Möödunud aastal teatati If Kindlustusele 215 kahjujuhtumist kokku 218 000 euro ulatuses, mis olid seotud murdvarguste või röövimistega eravaldustes.

If Kindlustuse varakindlustuse tootejuhi Veiko Sepa hinnangul on võimalik murdvargusi ennetada – vargaid tõmbavad ligi hooned, kus nende tegutsemine on võimalikult lihtsaks tehtud ja kus nad saavad segamatult toimetada.

„Tõeliseks hitiks varaste seas on kodud, kust pererahvas on ära sõitnud, läinud reisile või suvekodusse. Seetõttu ei tasu näiteks sotsiaalmeedias avalikult oma puhkusepilte ja -plaane jagada, kuna see võib olla varastele väärtuslikuks infoallikaks. Pikema kodunt äraoleku puhul tuleks teavitada naabreid ja paluda neil aeg-ajalt postkasti tühjendada. Naabri valvas silm on nii mõnegi kahju ära hoidnud,“ ütles Sepp.

Sepa sõnul on varastele eriti ahvatlevad kodud, kus uksed või aknad on lahti ununenud või kus puudub valvesignalisatsioon. „Nii ukse või akna lõhkumine, kui ka signalisatsiooni käivitumine äratavad tähelepanu, mida pätt ei soovi. Samuti tasub hoovi peale paigaldada valgustid, mis hakkavad liikumist fikseerides automaatselt tööle ja äratavad tähelepanu,“ rääkis Sepp.

„Viimasel ajal on ette tulnud juhtumeid, kus korterisse sissemurdmine toimub ühiskoridori kaudu, kuhu on majaelanike poolt sisse lastud võõras inimene, kes on osutunud vargaks,“ lisas Sepp.

2016. aastal toimunud murdvarguste ja röövimiste kahjude hulk eravaldustes:
105 Harjumaal
14 Pärnumaal
14 Tartumaal
11 Ida-Virumaal
11 Lääne-Virumaal
8 Võrumaal
7 Raplamaal
7 Põlvamaal
5 Valgamaal
4 Viljandimaal
3 Järvamaal
2 Jõgevamaal
2 Läänemaal

Ühel hetkel on meil käes asendamatu kõrgtehnoloogiline töövahend, kuid juba järgmisel momendil võib see muutuda kasutuks vidinaks.

Tele2 klienditeeninduse direktori Sirli Seliovi sõnul on meid tabanud tõeline nutisõltuvus. „Paljude jaoks on nutitelefonidest saanud midagi enamat kui lihtsalt üks töövahend, sageli on telefon parim sõber. Kuna nutitelefoni on salvestunud suur osa meie elust, siis võib seadme kaotus olla tõeline traagika,“ selgitas Seliov ja lisas, et seetõttu tuleks telefoniga hoolsam olla. 

Seliovi sõnul müüakse aastas Eesti jaeturul keskmiselt 400 000 uut telefoni, millest 85% on nutitelefonid. „Õnnetusjuhtumite statistika näitab, et aastas leiab oma lõpu pea 20% telefonidest,“ ütles Seliov.

2016. aasta statistikast saab välja tuua seitse peamist põhjust, mille tõttu nutitelefon kasutuks muutub.

Koduloomade tekitatud kahju. Nii kassid kui ka koerad on päris tublid nutiseadmete hävitajaid. Statistika järgi põhjustavad rohkem õnnetusi koerad. Tihti haarab koer nutitelefoni hambusse ja närib seda. Sagedased on ka juhud, kus koer ehmatab inimest, hüpates või jookstes teele ning telefon kukub maha. Kasside puhul on tavapärane, et kui kass hüppab kas lauale, aknalauale või voodile, siis seade kukub maha ja saab viga. Kassid armastavad ka nutitelefonidega mängida, eriti siis, kui seade on laadijas, see aga vigastab telefoni.

Pillamine käest. Kõige rohkem juhtub telefonidega õnnetusi siis, kui inimene võtab seadme taskust või kotist välja. Sagedased on ka õnnetused, kui telefoniga rääkimise ajal keegi rääkijat müksab või kui rääkija kaotab tasakaalu ja pillab telefoni käest. Eriti palju juhtub õnnetusi bussi sisenedes, kui samal ajal toimub tunglemine bussi ukse poole ja telefon kukub käest maha. Harvad pole ka juhud, kui telefon jääb bussi rataste alla. Tihti tuuakse kukkumise põhjuseks higiseid käsi.

Laste hoogsus. Palju õnnetusi seadmetega juhtub just lastel, seda kas kooliteel või vahetunnis. Lapsed müravad või mängivad omavahel ja seade kukub põrandale, asfaldile või lumme. Kõige rohkem õnnetusi, kus telefon kogemata ka vanni või tualetti upub, juhtub samuti lastel.

Kukkumine. Tuleb välja, et eestlaste taskud on väga lahtised. Nutitelefon kukub taskust välja, kui inimene kummardab kingapaelu siduma, tõstab midagi maast üles või komistab. Väga palju unustatakse telefone auto katusele ja kapotile ning kui auto liikuma hakkab, kukub telefon maha. Inimesed komistavad tihti ka laadimisjuhtme otsa või vibreerib telefon ennast ise kapilt maha ning saab kahjustada.

Vesi ja vedelikud. Veega seotud õnnetused on enamasti seotud vanni ja tualettpotiga, kuhu telefon õnnetul kombel kukub. Üha sagedasemad on ka vannitoas nutitelefoni kasutamine ja sellest tulenevad veekahjutused. Kevadel sagenevad õnnetused seoses veekogude, porilompide ja vihmaga, vihmakahjustus tekib üldjuhul väljas töötades. Veel kõrval tekitavad kahjustusi ka kohv, piim ja alkohol.

Raskused. Väga palju seadmeid hävib, kui nutitelefon unustatakse taskusse või diivanile ja inimene istub seadme peale. Esineb ka juhtumeid, kus telefone kallistatakse katki. Sagedased on juhud, kus seade jääb pagasiruumi luugi vahele ja saab hävitava löögi. Õnnetusi juhtub ka köögis, kus telefoni peale kukub taldrik, klaas või mõni muu raske nõu, mis purustab ekraani.

Nn müstilised põhjused. Tihti inimesel ei ole midagi juhtunud, kuid telefon lakkab ühel hetkel töötamast, kas hommikul ei lülitu seade sisse, mõni funktsioon ei toimi või taskust välja võttes on ekraan katki. Tegelikult on põhjuseks mõni varasem õnnetus või kahjustus, näiteks kukkumine, hooletu SIM-kaardi sisestamine, pahavara või niiskuskahjustus, mida inimene ei pruugi mäletada.