süsteemile, mis ühendub arvuti USB-porti või seinakontakti, lisaks on olemas ka spetsiaalne laadimisklaas, mida saab kasutada ka suu loputamiseks.

Hambahari kui desinfitsaator ja valgendaja

Hammaste valgendamine on ammusest ajast olnud suur trend. Kui vanasti kasteti hambapesurätte kriidilahuse sisse, et paremat tulemust saada, siis nüüd piisab meile vaid õigesti valitud hambaharjast ja hambapastast.

Suuhügienistid soovitavad efektiivse hammastehoolduse tagamiseks eelistada võimalusel elektrilist hambaharja, mille funktsionaalsused tagavad parema suuhügieeni. Sama kinnitab ka elektriliste hambaharjade tootja Philips Sonicare’i Eesti esindaja Karmo Sahtel, kelle sõnul näitavad erinevad eksperimendid, et juba ühe nädalaga on elektrihambaharjaga pestes tunda olulist vahet hammaste puhtuses. Kuna elektrihambahari teeb kahe minutiga rohkem liigutusi kui käsihambahari ühe kuuga, suudab see tõhusamalt eemaldada hammastelt kattu kui tavapärane hamabahari. “Kui käsihambaharja valikul tasuks eelistada pehmete harjaste ja lühikese peaga hambaharja, mis ei kahjusta hambaemaili, siis uuemate elektriliste hambaharjade vahel valides tasub jälgida nii funktsioone kui ka seda, millise puhastusvõimega on harjased – innovaatilisematel toodetel on valgendava toimega teemandikujulised keskmise jäikusega harjased, mis eemaldavad hammastelt efektiivselt kuid õrnalt kattu, milleni tavaline käsihari ei pruugi jõuda,” tõi Philips Sonicare’I Eesti esindaja esile uusimate toodete eeliseid.

Hambaarstid soovitavad hambaid pesta vähemalt kaks korda päevas ja iga kord vähemalt 2-3 minutit. Moodsamatel elektrilistel hambaharjamudelitel on lausa smartimer’id, näiteks praegu poodidest leitaval kõige innovaatilisemal Sonicare’i elektrilisel hambaharjal on kahe minuti taimer, mis aitab kinni pidada hambaarsti soovitatud harjamisajast, lisaks näitab hari, kas hambaharja surve hammastele on piisav või liiga tugev.


 


 


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD