CV Keskus.ee tööturu-uuringu andmetel on iga teise töötaja töökoormus kasvanud töökäte puuduse tõttu, suurenenud vastutus ajendab aga omakorda ka kõrgemat palka küsima. Esimesel poolaastal on palgatõusuga arvestanud 33,2% tööandjatest, 22,8% ei ole veel selle osas lõplikku otsust langetanud. Värske palgasaajate küsitluse tulemusel plaanib aga koguni 84,3% töövõtjatest küsida uuest aastast endale palgalisa. Kuidas teha seda kõige mõistlikumal moel?

„Palgaläbirääkimised on töövõtjatele üldjuhul keerulisemad kui tööandjatele. Ebamugavaks teeb olukorra see, et ühel osapoolel on info, mis teisel puudub,“ ütles CV Keskuse Baltikumi kommunikatsioonijuht Henry Auväärt. „Tööandja teab, kas ja kui palju on tal võimalik töötajate palka tõsta. Enamasti on tal ka viimasest personaliotsingust info sellest, kas palgatase on tema ettevõttes tööturul konkurentsivõimeline või mitte. Värbamisprotsessis puudub aga töövõtjal teadmine, kui palju sobivaid kandidaate on valikulaual ja missugused on konkurentide oskused, teadmised ja kogemused. Just puuduliku info tõttu nihkub läbirääkimiste kaalukauss enamasti tööandja poolele.“

„Veelgi enam, suur osa kandideerijatest ei ole tegelikult valmis kohe palgaküsimusele vastust andma, vaid üritab sobiva palgasoovi välja nuputada viimasel hetkel, lähtuvalt sellest, kuidas vestlus kulgeb,“ lisas Henry Auväärt.

 CV Keskus.ee 5 soovitust, millega palgaläbirääkimistel arvestada

Uuri tööturgu! Töövõtja seisukohast on oluline koguda enne läbirääkimisi nii palju informatsiooni kui vähegi võimalik ja seeläbi tasakaalustada läbirääkimised.

Infot saab koguda nii keskmiste palgatasemete ja palgatrendide kohta kui ka konkureerivate ettevõtete palgatasemetest. See aitab välja selgitada, kas töötaja saab turuhindadest suuremat või väiksemat tasu. Umbes neljandik CV Keskuses avaldatud tööpakkumistest on juba avaliku palganumbriga, mis loob samuti üsna hea ülevaate. Võimalik, et tutvumisringkonnas on ka mõni värbamiskonsultant, kelle käest oleks võimalik uurida, kui suur on antud positsioonil konkurentsivõimeline töötasu.

Põhjenda oma palgatõus! Asudes palgaläbirääkimistesse, on töötaja roll teha tööandjale selgeks, miks ta palgakõrgendust väärib. Võibolla on selleks kasvanud vastutus või lisaväärtus, mida ta tööandjale loob? Ehk on viimase aasta tulemused olnud üle ootuste head, mis on kaasa aidanud ettevõtte arengule. Võibolla on aga kasvanud ka värbamiskonsultantide huvi töötaja vastu ja tema oskused ning teadmised on tööturul kõrgelt hinnas?

Palgatõus peab alati olema põhjendatud – lihtsalt niisama äriettevõte palka ei tõsta ja kindlasti ei ole piisavaks argumendiks see, et töötaja on võtnud uue autoliisingu.

Tunne vastaspoolt! Nii nagu müügiprotsessiski, tuleb ka palgaläbirääkimistel mõista, kes istub teisel pool lauda. Kas tegemist on ettevõtte juhi või personalijuhiga? Kas tal on võimu palgataset muuta või peab ta omakorda seda mõtet edasi müüma? Tasub meeles pidada, et kui juht on huvitatud ettevõtte tulemustest, siis keskastmejuht on huvitatud eelkõige talle seatud eesmärkide saavutamisest. Seda teades oskab töötaja läbirääkimistel vestluspartnerit survestada.

Valmistu rasketeks küsimusteks! Kui selgub, et tööandja pakutav ei ole piisav, ei tasu veel läbirääkimisi pooleli jätta. Oma nõudmiste eest tuleb seista. Arvatavasti ei möödu mitte ükski palgaläbirääkimine nii, et töötaja küsib ja tööandja vastab „Olgu, ikka saab“. Taolise juhtimisstiiliga ettevõte satuks ilmselt üsna kiiresti raskustesse ja lõpetaks tegevuse. Seepärast peab töötaja olema läbirääkimistele astudes valmis ka rasketeks küsimusteks. Selleks tasub läbi mõelda, mis küsimused tekitavad ebamugavust ja kuidas neile vastata. Ette valmistumata tekib taolises olukorras kaks ohtu – kas valetatakse või lepitakse vähemaga. Oma soovide saavutamiseks peab aga vastama ausalt ja enesekindlalt.

Ära ähvarda! Aastas vahetab tööd pea iga neljas töövõtja ja iga teine töötaja on valmis vastu võtma parema mainega tööpakkumise konkureerivalt ettevõttelt. Niivõrd liikuval tööturul peab tööandja läbirääkimistel tunnetama, et töötaja on lojaalne ja plaanib ettevõttes teha pikka karjääri. Tööandja on valmis tegema vaid pikaajalisi investeeringuid. Seepärast ei tohiks kindlasti välja käia argumenti, et kui palka ei tõsteta, lähen ära. Taoline olukord lõhuks läbirääkimised ja tekitaks vaid pingeid.

Läbirääkimised on mõnevõrra lihtsamad uue töökoha otsingutel, kuna siis on töötajal kergem keelduda pakkumisest, kui ta tunneb, et väärib enamat ja otsida edasi. Tööpakkumist vastu võttes peab aga suutma rääkida endale tingimused, millega on töötaja ka päriselt rahul. Seda seepärast, et palgaläbirääkimisteks avaneb uus võimalus tavaliselt aasta või alles kahe pärast.

Kokkuvõtteks, mida teha ja mida mitte:

Kindlasti

-          kogu nii palju informatsiooni kui võimalik ning selgita välja oma oskuste ja teadmiste nõudlus ja väärtus;

-          jää realistlikuks ja ausaks ning proovi oma teadmisi ja oskusi hinnata;

-          näita tööandjale, miks on see talle kasulik.

Läbirääkimistesse asudes ei tohiks

-          esitada ainult põhjendusteta ja selgitusteta nõudmisi;

-          manipuleerida või valetada, väites, et laual on konkureeriv pakkumine;

-          võtta vastu pakkumist, millega tegelikult ei olda rahul.

Hambatervisele mõeldes tuleks kommidest ja suhkrujookidest loobuda või neid võimalikult vähe tarbida, ometi on jõulukuul magusaid ahvatlusi pea iga nurga peal. Sakala Hambaravi hambaarst doktor Kaja Kiige annab nõu, kuidas aasta magusaimal ajal hammaste tervist mitte unarusse jätta.

Proovi süüa magusat söögikordade ajal

Kuigi enamasti kiputakse magusat ampsama just söögikordade vahel, ei ole see kõige targem tegu, toonitas Sakala Hambaravi hambaarst dr Kaja Kiige. “Kasulikum on süüa pigem neljal, maksimaalselt viiel korral päevas ning söögikordade vahelist näksimist ja magustatud jookide joomist vältida, sest süljel kulub kolm kuni neli puhvertundi, et taastada võime happerünnaku tagajärjed neutraliseerida, ” ütles Kiige.

Pärast küpsise või puuvilja söömist loputa suu veega

Dr. Kiige sõnul sõltub happerünnaku pikkus ajast, mil toit on olnud hambaga kontaktis. Kui suud üsna kiiresti läbiva mahla- või karastusjoogi poolt põhjustatud happerünnak kestab pool tundi, siis küpsiste või kleepuvate kommide puhul võib see kesta mitmeid tunde pärast söögikorra lõppu. Seetõttu oleks mõistlik toidukord lõpetada joogiga, mis suhkrut ei sisalda ning kõige lihtsamaks ja käepärasemaks abimeheks on siinkohal vesi.

Kuigi jõuluajal võib laualt või päkapikusussi seest leida ka tervislikemaid vahepalasid, näiteks puuvilju, tasub ka peale nende söömist suukeskkond veega neutraliseerida. “Koheselt hambaid pesta aga ei tohiks, sest puuviljas olevad happed nõrgestavad hambaemaili, mis hambapasta mõjul hakkab kuluma,” selgitas doktor Kiige.

Eelista vähem happelisi jooke

Kõige hambasõbralikum jook on vesi, mida tasub hammaste ja üldise tervisliku heaolu nimel sageli juua. “Muudele jookidele mõeldes võiks näiteks kohvi alternatiivina juua ka musta või rohelist teed,” tõi Kiige välja, ning lisas, et karastusjookide ja alkoholi happesuse tõttu tuleb ka nende tarbimise järel suu veega ära loputada. Jõulupidudeks on dr.Kiigel aga nipp varuks - hammastele teeb veidi vähem kahju jookide tarbimine läbi kõrre. “Loomulikult ei vähene kahju täielikult, kuid ka väiksem abi on jõulukuul tervitatud,” ütles Kiige.

Vali hambasõbralikud maiused

“Hammaste seisukohalt on parimaks valikuks šokolaad, kuna see maius sisaldab suuremas koguses rasva, mis aitab suu toidujääkidest puhastada,” rõõmustas hambaarst magusaarmastajaid. Ka kaltsiumi- ja rasvarikkad maapähklid on hammaste seisukohalt head, kuna nende söömine toidukorra eel või järel vähendab happerünnaku tugevust. Samuti on tahkel küpsenud juustul kaariest mõnevõrra peatav toime. “Juustu tekstuur soodustab süljeeritust ning aitab ka happelist keskkonda suus neutraliseerida,“ Sakala Hambaravi hambaarst.

Toidukord lõpeta ksülitooliga närimiskummi närimisega

„Toidukorra võiks lõpetada ksülitooli ehk looduslikku magusainet sisaldava närimiskummiga, kuna see võitleb bakteritega,” soovitas hambaarst. Nätsu närimisel on veel teinegi boonus – see stimuleerib süljeeritust, mis samuti aitab hambaid puhastada. Samas tuletas doktor Kiige meelde, et mõõdukus kehtib ka selles valdkonnas. “Närimisega ei tohi üle piiri minna – liigne närimiskummi tarvitamine võib põhjustada omakorda probleeme,” hoiatas Sakala Hambaravi hambaarst.