Igal aastal puutuvad kindlustusseltsid kokku mitmete juhtumitega, kus remonttööde või ümberehituse tagajärjel tekivad kahjud, mida kodukindlustus ei kata. Tüüpilisemad juhtumid on seotud hooletu tuletöö, valede materjalide kasutamise ja projekteerimisvigade tagajärgedega.

„Ehitus- või remonditöid tellides tuleks veenduda, et töid teostaval ehitajal oleks kehtiv vastutuskindlustus,“ selgitas ERGO varakahjude osakonna juht Erko Makienko. Kui ehitajal vastavat kaitset pole, siis võivad võimalikud kahjud hiljem jääda inimese enda kanda. „Eestis küsitakse vastutuskindlustuse olemasolu ehitajalt harva, samas Soomes on see edasiste võimalike ebameeldivuste vältimiseks esimene asi, mida ehitajatelt nõutakse,“ lisas Makienko.

Eraisikud kasutavad sageli ka väiksemaid ehitusfirmasid, kes suudavad ilma vastutuskindlustuseta probleemideta likvideerida näiteks parketikriimustused. Kui aga tuletöö käigus peaks süttima kogu maja, võib see vastutuskindlustuseta väikese firma pankrotti viia ning siis ei ole tekitatud kahjude hüvitamiseks suurt lootust. „Sestap tuleks ka väiksemaid remonttöid tellides veenduda, et ehitajate kindlustuste summad kataksid kõige hullema võimaliku kahju ehk terve maja hävimise,“ soovitas kindlustusekspert.

Võimalike ebameeldivuste vältimiseks soovitab Makienko inimestel ka oma kindlustusseltse teavitada enne kui hakatakse suuremaid ehitustöid kodus tegema. „See puudutab näiteks katuse vahetamist, küttesüsteemide muutmist või töid kandvate konstruktsioonidega. Uurige enne, mis kahjud on võimalike õnnetuste korral kaetud ning mis mitte. Ainult siis oskate seda ka ehitajalt küsida ja nõuda,“ lisas Makienko.

Viljatusravi lõppes õnnelikult, kui kromosoomuuringu põhjal valiti välja kõige elujõulisemad embrüod. Detsembri alguses sündis Pelgulinna Naistekliiniku Viljatusravikeskuse arstide, BioEximi labori embrüoloogide ja Tervisetehnoloogia Arenduskeskuse Täppismeditsiini labori spetsialistide koostöös esimene laps, kelle kromosoomid on peale munaraku viljastamist ja enne emakasse siirdamist Eestis läbi uuritud.

Uuringute kohaselt kannavad kuni pooled kehavälisel viljastamisel siirdatud embrüotest kromosoomianomaaliaid, mistõttu rasedust ei teki või rasedus katkeb. Eelnev seletab osaliselt ka fakti, et Eestis viiakse aastas läbi enam kui 2800 kehavälise viljastamise protseduuri, kuid lapsi sünnib umbes 500. Embrüo siirdamiseelnekromosoomuuring, tuntud ingliskeelse lühendiga PGS või PGT-A, on kaasaegne võimalus valida kehavälise viljastamise protseduuriks kõige elujõulisemaid embrüod.

Viljatusravikeskuse juhataja dr Katrin Kask rääkis, et detsembri alguses sündinud laps avab Eesti viljatusravis uue peatüki, kus kunstlik viljastamine saab olla tulemuslikum kui see tänaseni olnud on. “Kui paar on läbi teinud mitmed ebaõnnestunud kunstliku viljastamise katsed või on olnud mitu raseduse katkemist või peetumist, siis võiks embrüo siirdamiseelne uurimine anda võimaluse edaspidi kasutada esmalt tugevamat ja tervemat embrüot. Seega aitab PGS uuring teha valiku, millises järjestuses me embrüosid siirdame ja läbi selle võiks lüheneda aeg raseduse saavutamiseks."

“Tervete kromosoomidega embrüo on eelduseks terve lapse sünnile. Nii on ka detsembri alguses sündinud tüdruku loo taga meie embrüoloog Tuuli Dmitrijeva, kes oskas pisikesest embrüost võtta analüüsi tarvis rakud ja Täppismeditsiini labori spetsialistid, kes selgitasid kromosoomuuringuga välja terve embrüo,” rõõmustas dr Kask eduka koostöö ja tulemuse üle.

Embrüo kromosoomide analüüs viiakse läbi embrüo viiendal-kuuendal elupäeval, kui rakukobaras on umbes 200 rakku. Mikroskoobi all võetakse välimisest kihist viis rakku, mis ei kahjusta embrüo edasist kasvamist. Rakud analüüsitakse laboris ja embrüo ise külmutatakse seni, kuni analüüsi tulemused on teada. Seejärel sulatakse siirdamiseks terve embrüo.

Embrüo sõeluuringu juurutanud dr Tatjana Jatsenko ja dr Olga Tšuiko sõnul aitab embrüo kromosoomuuring lapse saada ka pealtnäha tervetel vanematel, kellel põhjustavad viljatust aga nende sugurakkudes esinevad kromosoomide muutused, mille tõttu embrüod ei ole eluvõimelised. “Viljatusravi vajavate paaride embrüo testimine on arenenud nii kaugele, et saame täna välja selgitada kõige kõrgema arengupotentsiaaliga embrüod, millel ei ole haigust põhjustavat kromosomaalset muutust. Kui näiteks kaheksast embrüost on terve vaid üks, on meie ülesanne see leida ning soovitada siirdamiseks just kõige elujõulisemat embrüot.“

“Eestis on viljatusravi väga selge riiklik prioriteet ning täpsemad meetodid peaksid olema meie kõigi huvides. Selle konkreetse kromosoomuuringu tegi kliinik koos laboriga enda vahenditega, kuid edaspidi peab testimise eest tasuma last sooviv paar ise. Nüüd on arutelu koht, et millistel juhtudel peaks see olema viljatusravi osa ja Haigekassa poolt kaetud,” kommenteeris uut olukorda Täppismeditsiini labori juhataja dr Kaarel Krjutškov.

Täppismeditsiini labor on Tervisetehnoloogiate Arenduskeskuse teenuslabor, mis pakub embrüo kromosoomanalüüse Eestis kohapeal. Hetkel tehakse koostööd Pelgulinna Naistekliiniku Viljatusravikeskusega ja erakliinikuga Fertility Nordic Clinic. Teiste Eesti kliinikutega on koostöö samuti peatselt algamas.