EESTI ELU

Kaheksa sookurepoega said külge uue põlvkonna GPS-GSM saatjad

Sel suvel said kaheksa noort sookurge Eesti Maaülikooli teadlaste abiga külge Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareidega varustatud satelliitsaatjad. Saatjad võimaldavad lisaks linnu asukohale määrata näiteks tema kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse- ja suuna ning õhutemperatuuri.

„Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändeökoloogiat ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi kohaselt on sookure primaarseks ning geneetiliselt kinnistunud ja instinktiivseks rändetungi suunaks lõuna, kuid tegelikkuses realiseeruv ränne sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Olulisimateks on sobivate toitumis- ja ööbimispaikade paiknemine ja mahutavus, ilmastik ning lindude omavahelised suhted,“ selgitas Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.

Ta lisas, et sookurgedele on omane dünaamiline rändeteede võrgustik, mis toimib läbi omavaheliste infokontaktide ja muutub nii liigisiseselt kui ka -väliselt elupaiga ja kliimamuutuste mõjul. „Meie senised uuringud näitavad, et Eestis pesitsevad sookured rändavad talvituma nii edelasse ehk Hispaaniasse, lõunasse ehk Põhja-Aafrikasse kui ka kagu suunas ehk Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse, mis viitab primaarsuuna mõjule. Samas on mitmed kured oma elu ajal kasutanud ka erinevaid rändeteid, mis omakorda kinnitab sookure rändekäitumise suurt mitmekesisust ja lindude kohanemisvõimet,“rääkis Leito.  

Sookure jalale paigaldatav saatja kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt erinevaid andmeid. Sama tüüpi saatjaga märgistati eelmise aasta suvel esmakordselt ka kuulus sookurg Ahja 5. 2013. aasta suvel märgistati sookurg Savimäe ja eelmisel suvel kured Mati ja Ivar – nemad said külge USA firma Microwave Telemetry, Inc. poolt valmistatud Solar Argos/GPS PTT-100 saatjad. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Hetkel on Leito sõnul elus üksteist Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookurge, kellest kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodumaal. Kurg Mati veedab suve kodusaarel Saaremaal, Ivar sünnikoha lähistel Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal, sünnikohast ligi 1500 km kaugusel.  

Sookurgede rännet on võimalik jälgida internetis:  http://birdmap.5dvision.ee/EN/. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui sookurgede sügisrände periood on alanud.

Puust ja punaseks: kui veekindel on sinu telefon tegelikult

Kui maailmas leidub kohti, kus telefoni vee- ja tolmukindlus on oluline, siis Eesti on kindlasti üks neist. Veekindlad nutitelefonid on veel suhteliselt uus asi. Esimesega neist tuli välja 2013. aastal Sony oma Xperia Z-iga. Praeguseks on ka Samsung ja Apple oma tippmudelitega võtnud eeskuju. Ent see, kas telefoniga saab vee all muretult selfisid teha, sõltub seadme IP-kaitseastmest ja sellele järgnevate numbrite kombinatsioonist.

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema selgitab, mis on telefoni IP-kaitseaste ja selle tasemed ning kuidas neist õigesti aru saada.

„IP-kaitseaste ehk ingress protection ütleb kasutajatele, kui kaitstud on nutiseade vedelike ja tahkete osakeste suhtes. Iga IP-kaitseaste sisaldab kahte numbrikohta, näiteks IP67 või IP68 – need on kaks kõige levinumat kaitseastet, mis on praegustel tippklassi nutitelefonidel, nagu Apple iPhone7 ja Samsung Galaxy S8,“ ütleb Seema.

Esimene kahest numbrikohast, näiteks IP67 korral näitab number 6 kaitset tahkete osakeste, muu hulgas tolmu eest. Seadmeid hinnatakse skaalal 0–6, kus 6 tähistab kõige suuremat kaitset. Teine numbrikoht väljendab vedelikuvastast kaitsetaset ja seda hinnatakse skaalal 0–8,“ selgitab ta.

Seema sõnul kasutatakse mõnikord kaitseastme numbri asemel x-i. „See ei tähenda, et kaitse puudub, vaid hoopis seda, et toodet pole selles valdkonnas katsetatud või sellele pole taset määratud,“ lisab müügi- ja turundusdirektor.

„Apple iPhone 7 ja Samsung Galaxy S8 on IP-kaitseastmetega IP67 ja IP68, mis näitavad muljetavaldavat tolmu- ja veekindluse taset. 6 kaitseastmes tähistab seda, et nii iPhone 7 kui ka Galaxy S8 korpused suudavad kinni pidada kogu tolmu ja kõik väikesed tahked osakesed. iPhone 7 veekindluse tase 7 näitab, et telefon kannatab kuni meetrisügavuses vees olemist 30 minutit. Galaxy S8 puhul lubab tootja pooleteise meetri sügavusele minekut pooleks tunniks,“ selgitab Seema. Ta lisab, et seega näitavad numbrid, et mõlema telefoniga saab rannas vee all teha selfisid.

Hoiatus: kaitsmata WiFi-võrk võib maksta tuhandeid eurosid

Võrumaa Teataja

Tänapäeval on seadmete ühendamine WiFi-võrku väga lihtne, isegi kui võrk on kaitstud. See aga seab ohtu igasuguse privaatse info, mille võõrastesse kätesse jõudmine võib kaasa tuua korvamatuid kahjusid. Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov annab kuus soovitust, kuidas kaitsta enda kodu WiFit võõraste eest.

Eestlaste teadlikkus võrgu turvalisusest on Seliovi sõnul küllaltki kesine, ohte ei osata ette aimata ega abinõusid kasutusele võtta.

“Turvamata WiFi-võrku võivad kasutada ka naabrid või möödujad, kes koormavad ruuterit ja internetikasutus muutub aeglasemaks. Halvemal juhul võid langeda viiruse või muu pahatahtliku tegevuse ohvriks. Kaitsmata WiFis saab näiteks väga kergelt jälgida kogu võrgus liikuvat infot, nagu e-kirjad, dokumendid, paroolid ja isikuandmed,” ütleb Seliov. Ta lisab, et nii võivad pahalased ligi pääseda pangakontole või krediitkaardiandmetele ning kahju suurus võib ulatuda tuhandete eurodeni. Seliovi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et personaalsed dokumendid, fotod ja videod võivad sattuda valedesse kätesse.

Klienditeeninduse direktor annab nõu, kuidas kaitsta enda kodu juhtmevaba võrku ja muuta see võimalikult turvaliseks.

1. Muuda ära võrgu nimi ja parool

Üheks lihtsamaks viisiks oma kodu võrku kaitsta on muuta ruuteri administreerimisliidese kasutajanimi ja parool. Tehaseseadete muutmine on oluline, sest kõikide ruuteritüüpide haldusliideste paroolid võivad olla internetist leitavad ja seda on lihtne kurjasti ära kasutada. Võrgu nime ja parooli vahetamiseks ühenda kõigepealt arvuti või nutitelefon ruuteri võrku parooliga, mille leiab tavaliselt ruuteri pealt või kaasasolevast manuaalist. Ava haldusliides ning kirjuta sinna IP-aadress, mille leiad ruuteri manuaalist.

2. Vali võrgule õige krüpteering

Parooli lisamisel peab valima ka võrgu liikluse krüpteerimiseks õige algoritmi. WiFi krüpteeringu standardid on WEP, WPA ja WPA2, millest peaks valima kõige uuema ja turvalisema ehk WPA2. Kui on võimalik valida rohkemate algoritmide vahel, siis vali WPA2 AES, mis on kiirem ja turvalisem. Viimast toetavad uuemad ruuterid.

3. Vajaduse korral uuenda ruuteri tarkvara

Võrgu turvalisust aitab tagada ka ruuteri olemasoleva tarkvara uuendamine. Uuem tarkvara on viiruste ja pahatahtlikke kasutajate suhtes kindlam. Samuti võib see internetiühenduse kiiremaks muuta ja pakkuda rohkem võimalusi.

4. Kodust pikemaks ajaks väljudes lülita ruuter välja

Kui lähed kodust pikemaks ajaks välja ning WiFit keegi ei kasuta, tasub ruuter välja lülitada. Nii ei saa keegi su äraoleku ajal võrku kasutada ja potentsiaalselt midagi pahatahtlikku teha. Uuematel ruuteritel on ka võimalus võrku teiste seadmete eest peita. Nii ei avane sinu WiFi-võrgu nimi teiste seadmete võrkude nimekirjas. Kuigi see võib tunduda turvameetmena kasulik, siis vastava tarkvaraga on võimalik näha ka peidetud võrke. Seega võib peidetud võrk olla tavalistele kasutajale pigem ebamugav, samuti ei takista see  potentsiaalseid kuritarvitajaid. Kui ruuter on pikemat aega kasutamata, siis tasub see alati välja lülitada.

5.Lülita välja võrguväline ligipääs ruuteri seadetele

Samuti tuleb arvestada, et paljudel ruuteritel on välise abi funktsioon, millega saab paljusid seadistusi muuta üle interneti. See võib olla aga potentsiaalne turvarisk, mis tuleks keelata. Tehaseseaded võivad olla juba algselt nii seadistatud, et ruuter võimaldab ligipääsu oma kontrollpaneelidele ka internetist. Välise ligipääsu seaded leiab ruuteri kontrollpaneelis „Remote Access“ ja „Remote Help“ alt, mis tuleks turvalisuse huvides välja lülitada.

6. Ligipääsupiirangud seadmetele

Üheks turvalisuse tagamise viisiks on seadistada ruuter nii, et see lubaks ühendada ainult eelseadistatud seadmeid. Selleks on ruuteril ainulaadne kood nimetusega MAC aadress. Nii saavad WiFi-võrku logida sisse ainult seadmed, mis on varem kindlaks määratud. Kindlatele seadmetele avatud ligipääs võib olla efektiivne, samas võib see olla tüütu külalistele, kes võivad tahta võrku kasutada.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD