Sel suvel said kaheksa noort sookurge Eesti Maaülikooli teadlaste abiga külge Leedu päritolu Ornitela GPS-GSM päikesepatareidega varustatud satelliitsaatjad. Saatjad võimaldavad lisaks linnu asukohale määrata näiteks tema kõrguse merepinnast, liikumiskiiruse- ja suuna ning õhutemperatuuri.

„Raadio- ja satelliitjälgimise abil uuritakse sookure pesitsus- ja rändeökoloogiat ning kaardistatakse rändeteid. Hüpoteesi kohaselt on sookure primaarseks ning geneetiliselt kinnistunud ja instinktiivseks rändetungi suunaks lõuna, kuid tegelikkuses realiseeruv ränne sõltub paljudest erinevatest faktoritest. Olulisimateks on sobivate toitumis- ja ööbimispaikade paiknemine ja mahutavus, ilmastik ning lindude omavahelised suhted,“ selgitas Eesti Maaülikooli juhtivteadur Aivar Leito.

Ta lisas, et sookurgedele on omane dünaamiline rändeteede võrgustik, mis toimib läbi omavaheliste infokontaktide ja muutub nii liigisiseselt kui ka -väliselt elupaiga ja kliimamuutuste mõjul. „Meie senised uuringud näitavad, et Eestis pesitsevad sookured rändavad talvituma nii edelasse ehk Hispaaniasse, lõunasse ehk Põhja-Aafrikasse kui ka kagu suunas ehk Etioopiasse. Lääne-Eesti sookured rändavad valdavalt Hispaaniasse ning Ida-Eesti kured Põhja- ja Kirde-Aafrikasse, mis viitab primaarsuuna mõjule. Samas on mitmed kured oma elu ajal kasutanud ka erinevaid rändeteid, mis omakorda kinnitab sookure rändekäitumise suurt mitmekesisust ja lindude kohanemisvõimet,“rääkis Leito.  

Sookure jalale paigaldatav saatja kaalub 22 grammi ja salvestab hulgaliselt erinevaid andmeid. Sama tüüpi saatjaga märgistati eelmise aasta suvel esmakordselt ka kuulus sookurg Ahja 5. 2013. aasta suvel märgistati sookurg Savimäe ja eelmisel suvel kured Mati ja Ivar – nemad said külge USA firma Microwave Telemetry, Inc. poolt valmistatud Solar Argos/GPS PTT-100 saatjad. Kokku on Eestis alates 1997. aastast märgistatud raadiosaatjaga 37 ja satelliitsaatjaga 35 sookurge.

Hetkel on Leito sõnul elus üksteist Eestis satelliitsaatjaga varustatud sookurge, kellest kaheksa sel suvel märgistatud kurepoega on veel kodumaal. Kurg Mati veedab suve kodusaarel Saaremaal, Ivar sünnikoha lähistel Jõgevamaal ja Ahja 5 Lõuna-Ukrainas Krimmi poolsaare kaelal, sünnikohast ligi 1500 km kaugusel.  

Sookurgede rännet on võimalik jälgida internetis:  http://birdmap.5dvision.ee/EN/. Sel suvel märgistatud sookurgede info kantakse kaardile septembris, kui sookurgede sügisrände periood on alanud.

Kui maailmas leidub kohti, kus telefoni vee- ja tolmukindlus on oluline, siis Eesti on kindlasti üks neist. Veekindlad nutitelefonid on veel suhteliselt uus asi. Esimesega neist tuli välja 2013. aastal Sony oma Xperia Z-iga. Praeguseks on ka Samsung ja Apple oma tippmudelitega võtnud eeskuju. Ent see, kas telefoniga saab vee all muretult selfisid teha, sõltub seadme IP-kaitseastmest ja sellele järgnevate numbrite kombinatsioonist.

Tele2 müügi- ja turundusdirektor Kristjan Seema selgitab, mis on telefoni IP-kaitseaste ja selle tasemed ning kuidas neist õigesti aru saada.

„IP-kaitseaste ehk ingress protection ütleb kasutajatele, kui kaitstud on nutiseade vedelike ja tahkete osakeste suhtes. Iga IP-kaitseaste sisaldab kahte numbrikohta, näiteks IP67 või IP68 – need on kaks kõige levinumat kaitseastet, mis on praegustel tippklassi nutitelefonidel, nagu Apple iPhone7 ja Samsung Galaxy S8,“ ütleb Seema.

„Esimene kahest numbrikohast, näiteks IP67 korral näitab number 6 kaitset tahkete osakeste, muu hulgas tolmu eest. Seadmeid hinnatakse skaalal 0–6, kus 6 tähistab kõige suuremat kaitset. Teine numbrikoht väljendab vedelikuvastast kaitsetaset ja seda hinnatakse skaalal 0–8,“ selgitab ta.

Seema sõnul kasutatakse mõnikord kaitseastme numbri asemel x-i. „See ei tähenda, et kaitse puudub, vaid hoopis seda, et toodet pole selles valdkonnas katsetatud või sellele pole taset määratud,“ lisab müügi- ja turundusdirektor.

„Apple iPhone 7 ja Samsung Galaxy S8 on IP-kaitseastmetega IP67 ja IP68, mis näitavad muljetavaldavat tolmu- ja veekindluse taset. 6 kaitseastmes tähistab seda, et nii iPhone 7 kui ka Galaxy S8 korpused suudavad kinni pidada kogu tolmu ja kõik väikesed tahked osakesed. iPhone 7 veekindluse tase 7 näitab, et telefon kannatab kuni meetrisügavuses vees olemist 30 minutit. Galaxy S8 puhul lubab tootja pooleteise meetri sügavusele minekut pooleks tunniks,“ selgitab Seema. Ta lisab, et seega näitavad numbrid, et mõlema telefoniga saab rannas vee all teha selfisid.